Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused (3)

3 KEHV
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt-küsimus?
  • Mis on mikroökonoomika?
  • Mis on makroökonoomika?
  • Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid?
  • Mis on turg majandusteoorias ?
  • Mis on pakkumine?
  • Millised on pakkumismõjurid?
  • Mis on elastne mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus?
  • Mis on lühiperiood majanduses?
  • Mis on pikk periood majanduses?
  • Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad?
  • Mis on sisemajanduse koguproduktvalem?
  • Mis on rahvamajanduse koguprodukt?
  • Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l?
  • Kes oli JM Keynes ja mis on Tema rolltähtsus?
  • Kes oli M Friedman Tema roll ja tähtsus?
  • Mis on fiskaalpoliitika?
  • Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi?
  • Mis on bartertehing?
  • Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid?
  • Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid?
  • Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad?
  • Mis on maksebilanss?
  • Mis on jooksevkonto?
  • Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?
Eksamiküsimused kaugõppele:
Mikro ja makroökonomika 2010 sügis:
  • Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt /-küsimus?
    Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega.
  • Mis on mikroökonoomika?
    Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi.
  • Mis on makroökonoomika?
    Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne.
  • Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused .
    Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet.
    Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et toota üks ühik toodet X tuleb loobuda ühe Y toote tootmisest .
    Punktis C toodetakse 2 X toodet ja selleks tuleb juba loobuda veel kahest Y toote tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma.
  • Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid?
    Traditsiooniline majandus, käsumajandus, turumajandus ja segamajandus (ressursside jaotust määravad nii riik, tavad kui ka turg ).
  • Mis on turg majandusteoorias ?
    Turg on kauplemise koht, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad , majandusliku toimumise süsteem (korraldus).
  • Joonista nõudluskõver+mis on nõudlus.
    Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta.
  • Millised on nõudlusmõjurid.
    Hind, sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbija maitse ja eelistus, tarbija ootused ja tarbijate arv tutul.
  • Joonista pakkumiskõver+ mis on pakkumine?
    Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa.
  • Millised on pakkumismõjurid?
    Hind, hüvise tootmistehnoloogia, hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnda, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused.
  • Mis on elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus?
    Elastne nõudlus tähendab, et nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Seega, nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem kui 1.
    Mitteelastne nõudlus on nõudluse hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus (on väiksem kui 1).
    Ühikuelastne nõudlus tähendab, et nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Vastav koefitsent on 1.
  • Mis on lühiperiood majanduses?
    Lühiperiood on ajavahemik , mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.(näiteks töötajate arvu)
  • Mis on pikk periood majanduses?
    Pikkperiood on ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad on jõudnud turule tullavõi mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimalust vähendada ning mõned firmad on harust lahkunud.
  • Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist.
    Täielik konkurents on turul olev olukord, kus on palju tootjaid ja kõik toodavad täpselt sama asja ja ükski tootja ei saa turuhinda mõjutada, turule saab siseneda sama tootega ükstaspuha kes, kuigi reaalsuses on see ikkagi keeruline.
    Monopol on turul olev firma, kes toodab kogu turul oleva toodangu ise ja seega määrab ka hinna.
    Monopolistlik konkurents on mittetäielik konkurentsi turu struktuur, kus on palju firmasid, kes müüvad diferentseeritud kaupa(kaup mis ei ole päris sama, mida toodavad teised firmad, erineb natuke nt. seebid)
    Oligopol on üks levinud turu struktuur arenenud turumajandustes.Turul on väike arv firmasid, kes sõltuvad üksteisest vastastikku.
  • Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad?
    Ressursid majanduses on: maa, töö ja kapital . Nende ressursside hinnad määravad ressursside omanikud ja ostjad .
  • Mis on vaesus ?
    Vaesus on olukord, kus isiku või majapidamise sissetulek pole piisavalt suur vajalike kaupade ostmiseks . Mõnikord väljendatakse vaesust ka suhtarvuna, näiteks kui teenid vähem kui see arv siis peaksid vaene olema.
  • Joonista Lorenzi kõver ja too selgitused.
    Joonisel toodud diagonaaljoon kajastab sissetulekute täielikult võrdset jaotust perekondade sissetulekute järgi, sest ta näitab proportsionaalselt ühesugust sissetuleku osa iga kvintiili kohta. Kahe kõvera vahe näitabki jaotuste ebavõrdsust.
  • Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral).
  • Mis on sisemajanduse koguprodukt+valem?
    SKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust.
    SKP=E; E=C+I+G+(X – M)
  • Mis on rahvamajanduse koguprodukt?
    RKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalteenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest.
  • Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l?
    Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga . Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus .
  • Kes oli J.M Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus?
    John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise majandusteadlane , ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks.
  • Kes oli M. Friedman – Tema roll ja tähtsus?
    Milton Friedman (31. juulil 1912 – 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse ( statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja.
  • Mis on fiskaalpoliitika ?
    Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat , mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest.
    Fiskaalpoliitika jaguneb:
    Maksupoliitika;
    Kulutuste poliitika;
    Tasakaalupoliitika;
    Laenupoliitika.
  • Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi?
    Defitsiidiga investeerimine , erasektori maksustamine.
  • Mis on raha?
    Raha on üldine seaduslik maksevahend , mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
  • Mis on bartertehing?
    Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.
  • Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid?
    Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust.
    Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid , laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas.
  • Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid?
    Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Hooajaline töötus, varjatud töötus, vabatahtlik töötust, tsükliline töötus.
  • Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad?
    Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
  • Mis on maksebilanss ?
    Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register .
  • Mis on jooksevkonto ?
    Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil.
  • Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?
    Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskursi eriliigid on: ujuv vahetuskurss ja fikseeritud vahetuskurss.
  • Vasakule Paremale
    Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #1 Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #2 Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #3 Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #4 Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #5 Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #6 Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #7 Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 918 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jaak Talts Õppematerjali autor
    1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus?
    Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega.
    2. Mis on mikroökonoomika?
    Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi.
    3. Mis on makroökonoomika?
    Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne.
    33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?
    Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskursi eriliigid on: ujuv vahetuskurss ja fikseeritud vahetuskurss.

    Sarnased õppematerjalid

    Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm
    9
    docx

    Mikro ja makroökonoomika - turg, töötus jpm

    1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju

    Mikro- ja makroökonoomika
    Mikro-makro kordamisküsimused vastused
    5
    doc

    Mikro-makro kordamisküsimused/vastuse d

    residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja. · Ta leidis Suure Depressiooni ajal väljapääsu majanduskriisist Inglismaal. · Osales aktiivselt IMF'i loomises · Aitas korrastada Teise maailmasõja järgse rahvusvahelist rahasüsteemi 23. M. Friedman oli USA majandusteadlane. Teda peeti 20. sajandi olulisemaks majandusteadlaseks. · Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest.

    Mikro-makroökonoomika
    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
    19
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine ­ hüviste valmistamine

    Majandusteaduse alused
    TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA
    30
    pdf

    TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

    MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse

    Astronoomia
    Küsimused c
    4
    docx

    Küsimused c

    1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne

    Mikro-makroökonoomika
    Majanduse mõisted
    15
    doc

    Majanduse mõisted

    Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt: · Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine, õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1

    Majandus
    Nimetu
    18
    docx

    Nimetu

    Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus ­ kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid ­ vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa ­ loodusressursid

    Kategoriseerimata
    Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine
    8
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

    1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid ­ kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine ­ uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu ­ teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ­ riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ­ ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ­ ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) ­ eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muut

    Micro_macro ökonoomika




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    Anksiii profiilipilt
    Anksiii: Aitäh väga hea :)
    12:45 08-11-2014
    LauraLiisuke445 profiilipilt
    08:51 11-12-2016
    tuks7 profiilipilt
    23:13 02-04-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun