Digitaalsed fotokaamerad (1)

Q: Mida fotopoe müüja sulnil häälel ette luges?

Vastus leiad õppematerjalist: Digitaalsed fotokaamerad

Kutsekool - Informaatika - Arvutite riistvara alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida fotopoe müüja sulnil häälel ette luges?

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Infotöötluse osakond
Kristi Rüütna
Tarkvara arendus
DIGITAALSED FOTOKAAMERAD
Referaat
Juhendaja : Mati Kirikal
Tallinn 2010

SISUKORD

1 SISUKORD 2
2 SISSEJUHATUS 3
3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD 4
3.1 Kaamerate tüübid 4
3.1.1 Digikompaktid 4
3.1.2 Digipeegelkaamerad 6
3.1.3 SLR-tüüpi kaamera 7
3.2 Lisaseadmed 8
3.2.1 Mälukaart 9
3.2.2 Objektiivid 9
3.2.3 Statiiv 11
3.2.4 Välklamp 11
4 KOKKUVÕTE 13
5 KASUTATUD ALLIKAD 14

SISSEJUHATUS

1969 aastal Georg Smith'i ja Willard Boyle poolt tutvustatud ning algselt videokaamerates kasutusele võetud CCD element leidis kõigepealt kasutust videokaamerates ja alles 1981 aastal valmis esimene digitaalne fotoaparaat - Sony Mavica. Sony Mavica salvestas suurusega 570x490pikslit digifailid kahele flopikettale, selline pilt sobis loomulikult vaid teleriekraanilt vaatlemiseks . Kuid siiski valmisid kaheksakümnendatel aastatel ka esimesed videoprinterid. Kulus aga jällegi aastaid, enne kui 1990 aastal sai tootmisvalmiks Kodak'i esimene digitaalne peegelkaamera Kodak DSC 100, mille järeltulijad on tänaseks vallutanud fotomaailma. Filmikaamera Nikon F3 baasil valminud peegelkaamera sensor salvestas juba 1,3 miljoni pildipiksliga faile ja oli saadaval kahes versioonis. Valmisid erinevad kaamerad must-valgete või värviliste piltide tegemiseks. 30 000$ maksnud profikaamera koosnes kahest osast, mis kaalusid kokku 22 kilogrammi. Elukutseliste fotograafide kõrgeid kvaliteedinõudeid rahuldavad stuudiokaamerad ilmusid müügile eelmise sajandi viimasel aastakümnel. Esimesed taolised seadmed olid suured ja kohmakad ning mõeldud vaid liikumatute objektide pildistamiseks. Nii nagu värvifotograafia algusaastate seadmed, kasutasid ka esimesed digikaamerad kolmekordse fotografeerimise põhimõtet. Objekti pildistati läbi kolme põhivärvi filtri kolm korda. Lühikese aja jooksul arendati välja kõrgeimat kvaliteeti võimaldavad stuudiokaamerad, milliste abil saadavad tulemused rahuldasid trükitehnilisi nõudmisi. Digitaalsed stuudiokaamerad võimaldavad näiteks tootereklaamide pildistamisel saada suurt ajalist ning rahalist kokkuhoidu. Et tehnoloogia areng võimaldas sajandi viimase kümnendi algusaastatel toota järjest miniatuursemaid ja väiksema energiatarbimisega digikaamera valgustundlikke elemente, siis tegid kõik fotoaparaaditootjad samal ajal suuri pingutusi , et saada tootmisvalmis fotoreporteritele ja tavakasutajatele mõeldud digikaamerad. Üksteise järel ilmusid müügile sajad erinevad digikaamerate mudelid kõikidelt kaameratootjatelt ja loomulikult ei saanud kõrvalvaatajaks jääda ka elektroonikagigandid nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud, aastal 2000 tehti enam kui 90% uudistrükistes avaldatud fotodest digikaameratega ja uue sajandi esimestel aastatel müüdi paljudes riikides digikaameraid enam kui tavalisi filmikaameraid. Tänu sellele on filmimüük vähenenud kõikides riikides ning ajaloo hämarustesse on kadumas slaidfilm.
„ Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!“, võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14)

DIGITAALSED FOTOKAAMERAD

Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga.
Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei suuda: kuvada kohe pilt ekraanile , kui see on tehtud, salvestada tuhandeid pilte ühele pisikesele mälukaardile, filmida videoid koos heliga ning kustuda neid, et suurendada vaba ruumi mälukaardil. Mõned aparaadid suudavad lõigata pilte ja teha muud elementaarset pilditöötlust. Optiline süsteem töötab samamoodi kui filmikaameratel, tavaliselt kasutades selleks objektiivi koos muutuva diafragmaga, et fokuseerida valgus pilti omandavale seadmele.
Kaameraid on sisse seadistatud paljudesse pihuarvutitesse, mobiilidesse ja masinatesse muudesse instrumentidesse. (4 lk 14)

Kaamerate tüübid

Digikompaktid

Kuuluvad kompaktkaamerate jaotusse, kõige laiemalt levinud digikaamerate klass. Hinnad algavad 1,5-2 tuhandest kroonist ja ulatuvad umbes 25000 kroonini. Digitaalfotoaparaat põhineb pildisensoril, mis omakorda koosneb paljudest valgustundlikest elementidest, mida nimetatakse ka piksliteks. Pikslite arv ongi põhiline digiaparaate iseloomustav suurus. Põhiliselt räägitakse digiaparaatide puhul megapikslitest (1 MP= 1 000 000 pikslit).
Odavamad praegu veel müügil olevad aparaadid on 1,3 megapikslised. Tegu on lihtsate täisautomaatsete aparaatidega, mida tehnilistel omadustel võib võrrelda odavamate kompaktkaameratega. Nende eraldusvõimest jääb väheks isegi 10x15 pildi trükkimiseks, seetõttu kasutatakse nendega tehtud pilte enamasti vaid arvutis. Kui eesmärgiks on ka vahel mõne pildi väljatrükkimine, peaks kaaluma vähemalt 2MP sensoriga aparaadi soetamist.
Parematel digikompaktidel on pildisensori suuruseks kuni 5MP ja sellest piisab (resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta ehk 300 dpi) 15x21 pildi trükkimiseks. Kui kõige odavamad digikompaktid kõrvale jätta, siis enamikul mudelites on erinevaid tehnilisi võimalusi oluliselt rohkem kui ükskõik millisel tavakompaktkaameral. Tihti on võimalik kasutada poolautomaatseid või täismanuaalseid särijuhtimise programme , lisatud on võimalused erinevate eriefektide lisamiseks pildile juba pildistamise käigus, salvestada saab videot nii häälega kui ilma, videot taasesitada, pildile juurde salvestada häälefaili kommentaariga pildi kohta, kasutada erinevaid pildi salvestuse formaate jne.
Aparaadi ostmise juures tuleks aga pildikvaliteeti lugeda olulisemaks kui lisafunktsioonide hulka. Üks oluline näitaja on kindlasti pildisensori suurus, peale selle aga tasuks teha väljavalitud aparaadiga proovipilte ja pöörata tähelepanu pildi üldisele teravusele ( optika kvaliteet), värviesitusele ja kontrastsusele, värvitoonide eristatavusele varjualades jne. Oluline on ka nuppude käepärasus ja funktsioonide lihtne kasutatavus, tagakaanel asuva ekraani loetavus ka päikesevalguses ja voolutarve.
Digikaamerad on kindlasti mugavad igas olukorras, jäädvustada saab nii palju kaadreid kui isu on ja ülearused hiljem ära kustutada . Mõnedel kallimatel kaameratel on võimalik lisada ka välist välklampi, mis tõstab siseruumides tehtavate piltide kvaliteedi ülejäänud digikompaktide ja tavaliste kompaktkaameratega võrreldes täiesti uuele tasemele .
Teadvustada tuleb kahte tegurit, mille poolest digiaparaadid tavafilmi kasutavatele aparaatidele esialgu veel alla jäävad:
Esiteks päästiku viivitus - suurem osa aparaate teevad võtte 0,5-1,5 peale päästiku vajutust, seetõttu on raske tabada kiiresti mööduvaid hetki .
Teiseks kehvem pildikvaliteet - ka kõige parem digikompakt ei saavuta paremat tulemust keskpärasest tavafilmi pruukivast kompaktkaamerast - seda põhiliselt filmi oluliselt suurema eraldusvõime tõttu, eri hinnangutel on tavafilmi kaadril kuni 40 MP informatsiooni digikompaktkaamera kuni 5MP vastu.
Samuti tekitab enamus digikaameraid suuremal või vähemal määral nn. digimüra. See on eriti selgelt nähtav tumedatel pindadel ja ilmneb ebaühtlaste hallide laigukestena. Kuna digikaameras ei saa kasutada eri tundlikkusega filmi, on mõnedel aparaatidel võimalus simuleerida tundlikumat filmi ja lülitada nad tavalise ISO 100 tundlikkustasemelt näiteks ISO400 tasemele. See tähendab, et pildisensor peab hakkama saama 4X vähema valgusega ja sellistes tingimustes kipub müra veelgi võimenduma. Siiski, olles probleemist teadlikud, on uutel aparaatidel seda probleemi järjest edukamalt parandatud ja kogenematu silmaga ei pruugigi enamuste digiaparaatide pilti tavafilmile jäädvustatud pildist eristada.
Digiaparaatide juures tasub veel tähelepanu pöörata mälukaardile. See ongi "film", kuhu peale pilt jäädvustatakse. Üldjuhul müüakse enamus aparaate 8 või 16 MB mälukaardiga, millest piisab ainult mõne täiskvaliteediga pildi jäädvustamiseks. Mida suurem on aparaadi pildisensor, seda suurem peaks kindlasti olema ka mälukaart; alla 128 MB kaardid ei ole aga ühegi tüübi juures otstarbekad.
Digitaalse kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv “näeb”. Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest “keegi seda nagunii ei kasuta”. (vt Joon.1)
Plussid - mugav kasutada, ei pea muretsema filmi (ja raha) kulumise pärast, paljudel aparaatidel on võimalus ka ise võtet mõjutada, ei pea rahulduma automaatprogrammiga.
Miinused - korraliku kvaliteediga aparaadid on päris kallid, odavamatel on pildikvaliteet kehvavõitu ja lisafunktsioone napib, suur voolutarve, digimüra ja päästiku viivitus paljudel mudelitel. (2 lk 14)
Joonis 1. Digikompaktkaamera Sony Cyber -Shot G

Digipeegelkaamerad

Need kaamerad erinevad tehniliselt tavalistest peegelkaameratest palju vähem kui digikompaktid tavakompaktidest. Mingeid erilisi lisafunktsioone enamasti ei ole, peale nende, mis on seotud piltide salvestuse ja sorteerimisega.
Digitaalse peegelkaamera LCD-l reeglina (uuemad ja kallimad on ka juba otsevaatega nt Nikon D3) otsevaadet ei ole. Peegalkaamera puhul kuvatakse pildistatav optiliselt pildiotsijasse. Fotoaparaadi objektiivi taga on ka neil, nagu kõigil digikaameratel, valgustundlik sensor mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Selle sensori ja objektiivi vahel on aga veel peegel . Sellest tulenebki peegelkaamera nimetus. See peegel peegeldab objektiivist tuleva kujutise üles, kus asub pentaprisma või -peegel. Pentaprisma või -peegel omakorda suunab sellesama kujutise kaamera pildiotsijasse aparaadi taha. Niimoodi optiliselt üle kantav kujutis on täpselt seesama, mida “näeb” objektiiv. Pildistamise ajal liigub sensori ees olev peegel ülikiirelt üles ning kujutis langeb sensorile. Sealt edasi muudetakse see juba digitaalpildiks.
Keskmisel digipeegelkaameral on tänapäeval 6MP sensor. Seega ei ole ta pildikvaliteet veel päris võrreldav tavalise filmi kasutava peegelkaameraga saavutatavaga, kuid asjatundliku järeltöötlusega vastavate arvutiprogrammide abil on võimalik saavutada siiski enam-vähem korralik tulemus. Samas on aga ekslikult levinud arvamus, et tavalise filmi/slaidi skännimine kaotab enamasti nii palju teravust ja värvipuhtust ning sisuliselt on 6MP digikaamerast saadav tulemus kvaliteetsem kui ka parimast 35mm filmist skännitud fail. Tegelikult see muidugi nii ei ole! Enamasti teeb nn. laiatarbekasutaja oma skäneerimise suhteliselt odava ja mitteprofessionaalse skänneriga ja seega enamik fotograafe ei teagi mis asi on hea tulemus! Siin on aga üks AGA, HEA tulemuse saamine ( filmilt skäneerides) maksab üsna palju! See, kas tavalisel inimesel (kes just reklaamplakatitega-brožüüride tootmisega ei tegele) sellist tulemust vaja, on omaette teema ja enamike inimeste vajadusi peaks rahuldama 6MP digikaamera lõpptulemus. Kui aga võrrelda 6MP digikaamerat 35mm filmkaamera lõpptulemusega, siis tegelikult on võimalik "vanast negatiivist/slaidist" saada oluliselt parema tulemuse kui seda 6MP digikaamerast.
Neile fotograafidele, kes reeglina ei vaja väga head lõpptulemust vaid kiiresti pilti digikujule (st. failiks ), pakub digkaamera aga tohutu aja ja rahavõitu: jääb ära tüütu skäneerimine, filmi ettevaatlik käsitlemine, pole vaja oodata filmi ilmutamist ja pilte saab kohe näha/kasutada. Digitaalpeegelkaameratel on tavapeegelkaameraga võrreldes üks oluline omapära - nimelt enamustel tänapäeval tootmises olevatest digipeeglitest on pildisensor veidi väiksem kui normaalne 35mm kaader , see omakorda tähendab, et näiteks 28 mm objektiiv paistab digikaamerast kui 42 mm, 200mm kui 280mm (koefitsent sõltub kaamerast). Seetõttu on digikaameratega hea teha pilti, kui on ees teleobjektiiv - see omapära suurendab fookuskaugust veelgi. Asi läheb keeruliseks siis, kui on aga vaja teha pilti lainurkobjektiiviga. Normaalseks tööks oleks siis vaja objektiivi, mis 35 mm filmi ekvivalendis oleks fookuskaugusega 20 mm või vähemgi. (vt Joon.2)
Plussid - Pildid kiiresti arvutisse, digiklõpsu omahind on nullilähedane (samas eeldab enne aga oluliselt rohkem rahakulu kui seda kuluks samaväärse peegelkaamera ostuks) ning hea kaadri saamiseks saab enne tuhandeid versioone klõpsida praktiliselt nullkrooniga.
Miinused - kallis kere + kallid objektiivid + tõhusa lainurga puudumine. (3 lk 14)
Joonis 2. Digipeegelkaamera Olympus E-420

SLR-tüüpi kaamera

Nn SLR-like (ing. k “peegelkaamera-tüüpi”) kaamerad (nimetetekse ka “bridge cameras” – vahepealsed kaamerad), tegelikult siiski „ kompakt -tüüpi kaamerad“.
SLR-tüüpi kaamera jääb oma üldistelt omadustelt nende kahe aparaadi vahele. Pildiotsija poolest, mis oli peamiseks erinevuseks peegel-ja kompaktkaamera vahel, võib SLR tüüpi kaamera aga julgelt liigitada digikompaktide sekka. Sinna muideks ta ka ametlikult kuulub.
Ta ei oma eelpool lahti seletatud peegelsüsteemi ega pildiotsijat. Sarnaselt digikompaktidele on tal selle asemel otsevaatega LCD- ekraan . Otsevaade tähendab seda, et sensor on kogu aeg töös, sest sealtkaudu võtab LCD-ekraan oma pildi. See tähendab aga sensori kuumenemist mis omakorda tekitab nn “digimüra” (pildi kvaliteedi halvenemine informatsiooni digitaalse töötlemise käigus).
Digipeeglitele on nad üpris sarnased kaalu ja mõõtmete poolest. Samuti on neil pealiskaudsel vaatlusel sarnasena näivad objektiivid. Üks väga oluline aspekt, milles nad peegelkaameratele alla jäävad, on asjaolu, et nende objektiivid ei ole vahetatavad. Viimased on kere külge kinnitatud ja kätte neid sealt saab ainult saagides. Samas katab see üks objektiiv aga fookuskauguse väga laias vahemikus, mistõttu võib SLR-tüüpi kaamera tavakasutajale väga mugavaks ja kahtlemata ka soodsaks osutuda.
SLR-tüüpi kaamerate sensorid on digipeeglite sensoritest palju väiksemad. Kui viimased on tavaliselt 4/3 tolli ja suuremad, siis näiteks 2/3 tolline sensor SLR-tüüpi kaameral on juba väga hea näitaja. Väiksemad sensorid aga on väiksema valgustundlikkusega ja suurema “digimüraga”. Seega – mida suurem sensor seda kvaliteetsem foto.
Erinevalt digikompaktidest on SLR-tüüpi kaameratel reeglina käsitsi võimalik seada säriaega, ava, ISO tundlikkust ja suumi. Samuti teevad nad pilti vaiksemalt kui peegelkaamerad, sest neis pole peeglit, mis pildistamise aja liiguks. Samuti on nende hinnad soodsamad, kui digipeeglitel.
Niisiis on SLR-tüüpi kaameratel digipeeglite ees nii eeliseid kui ka puudusi. Tuleb ikka ja jälle mainida, et igaüks peaks valiku tegema eelkõige oma vajadustest lähtuvalt. Küll aga tuleb tähele panna, et minnes poodi endale tippklassi digipeeglit hankima sealt kogemata hoopis SLR-tüüpi kaameraga ei lahku. (6 lk 14)(vt Joon.3).
Joonis 3. SLR –tüüpi kaamera Olympus Sp 320

Lisaseadmed

Digitaalsetele fotokaameratele on mitmeid erinevaid lisaseadmeid, millega muuta pildistamine mugavamaks, profesionaalsemaks ja käepärasemaks.

Mälukaart

Mälukaart on välkmäluseade (inglise keeles Flash memory ), milles saab hoida digitaalseid andmeid.
Digitaalsetele kaameratele saab osta lisaks kaasa põhimälule mälukaardi, kuna tavaliselt on põhimälu väga väike ja saab sinna talletada mõningaid pilte. Mälukaartide suurus ja maht varieerub laialt ( nt 512 MB – 120 GB), ostmisel peab olema kindel, et just see kaart ühildub Sinu kaameraga. (vt Joon.4)
Joonis 4. Spetsiaalne Olympuse mälukaart.

Objektiivid

Objektiivid on mõeldud just digipeegelkaameratele.
Objektiiv on kaamera “ silm” ja seetõttu on selle omadused üheks kõige tähtsamaks asjaks ,mis määravad pildi kvaliteedi. Iga pildistamisolukorra jaoks on olemas sobiv objektiiv. Selleks et edukalt pildistada, on väga tähtis aru saada selles, kuidas objektiivid mõjutavad tehtavat pilti.
Et tekiks kujutis, peab valgus läbima objektiivi. Seega mida parem on objektiiv, seda parema lahutusvõimega on ka foto. Kõrgeima optilise kujutise saamiseks kasutatakse endiselt klaasist läätsi. Osades fotoaparaatides(peamiselt siiski kompaktkaamerad) kasutatakse siiani ka plastmassist läätsi aga plastmassist läätse kvaliteet võrreldes klaasiga ei ole kaugelti mitte nii hea. (vt Joon.5)
Fookuskaugus ja vaatenurk
Objektiivi fookuskaugust mõõdetakse millimeetrites ja see näitab kui suur ala objektist jääb kaadrisse. Mida lühem on fookskaugus seda laiem on vaatenurk ja seda rohkem nähtust mahub kaadrisse. Inimsilma vaatenurk on 46 kraadi, mis vastab objektiivi fookuskaugusele 50mm. Objektiivi, mille vaatenurk on laiem inimese silma vaatenurgast (ja seetõttu haarab kaadrisse laiema vaatenurga), nimetatakse lainurkobjektiivideks.
Objektiivi, mille vaatenurk on kitsam inimsilma omast, nimetatakse teleobjektiiviks.
Kindlate teemade pildistamiseks sobivad paremini teatud fookuskaugusega objektiivid.. Teadmine, millist tüüpi objektiiv sobib kõige paremini teatava ülesvõttetegemiseks, parandab oluliselt teie fotograafialaseid teadmisi. On inimesi, kes on enda jaoks selgeks teinud selle, millest nad kõige rohkem pilte tegema hakkavad (kas tehakse suur osta fotodest siis makro- maastiku- portree- või loomapilte) ja ostavad kohe alguses selleks kõige paremini sobiva objektiivi, jällegi siis vastavalt oma rahakoti paksusele.
Alljärgnevas tabelis on ära toodud objektiivide fookuskaugus ja selle vastav vaatevälja nurk:

16mm - 108º ehk 108 kraadi.
21mm - 90º
24mm - 84º
28mm - 74º
50mm - 46º
80mm - 30º
100mm - 24º
200mm - 12º
300mm - 8º
400mm – 6º

Lainurkobjektiivid ehk 24-50mm:
- sobivad ideaalselt võteteks, kus on vaja kaadrisse mahutada võimalikult suur ala. Seetõttu on neid sobiv kasutada maastike ja arhitektuuri pildistamiseks, grupifotode tegemisel.
Ülilainurk objektiivid (näiteks 16mm):
- ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades ) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks vana maanteemuhku (sapakat) võib pildil olla tulemuseks hoopis veoauto moodi masin.
Teleobjektiivid 50-xxxx mm:
- koondavad väiksema osa vaataväljast, tuues asjad lähemale kui nad tegelikult on. Need on ideaalsed juhtudel, kui te ei saa pildistatavale objektile lähemale minna, kuid tahate, et objekt oleks pildil kujutatud küllalt suurelt. Lühikesed teleobjektiivid ( xx-kuni 105mm), sobivad suurepäraselt portreevõteteks. Kaugemate objektide suurendamiseks, on mõeldud veel pikema fookuskaugusega teleobjektiivid.
Macroobjektiivid:
Kui algul kohe kindel plaan suures osas ainult näiteks pisikesi putukaid/lilleõisi pildistama siis võib ju kohe ka spetsiaalse macro -objektiivi osta. Macro-võtteid saab ka tavalise objektiiviga teha kui juurde ostes nn. vaherõngad ( close up) või spetsiaalsed macroklaasid aga spetsiaalse macro-objektiiviga saab reeglina kvaliteedilt parema pildi kui nö. odava lahenduse puhul (lisaläätsede või/ja macro rõngastega) Osadel tavaobjektiividel on olemas lisaks ka nn. macrofunktsioon. Sellega saab lisaks tavalisele piltidele ka macrovõtteid teha. Sellisel juhul on mõteks uurida ,et kui suure suhtarvuna on see macrofuntsioon. 1:1 tähendab et pidistatav ese on sama suur kui ta tegelikkuses ehk objekt kujutatakse filmil täies elusuuruses. (7 lk 14)
Joonis 5. Erinevad objektiivid.

Statiiv

Inglise keeles tripod ning tuleneb kreeka keelsest sõnast tripous, mis tähendab kolme jalga. Statiivi kasutatakse, et tagada stabiilsus pildistamisel. Tema miinuseks on kogukus ning raske kaasas kanda. Saab kasutada nii kompakt- kui ka peegelkaameratega. (vt Joon.6)
Joonis 6. Statiiv erinevas asendis.

Välklamp

Kasutatakse, et tekitada kunstvalguse välku, mis aitab valgustada pildistatavat tumedas ümbruskonnas. Digikaameratel on välk sisse ehitatud, kuid müüakse juurde ka profesionaalseid välklampe, mida saab kasutada samuti nii kompaktkaameral kui ka peegelkaameral. (vt Joon.7)
Joonis 7. Eemaldatav välklamp Nikon Speedlight SP-900

KOKKUVÕTE

Digitaalsete kompaktkaamerate - rahvakeeles "seebikarpide" võidukäik on tasapisi läbi saamas. Aina enam inimesi plaanib osta või juba on enesele muretsenud digitaalse peegelkaamera. See on suur, uhke ning teeb palju paremaid pilte kui senini kasutatud digikompakt.
Pahatihti tabab aga digipeegli ostjat pettumus - uhke masin teeb küll pildistamisel ägedat häält ning tõmbab enesele pildistatavate ja kõrvalseisjate pilke, kuid fotod ise - need ei ole justkui sugugi paremad kui seebikarbi klõbistused. Veidi ehk küll, aga kus on kõik need professionaalse välimusega hägustatud taustad , megateravad detailid, superilusad värvid ja muu taevamanna , mida fotopoe müüja sulnil häälel ette luges ? Väga tihti juhtub seepeale nii, et vastostetud kaamera ununeb pärast paari nädalast uhkeldamist kappi ning leiab kasutust vaid äärmise häda korral.
See taevamanna on ostetud kaameras olemas. Selleks, et sellest mannast putru keeta või koguni magusat ahjupannikooki küpsetada, on vaja kokaraamatut. Selleks, et digitaalse peegelkaameraga pildistatud fotod oleksid midagi enamat , kui kompaktkaamera väljastatud tavalisused, on vaja vabaneda rohelise automaatrežiimi ikkest. Vaja on osata seadistada kaamerat nii, nagu Sina tahad , mitte nii, nagu kaamera algoritmid seda enne määravad. Vaja on teada, kuidas fotokaamera töötab ning kuidas fotograaf pilditegemist mõjutada saab. Vaja on endale selgeks teha fotograafia põhitõed. (4 lk 14)

KASUTATUD ALLIKAD

Digifoto sünd. Digifotograafia ajalugu 20.sajand. http://fotoruut.blogspot.com/2009/10/fotograafia-ajalugu-20-sajand.html

Digikompaktid. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/

Digipeegelkaamerad. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/

Digital camera . Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_camera

Kaamera ja selle juhtimine. Fotograafia baasteadmised. http://www.fotokursus.ee/?page_id=2043

SLR – tüüpi kaamera. Peegelkaamerad vs peegelkaamerate tüüpi kaamerad. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/

Objektiivid. KKK objektiivid. http://fotokala.ee/foorum/read.php?f=4&i=57&t=57
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kryytna Õppematerjali autor

Ülevaatlik referaat digikaameratest(kompakt-,SLR- ja peegelkaamerad) ja lisatarvikutest.

digikaamerad peegelkaamera slr-tüüpi kaamera digikompaktkaamera statiiv objektiiv

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus .......................................................

Fotograafia

doc

Fotograafia eksam

3) Millist objektiivi loetakse nö normaalobjektiiviks? - objektiivi, mille vaatenurk on sarnane sellega, mida näeb inimsilm EHK mis jääb vahemikku ~45°-57° - 35mm = 50mm (diagonaal on 43,3mm) - keskformaat = 80mm (diagonaal on 83,9 mm) - laiformaat = 180mm (või 150mm, sõltuvalt formaadist) (diagonaal on 162,6 mm) 4) Mis oleks ligikaudne normaalobjektiiv 35mm ekvivalendina, kui kaamera kaadrikordaja on 1,6? - 35mm x 1,6 = ~ 56mm 5) Esimesed elektroonilised pildisalvestusseadmed leiutati 70-aastatel. - 1973 esimene teadaolev - 1975 Kodak tegi CCD-sensoriga digikaamera prototüübi - 1981 Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi - 1986 leiutati esimene digisensor - 1988 FUJI DS-1P Photokina festivalil

Fotograafia

doc

Fotograafia küsimused ja vastused

Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab

Arvutiõpetus

docx

Fotograafia põhimõisted

Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5

Digitaaltehnika

doc

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis....................................................

Fotograafia

doc

Fotograafia referaat

Me näeme pilte ajakirjades, ajalehtedes, raamatutes, plakatitel ja ka meie endi fotoalbumites. Kas pole mitte tore vaadata vanemas eas pilte oma lapsepõlvest? Üksainus pilt võib jutustada väga pika ja tähtsa loo. Valisin antud töö teemaks just fotograafia, kuna olen sellega tegelenud juba mitmeid aastaid ning selle tutvustamine selle referaadi vahendusel tundus olevat hea idee. Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada fotograafia ajalugu, selle erinevaid külgi, kaamera funktsioone ja anda põhilisemad oskused terava ning kauni pildi tegemiseks. Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust. 3 MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on

Füüsika

doc

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016

nagu hallskaala pilte või 24bit-iga ning pärast jagada kolme väljavõttesse igaüks 8 bit- i, millest ühte kasutatakse.  Tuleviku võimalus on, on, skaneerida 24 bit-ga ja arvutada “segatud” monokroomse pildi kasutades tuntud valemit: Halltooni väärtus = 0.3*punane + 0.11*roheline + 0.59*sinine 4.Digitaase kujutise saamine kujutise sensorite abil  Kui traditsioonilised kaamerad kasutavad kujutise saamiseks ja säilitamiseks filmi, siis digitaalsed kaamerad kasutavad (pidevat) 3D seadet, mida kutsutakse kujutise sensoriks.  Sensori definitsioon ehk Anduri definitsiooniks võiks olla – seade, mis avastab, salvestab end mõõdab füüsikalise suuruse (valgustundlikke dioode) ja edastab selle elektrisignaalina.  Tänapäeval on CCD tehnoloogia valdav mitte ainult eetris, vaid ka videorakendustes. Nt faksid, koopiamasinad, skannerid, vöötkoodide lugejad – kõik nad kasutavad CCD-

Füüsika

odt

Fotograafia ajalugu

Kui seni oli pildistamine vaid rikaste lõbu, siis uus tehnoloogia muutis fotograafeerimise lihtsaks ja odavaks. 11 1889. aastal leiutati tselluloidil põhinev rullfilm ning seda hakkas edukalt ära kasutama Eastman Kodak Company. Nimelt paiskasid nad 1888.a. müüki fotoaparaadi "Kodak". Selliste kaamerate turule tulek andis hea võimaluse teha pilti ka ilma tehnoloogiat mõistmata. Tegemist oli lihtsalt karbiga, millel oli fikseeritud fookusega objektiiv. Ostes kaamera, oli sellesse juba filmirull paigutatud. Kui kasutaja oli pildid ära teinud, pidi ta lihtsalt kaamera tagasi ettevõttesse saatma, kus tehti fotod ning varustati uue filmirulliga. Eriti populaarseks said antud põhimõttel töötavad Brownie kaamerad, mida kasutati isegi veel 1960ndatel 9 LISA 3 -14.02.2014 10 http://archive.is/qvVL - 3.12.2013 11 http://www.slideshare.net/eerokangor/fotograafia-ajalugu-1-loeng-5230072 -3.12.2013 Esimesed loodud fotod olid must-valged

Fotograafia ajalugu

Rohkem sarnaseid