Potsepa tööd

Merila, Marten

Potsepa tööd (4)

4 KEHV

Potsepatöö põhireeglid

Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm.

Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja.

Ahjumüüritist tuleb laduda seotises

Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb

Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida

Müüritise kihid peavad rangelt olema horisontaalsed ning pinnad ja nurgad vertikaalsed . Vertikaalsust kontrollitakse iga 3-4 kihi järel. Horisontaalsust igal kihil

Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev

Ahju sisemised alad tuleb sillata tellistega, mitte aga lattlaua ega nurklauaga, sest metall paisub kuumenedes tunduvalt rohkem kui tellised . Kuumenemisel terassillus pikeneb, mis võib lõhkuda ahju

Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei või raiuda !

Üks käsi on töökäsi ja teine on puhas käsi.
Potsepatööde kasutatakse järgmisi mörte:

Harilikest tellistest kapottvoodriga ahjude /pliitide ladumiseks kasutatakse savimörti ehk ahjusavi

Rasksulavate ja tulekindlate telliste ladumiseks kolletes kasutatakse rasksulavat savi, koos liiva või šamoti pulbriga . Puidu ja turbapriketiga köetavatel ahjudel võib koldešamottvoodri laduda ka
Korstnate ja hoonete seintes asuvate suitsu- ja ventilatsioonilõõride ladumiseks kasutame müüri- või segamörti

Pealpool katust asuvate korstna otsa (pitsi) kasutamine suure tsemendisisaldusega segamörti või tsementmörti
Üldnõuded ahjudele
Ahjude ehitamisel püütakse rahuldada ühekorraga järgmisi nõudeid:

Ahi peab olema ökonoomne, peab tagama ruumile ettenähtud temperatuuri võimalikult vähese kütusega
Ahi välispind peab kuumenema enamvähem ühtlaselt, ahju alumine osa rohkem kui ülemine osa
Ahi peab olema lihtsa konstruktsiooniga ja lihtsalt eksplateeritav
Pärast kütmist peab ahi kuumenema vähemalt 2 tunni jooksul ja andma ruumidele sooja vähemalt 1 ööpäeva jooksul
Ahi peab olema ehitatud tuletõrje eeskirjade järgi
Ahju puhastamiseks ja korrashoiuks peavad olema vajalikud tahmauksed või stepslid
Ahi peab olema tugev ja vastupidav, Peaks vastu pidama vähemalt 50 aastat
Ahju konstruktsioon ja materjal peavad vastama kasutatavale kütusele
Ahju proportsioonid ja pinnaviimistlus peavad sobima ruumi interjööriga
Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi

Nõuded kolletel
Kolde järgi jagunevad ahjud :

umbse põhjaga
restkoldega
lisakambritega

Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele:

Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike
Täielikumaks põlemiseks peab olema koldes võimalikult kõrge temperatuur
Kolde ja lõõride asjatu jahutamise vältimiseks peab koldesse sattuva liigõhu kogus olema minimaalne
Kütuse paiknemine koldes ja põlemis režiim peavad võimaldama kütuse ühtlast ja täielikku ärapõlemist
Kogu kütuse ühtlaseks kokkupuuteks põlemisõhuga peab õhk koldesse pääsema läbi koldepõhjas oleva tuharesti
Kõrgema põlemistemperatuuri saavutamiseks peab kütusekihi kõrgus olema kihi laiusest suurem, kolle peab olema suhteliselt kitsas . Kolde normaallaiuseks on koldeukse laius
Suitsugaaside lõplikuks põlemiseks on soovitav juhtida kolde ülaossa järelõhku (ei kehti toaküttekolletele)
Koldekuju peavad olema kasutatavale kütusele
Kolde seinte ja võlvi materjal peavad olema sellised, et ahju välispind soojeneks kolde ja lööristiku osas üheaegselt ja ühtlaselt
Toaahjul peavad olema tihedalt sulguv kolde ja tuharuumi uks

Nende nõete järgi (v.a. 7) ongi tänapäevaste ahjude kolded konstrueeritud, õigesti ehitaud kolle annab põhilise osa ahju võimalikust maksimaalsest kasutegurist. Sellega kaasnev kütuse kokkuhoid õigustab mitmekordselt selle lisatöö mille toob kasa hea kolde ehitus. Restiga kolle võimaldab põlemisõhu tunduvalt parema ligipääsu kütuse kui umbkolle, seetõttu on põlemistemperatuur koldes kuni 200 kraadi kõrgem. Eriti märgatava on tuharikaste kütuste näiteks turpabriketi tunduvalt täielikum põlemine restkoldes. Restkolde peamiseks põhjuseks ehitamisel on pottseppade nõrk põletamisteooria tundmine (loe: laiskus ), ning püüda ahju üles laduda võimalikult väikse töömahuga. Kuna koldes on temperatuur kõige kõrgem ja tänu sellele põhiline osa põlemissoojust kolde seintes, siis on ahju kasutegur lähedane kolde kasutegurile. Umbkoldga kasutegur on 0.3 ja tuharestiga varustatud kuni 0.7 mille tulemusena väheneb kütuse kulu poolteist korda
Toaahjusid võib liigitada olenevalt:

lõõriseinte soojenemise astmest ja soojusmahtuvusest
gaaside liikumisest ahju sisemuses
korruste arvust
materjalist
suitsugaaside ärajuhtimisest

Soojamahtuvuse järgi jagunevad soojamahtuvusega ja soojamahtuvuseta. Soojamahtuvusega ahjud võib jagada suure või väikse soojamahtuvusega ahjudeks. Suure soojamahtuvusega ahjud ehk paksuseinalised on toaahjud, mille lõõriseinte paksus on vähemalt ½ tellist (11-12 cm). Väikese soojamahtuvusega ehk õhukeseseinaliste ahjude lõõride paksus on võrdne poti pakususega või neljandik tellise paksusega (5-6,5 cm) Sellised on mitmesugused kantavad karkassahjud. Ka harilik pottidest pliidisoemüür kuulub väikeste soojamahtuvusega ahjude hulka.
Soojamahtuvuseta ahjud on ilma voodrita või osalise voodriga metallahjud. Neid kasutatakse ajutiste ruumide ja selliste ruumide kütmiseks, kus inimesed viibivad perioodiliselt ja kus ei nõuta, et temperatuur oleks kogu ööpäeva kestel ühtlane.
Ahjuseinte soojenemise järgi jagatakse ahjud mõõduka ja kõrgesoojenemise ahjudeks
Mõõduka soojenemisega ahjude välisseinte maksimaalne temperatuur ei ületa 80- 90 kraadi. Mõõduka soojamahtuvusega on harilikult kõik suure soojamahtuvusega paksuseinalised toaahjud
Kõrgsoojenemise Kõrgsoojenemisega ahjude välispinna maksimaalne temperatuur tõuseb 120-130 kraadi. Kurjuures ahju pinna keskmine temperatuur on kuni 90 kraadi. Kõrgsoojenemisega on tavaliselt õhukeseseinalised väikese soojamahtuvusega ahjud
Olenevalt materjalist nimetatakse toaahju tellisahjuks, pottvoodriga ehk pottahjuks , plekk -kestaga jne
Olenevalt ristlõike ahjust kujust nimetatakse ahju kandiliseks ehk täisnurkseks, kolmnurkseks ehk nurgaahjuks, ümmarguseks ahjuks jne.
Lõõristiku järgi jagunevad ahjud püstilööridega, rõhtlõõridega. Alt soojenevaiks, laskuvate lõõridega, lõõrideta ja segalõõridega ahjudega
Kolde järgi jagunevad ahjud umbse põhjaga koldega, restkoldega, lisakambritega koldega, ribiseinalise koldega ja sahtkoldega ahjudeks
Pottvoodriga püstlõõridega ahjud on enimlevinud, lõõride hulk oleneb palju põhjapindalast ja on 3-5 mõnikord ka 7. Püstlõõre ei saa pidada sobivaks süsteemiks kuna need on kõigist lõõristikest suurima takistusega, korstna kõrval olev ahi on soovitatav ehitada 4 või kolme lõõriga, millest 2 on laskuvad, selljuhul suubub ühenduslõõr korstnasse kolde pealt. 4 püstlõõriga toaahi on keskmise suurusega ahi kahe normaalsuurusega eluruumi kütmiseks. Ristlõike pindala on 80x93 cm = 0,75 m2 ja ümbermõõt 3,46 m. Ahi kütab 30-35 m2 suuruse toa
Laskuvate lõõridega ahjud kolde tagumisest osast tõusevad kumad gaasid mõõda avarat tõusulõõri ahju lae alla kus nad korraga pööravad ahju külgedel asuvatesse lõõridesse laskunud võlvile suubuvad gaasid ahju esiküljel olevasse tõusulõõri tõusevad jälle ahju lae alla ja pöörduvad läbi viima lõõri korstnasse
Koldevõlvi ladumine – Pärast seda kui kolde külgseinad ja esisein on laotud 42-50 cm (6-7 tellisekihti) kaetakse kolle võlviga. Koldevõlv tehakse tulekindlatest samott -tellistest. Võlvi ladumist alustatakse võlvi kandadest ja lõpetatakse võlvi keskosas asuva lukukiviga. Kannakivid toetatakse külgseintele, võlvi vuugid tuleb teha õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi ladumiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid kiilukujulisi võlvitelliseid. Võlv laotakse seotises, võlvi tagumise otsa ja kolde tagumise seina vahele jäetakse 15-20 cm laiune koldekaev, mille kaudu tõusevad koldegaasid esimesse lõõri
KT küsimused

Potsepatöö põhireeglid

Üldnõuded ahjudele

Ahjud soojamahtuvuse järgi

Ahjud materjali, lõõristiku ja kolde järgi

Kuidas laotakse kolde võlvi

Milliseid mörte kasutatakse potsepatöödes

Kirjelda umbsepõhjaga ja restkoldega ahjusid

Nõuded kolletele
Üldnõuded korstente, ahjude pliitide, kaminate
ja nende vundamentide ehitamisel
Suitsukorsten on omaette ehitis, korstna ehitust ei saa siduda seinte või seinte tarinditena. Torusid , juhtmeid ja muid lõõride juurede mittekuuluvaid seadmeid ei tohi paigutada suitsulõõride sisse või nende külge.
Korsten toetatakse vundamendile, et tagada korstna stabiilsus
Korsten peab ulatuma üle läheduses olevate hoonete katuste
Korstna kõrguste määramise põhimõtted:

korstna ühenduslõõrid, olenemata arvust tehakse võimalikult vertikaalsed. Kui mingil põhjusel ei saa ühenduslõõre vertikaalselt paigutada on lubatud lõõri kõrvalekalle 30 kraadi, sel juhul on veel tagatud korstna tõmme ja välditud sooja pikenemisest tingitud pragunemine
Hoone sees olevate suitsulõõride välispinnatemperatuur võib kõige rohkem olla 80 kraadi,
Suitsulõõride läbiminekul hoone ehituslikest tarinditest pannakse läbiviimis kohtadesse isolatsiooniks 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojaisolatsioonimaterjali
Vundamendid tehakse betoonist või looduskivimüüritisena
Rajamissügavuseks piisab 50-60 cm, kui pinnas on külmakerkeline siis peab sügavus olema allapoole külmumispiiri
Suitsulõõrid peavad olema kogupikkuses puhastatavad
Vundament tehakse korstnast iga külje pealt vähemalt 10 cm laiem ja pehme pinnase korral vähemalt 30 cm

Ahjude vundamendid on samad mis korstendel
Kõikide küttekollete vundamendid peavad olema rangelt horisontaalsed. Kõik vundamendid tuleb katta hüdroisolatsiooniga
Pliitide ja kaminate tehakse 30-40 cm paksust, kui vundament toetub pinnasele
Pliidid ja kaminad võib teha ka puitpõrandale, v.a. Kaminad kui nende mass läheb suureks
Välikaminate ja pliitide vundamendid tuleb samuti viia allapoole külmumise piiri
Korstende ehituslik asend
Korsten ehitatakse tavaliselt maja keskele või ka välisseina. Korstna lõõrid laotakse seintesse hoone ehitamise ajal
Ühte lõõri võib juhtida samasl korrusel oleva ahjude või pliitide suitsud , kui nende korstnasse suubumise kohad peavad olema vähemalt 75 cm võrra nihutatud
Ahjule toetuvad korstnad
Puithoonetes võib korstnad toetada paksuseinalisele tellisahjule. Ahjule lubatakse toetada ainuld ühekorruseliste hoonete või kahekorruseliste hoonete ülemisel korrusel olevate ahjude korstnaid
Õhukeste seinalistele või pottahjudele korstnaid toetada ei tohi
kehtivad üldjoontes samad nõuded nagu eraldiseivate korstnate
Ahju temperatuuri deformatsioonide mõjul ahju peale ehitatud korsten nihkub mõne mm üle alla ja selletõttu laguneb kiiremini kui eraldiseisev korsten
Korstna kõrgus alates kolde restist peab olema vähemalt 5 meetrit
Monteeritavad moodulkorstnad
Moodulkorstnad on väga head ka hoome külmemates osades, sest nende materjalid on halvad soojusjuhid. Keramsiid plokid , mille sisse paigutatakse šamott torud ja selle vahele 5 cm paksune mineraalvill (raske mineraalvill) Moodulkorstnad on ka kaalult kergemad, kuid noraaltellisest laotud korsten. Moodulkorstnad on kiiremini ehitatavad.
Moodulkorstna lisad:

kasutatakse šamott mooduleid nn. kolmikud, põlved jne.
Vastavalt küttekolletele raiutakse plokki augud ja tuuakse šamott lisad välja

Korstna pits
Korstna pits laotakse harilikult silikaattellistest ja sisevooder laotakse serviti normaaltellisest, kuid korstnapitsi välisvoodrit võib laduda ka kõikidest fasaaditellistest või kividest. Korstna pits laotakse tugeva tsementmörtiga. Korstna pitsi kõrgus oleneb selle asukohast. Suitsulõõride kõrval olevad ventilatsioonilõõrid peavad olema ühekõrgusel, süttiva katuse korral tehakse korstnale kuni 5*5 mm silmadega traatvõrgust sädemepüüdjad. Harje ja deflektoreid korstnale asetada ei tohi. Katusest läbimineku kohal ümbritsetakse korsten korstna kraega, mis ühes korstna taga asuvaga abikatusega on vajalik, peamiselt siis kui korsten väljub katuse küljel. Tõmbe soodustamiseks tehakse korstna pealispind kaldu, kui ei ole tegemist plekk vajuga
Ahju tarbed
Ahju tarbed on spetsiaalsed ahjude ja pliitide jaoks valmistatud metallosad, mis kokku moodustavad ahju garnituuri.
Ahjuuks ehk koldeuks on ahju garnituuri kõige tähtsam osa
ahju klapp ja siiber , siiber võimaldab lõõriava kütmise lõppfaasis järk-järgul vähendada. Ahjuklapp suleb lõõri kohe täielikult. Suletud ahjuklapp on tihedam kui siiber. Ahjuklapid tuleb asetada kaldu, madalamale asetatakse seejuures klapi käeoidemepoolne serv. Soojakadude vähendamiseks kasutatakse kas klappi ja siibrit või kahte siibrit järjestikku
Kütused
Kütuse moodustavad orgaanilised ühendid mis koosnevad põlevatest ja mittepõlevatest elementidest. Põlevad ained on süsinik, vesinik , väävel. Tarbimis kütuseks nimetatakse koldesse asetatavat kütust. Kütteväärtus on soojushulk mis eraldub ühe kilogrammi kütuse täielikul põlemisel. Tingkütus on kütus kütteväärtusega 8.12 kWh/kg. Tingkütust kasutatakse erineva kütteväärtusega kütuste omavaheliseks võrdlemiseks.
Süttimistemperatuur
Iga põlev aine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatud temperatuurini.
Põlemistemperatuur
Süttimistemperatuur kindlustab vaid põlemise alguse, et põlemine kestaks peab koldes valitsema kõrgem temperatuur, kui see on süttimiseks tarvilik. Põlemistemperatuur oleneb:

kütuse kütteväärtusest
hapniku küllusest koldes ja tõmbest
põlemisgaaside kaalust ja erisoojusest
kolde konstruktsioonist
kütuse niiskusest

Ahju soojasalvestus
Ahju soojasalvestusvõime ehk soojamahtuvuse saab leida valemiga Q= cmΔt
kus c om materjali erisoojus KJ, m ahju soojasalvestava osa mass kg, Δt – ahju ja toatemperatuuri vahe kraadides , näiteks kui ahju maht on välis kabariidid järgi on 1,5 m3 algtemperatuur 40 kraadi ja lõpptemperatuur 150 kraadi siis arvestades ahju keskmiseks mahumassiks 1600 kg/m3 (sellega on lõõristik juba arvesse võetud, sest tühemiteta tellismüüritise mahumass on ligikaudu 2000 kg/m3 ) on ahju soojasalvestus Q=0,88*1,5*1600*(150-40)=232320 KJ= 64,4 kWh
Elamu soojakaod määratakse projekteerimisel. Ahjude summaarene soojasalvestus peab olema piisav hoone 12 tunni(24) soojakadude kompenseerimiseks ja seda mõningase varuga, et temperatuuri kõikumine ei ületaks lubatud piiri. Kui ahi on jahtunud siis hoiab ruumi temperaturi langemast hoome konstruktsioonidesse salvestunud soojus .
Lõõrid
Lõõrid on ahju sisemuses olevad suitsukanalid, mis ühendavad kollet korstnaga. Lõõride seintesse salvestub soojus, mis jäi kolde seintesse salvestumatta. Lõõride ja koldeseinte osatähtsus kogu ahju soojasalvestuses sõltub ahju konstruktsioonist. Ahjude lõõristikku võetakse koldejärgse küttepinnana, mille suitsuteekond võib olla kuni meetri pikkune . Pikad lõõrid põhjustavad halba tõmmet ja suurt pigitumist
Lõõride süsteemid
Asendi ja gaaside suuna järgi liigitatakse lõõristikud järgmiselt:

Jätkuv lõõristikud, ehk järjestikku ühendatud lõõrid
Paralleel lõõristikud, ehk laskuvate lõõride süsteem

Kombineeritud süsteemid

Rõhtlõõrid

Ahju välispinna ühtlaseks kuumenemiseks peab esimeste lõõride seinad ehitama paksemad
Esimese lõõri paksus pottvoodriga ahjudel on 11 cm (pottvooder + serviti ahjutellis)
Viimase lõõri välisseina paksus pottvoodriga ahjus on 5 cm (pottvooder koos täitekiviga)
Pottvoodriga keskmiste seinte paksust saab reguleerida täitekivide paksusega
Et gaaside liikumise kiirus jääks lõõrides ühtlaseks või suureneks tuleb lõõride ristlõike pind teha järk-järgult väiksem. See tähendab, et viimase lõõrid peavad olema esimestest kitsamad. Ristlõike pinna vähenemise tõttu kiireneb gaaside liikumine lõõristikus, mis omakorda soodustab tõmmet ja ahju ühtlast temperatuurijaotust.
Ahjude kütmisel soojenevad lõõride vaheseinad rohkem, kui välisseinad, sest vaheseinad on kuumade gaaside mõju all kahelt küljelt, lõõri välissein aga siseküljelt. Kui ehitada lõõride vaheseinad samapaksud või õhemad kui välisseinad siis kuumeneksid siseseinad tunduvalt kiiremini, paisuksid ja tekitaksid veel mitte kuumeneda jõudnud välispinnal pragusid - ahju paisumine on ebaühtlane. Selle vältimiseks tuleb ahjulõõride vaheseinad, see on ahju kogu massiiv tuleb laduda lapiti tellistega. Soovitav on teha lõõrid ristküliku kujulised , sest siis on lõõri sisesinte pind suurem. Mida suurem on lõõri sisepind , seda rohkem soojust võtab ta vastu. Pikliku ristlõikega lõõri pikem külg asugu alati lõõri välisküljel. Pikliku ristlõikega lõõr tehakse 10-15 cm lai.
Lõõri siseseinte konarused, nukid , sisseulatuvad kivid jne takistavad gaaside sujuvat voolu
Katikud
Kohtades kus hoonete puitosad asuvad korstnate, ahjude ja seintes asuvate suitsulõõride lähedal, tuleb nad lõõridest eraldada nn. tuletõrjevahedega. Viimased võivad olla tühjad või täidetud mittesüttiva materjaliga . Harilikult täidetakse see vahe müüritisest kaitseribaga nn. katikuga
Ahjud ja korstnad peavad olema paigutatud nii, et hoone süttivate konstruktsioonide ja ahju või korstna lõõride sisepinna vahele ei jääks väiksem vahe kui on näidatud tabelis
Kütteasede
Konstruktsioonide kaitse süttimise vastu (cm)
Perioodiliselt köetavad ahjud kütmise kestvusega
Kaitsmata
Kaitstud
Kuni 3 tundi
38
25
Üle 3 tunni
51
38
Pidevalt köetavad ahjud
38
25
Pliidid
38
25
Minimalsed vahekaugused ahju- või korstnalõõri sisepinnas kuni süttiva konstruktsioonini
Ahju liik
Lae kaitstus süttimise vastu
Soojamahukad
35
35
Soojamahtuvuseta
100
70
Kaugud ahjupinnast kuni ruumi laeni ei tohi olla väiksem näidatud tabelist, minimaalsed vahekaugused ahjust süttiva kuni laeni sentimeetrites
Ahjulagi peab olema vähemalt 3 tellisekihti. Õhema lae korral suurendatakse ahjude pealispinna ja ruumilae vahekaugust puudutavate tellisekihtide paksuse võrra
Lage võib ka kaitsta mittesüttiva materjaliga nagu plekk või krohv
Raudbetoon on vahelae korral võib vahekaugus väiksem olla
Püstkatikute müüritist ei lubata siduda ahju või korstna müüritisega välja arvatud seintes olevate suitsulõõride pilastritena väljaehitatud katikud
Rõhtkatikud tehakse peamiselt korstna lõõride kohal või ümber korstna perimeetri puitvahelagedest läbimineku kohtades
Vahelae katiku ehitamisel tuleb tagada ahjude ja korstnate vaba vajumine , seepärast ei tohi katikut toetuda vahelae konstruktsioonile
Soojapaisumine
Soenemisel kõik kehad, gaasid ja vedelikud paisuvad jahtumisel aga kahanevad . Tahke keha joonmõõtmete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha termiliseks joonpaisumiseks, mis tavaliselt tavaliselt väljendatakse suhtarvuna või millimeetrites ühe meetri pikkuse kohta. Soojenemisel 100 kraadi võrra pikeneb vask 1,7 mm, teras 1,1 mm, malm 1 mm ja tellismüüritis 0,95 mm. Nii on 2,5 m ahi pärast kütmist kui tema keskmine temperatuur on 100 kraadi siis on ahi 2,5 mm kõrgem
Koldesse paigutatud 50 cm lattraudmis kuumeneb 500 kraadi võrra pikeneb 2,5 mm
Soojuspaisumist peab ahju konstrueerimisel silmas pidama. Gaaside ja vedelike puhul saab mõõta ainult ruumpaisumist
Tuletõrje nõuded
Korstnaid, ahje, pliite, soemüüre, rõhtlõõre jne tuleb regulaarselt tahmast, pigist ja tuhast puhastada , et säilitada normaalne õhutõmme koldes kütuse täieliku põlemise soodustamiseks, et vältida tuleohtu, mida võib põhjustada liigne tahm ja pigi suitsulõõrides, säästa kütust sest lõõripinnad kuumenevad kiiremini. Liigne tahm ja tuhk ummistavad lõõrides suitsulõõrides suitsugaaside tee. Lõõride seintele kogunenud pigitahm võib sädemest süttida ja tekitada tahma põlemise, mis 90% põhjustab ka tulekahju. Peab hoidma kütteseadmed, korstnad ja ohutustehnilised seadised tehniliselt korras, ning kõrvaldama nende vead ja puudused. Korstnad ahjud ja soemüürid tuleb puhastada vähemalt enne kütteperioodi algust. Korstnad tuleb pööninguosas välisküljelt siledaks hõõruda ja valgeks värvida või lubjata. Pööningu korstnat krohvida ei tohi. Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada 2 korda aastas. Tuleb kontrollida siibrite, klappide , puhastusluukide, koldeuste jne tihedust . Tuleb kontrollida puhastatud kütteseadme tuleohutust. Tahma põletamist võib läbi viia vastava kursuse läbiteinud isik. Kui hakatakse tahmapõletamist läbiviima, tuleb sellest eelnevalt teatada tuletõrjesse
Pottvoodriga ahju ehitamine
Ahjupottide ettevalmistamine. Ahjupottide seisneb pottide valikus ja mõõturaiumises.
Ahjupottide valikul valitakse potid , mille pealispind on tasane ja pragudeta. Vasaraga koputades annab mõradega pott tumeda ja kõmiseva heli. Glasuuritud potid puhastatakse tolmust ja liigitatakse värvuse varjundi järgi. Tumedad potit asetatakse ahju alumisse ossa ja heledamad üles.
Tehasest tulles pole poti servad täiesti sirged ja tuleb mõõtu raiuda vahetult enne paigaldust, kus potile antakse teistega võrdsed mõõtmed. Mõõtu raiumiseks asetatakse poti küljele kahe kuni kolme millimeetri paksusest teraslehest poti šabloon, mille servade järgi tõmmatakse poti äärele kriipsud. Šabloon peab olema rangelt sirgete servadega ja täisnurkne. Ahjupottide paigaldamist alustatakse alusmisest potireast., mis paigaltatakse tugevale tasapinnalisele ja rangelt horisontaalsele alusele. Ahju täpse asukoha määramiseks asetatakse alusele lattidest tehtud täisnurkne puitraam, mille sisemõõtmed vastavad ahju välismõõtmetele. Raamide siseservade vastu laotakse potid toetades nende alumised servad savimördile. Kantnurkadega ahju ehitamisel paigaldatakse kõigepealt nurgapott ja seejärel küljepotid, Ümarnurkadega ahjul paigaltatakse kõigepealt küljepotid. Nurga ja küljepotid seatakse täpsesse asendisse vaaderpassi abil ning kinnitatakse omavahel rumbaservade taha pitsplekist potiklambriga. küljepoti igale küljele kinnitatakse kaks harilikku potikambrit. Kantnurgapott kinnitatakse kuue klambriga, millest neli on harilikud ja kaks on Z-klambrid. Ümarnurgapott kinnitatakse kuue hariliku potiklambriga, pärast klambritega kinnitamist täidetakse rumbaservade püstvahes savi ja tellisekildudega. Seejärel surutakse vedele saviga kaetud rumbapesasse täitetellis nii, et selle pind jääks voodri sisepinnaga samale tasemele . Tuleb jälgida, et pottvoodrisse ei jää tühimikke ega õhuvahesid mis takistaks soojuse ülekandmist ja põhjustaksid suitsugaaside tungimist läbi voodrikihi. Kui on laotud üks või kaks potirida laotakse ahju sisemine müüritis. Et ülemist potirida saaks alumisega siduda, tuleb alumise potirea ülemiste rumbaservade ja täitetelliste vahele jätta saviga täitmata klambripilu. Ahjumüüritist võib laduda ainult selle piluni. Kui pealmine potirida on klammerdatud alumise potirea külge ja kui alumise klambri pilu on täidetud saviga ja pealmise rea potid on täidetud täitetellistega võib ahju müüritise edasi laduda, kuid ainult pealmise re klambripiluni. Ülemise rea potid kinnitatakse alati hoideliistuga
Kaminad
Juba projekterimisel tuleks arvestada kaminal vajaliku põlemisõhuga. On põlemisõhu suurus samas suurusjärgus kui ruumi õhuvahetus. Kamina võib ehitada seina äärde, nurka või seina sisse. Suurema ruumi korral võib kamina ehitada ka ruumi keskele. Kamin võib avaneda 1-4 külge. Kamina väliskuju ja mõõtmed võivad olla erinevad, kuid üldreegliks kamina kujundamisel on lihtsus ja head proportsioonid. Kamin peab sobima ruumi üldkujundusega. Igal kaminal peab olema kolle kütte põlemiseks ja korstna lõõr suitsu väljajuhtimiseks. Kamina põhi võib olla nii umbse põhjaga kui kolderestiga ja selle all asuva tuharuumi või tuhapanniga. Kütuse täielikumaks ja paremaks põlemiseks on soovitav ehitada kamina kolde umbne põhi ribilisena või asetada sinna väljavõetav rest. Koldest tukkide väljalangevuse vältimiseks peab asetama kolde esiküljele kaminavõre. Igal kaminal peab olema nn. suitsuruum, see on kamina lae all olev ruum kuhu suits võib koguneda enne korstnasse minekut ja korstnalõõride soojenemist. Suitsuruumi puudumisel ajab kamin suitsu tuppa . Suitsuruumist lähevad suits ja muud küttegaasid läbi suitsuruumi kohal asuva kitsama ava (kõri) või läbi kolde tagaseinas asuva siibri korstnasse. Kitsa kõri korral või siibri läbimisel suitsugaaside kiirus suureneb, mille tõttu on tõmme kaminakoldes parem. Tõmbesoojustamiseks võid ehitada kõri ka neile kaminatele, mis asuvad korstna kõrval. Seoses kõri ehitamisele tekib kolde tagaseinale kaldsein, mis soodustab soojuse kiirgamist ruumi. Kamina lähedusse võib ehitada lisakütuse panipaiga, mis võib asuda kamina kõrval või all. Kamin pole mõeldud toe kütmiseks Seepärast juhitakse kuumad gaasid harilikult vahetult korstna lõõri
Kaminatõmme
Kaminatõmme oleneb peamiselt ruumi ja kaminaava mõõtmete vahekorrast, korstna ristlõikest ja kõrgusest ja tõmbeava ehitusest. Kaminaava suurus määratakse valemi järgi ruumimaht m3 *30 = kaminaava cm2.
Näiteks kui ruumi põrandapindala on 25m2 ja kõrgus 2,7 m on ruumi maht 67,5. Kaminaava suurus peaks olema 67,5 30 = 2025 cm2. Kaminaava mõõtmed peaksid
40*50. Kaminaava kõrgus peab olema alati väiksem kui laius. Korstna kõrgust arvestatakse kaminaava ülemisest servast kuni korstna ülemise servani. Korstna normaalkõrguseks võetakse 6 meetrit. Selle kõrguse juures peab lõõri ristlõige olema umbes 1/10 kaminaavast. Madalama korstna korral tuleks valida suurem korstnalõõr.
Väga suurel määral oleneb hea tõmme kamina kõri õigest ehitusest. Hea tõmbe saamiseks peab kaminal olema suhteliselt kitsas kõri, et anda korstnasse suubuvate suitsugaasidele võimalikult suuremat algkiirust. Kamina tagumise seina ettetoomisega ja kõri moodustamisega, moodustame ka kaminale ka suitsutõkke nn. kaminanina, selle tulemusena pole tuulepuhangu mõju kaminakoldes märgatav.

Ahju soojasalvestus

Lõõrid

Katikud

Soojuspaisumine

Tuletõrjenõuded

Pottvoodriga ahju ehitamine

Kamina konstruktsioon

Kamina tõmme

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 200 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

200 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marten Merila Õppematerjali autor

potsepa põhireeglid, nõuded kolletele, tuletõrje nõuded, ahjud, kaminad, pliidid jne.

potsepa põhireeglid nõuded kolletele tuletõrje nõuded ahjud kaminad pliidid jne

Sarnased õppematerjalid

doc

Pottseppa kursus

10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tu

Pottsepatööd

doc

Ahjudest

1 [H1] SISSEJUHATUSEKS Kui head radiaatorit ei pane õieti keegi tähelegi, siis vanade ahjudega on vastupidi: nad on väärikad tähelepanu keskpunktid, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Vanad ahjud tehti nii ilusad, kui pererahval vähegi vahendeid oli. Väärtuslike vanade hoonete siseruumides on küttekolded sageli täiesti omaette klass. Seda nii dekoratiivses plaanis, ruumiliselt kui miljöö loojana. Tunnistavad ju paljud kodukokad, et puudega köetud pliidil keedetud või praetud toit on suupärasem ka kõige peenematel tehnikasaavutustel valminust, samuti annab soojust õhkuv ahi toale hoopis teise õhkkonna kui moodsate kütteviisidega saavutatu. Lisaks toimib vana ahi suurepärase ventilatsioonisüsteemina. Kui neid tunnetuslikke külgi on saavutatud ka uute ahjude ja pliitidega, siis seda silmailu ja väärikust, mida vana ahi pakkuda suudab, juba järgi ei tee. Kui just teie olete üks neid õnnelikke, kellel on vana ahi, vana pliit või vana kamin säilinud

Ajalugu

doc

Kivi eksami küsimuste vastused

1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kas

Kivikonstruktsioonid

doc

Ehitusfüüsika KT

Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitt

Ehitusfüüsika

doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioo

Ehitusfüüsika

doc

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimis

Ehitus

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

doc

Katlatehnika kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d

Katlatehnika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (4)

koit250: Elame aastas 2014 ja meile pakutakse raha eest 1940.a. pärit informatsiooni, isegi tuletõrje nõuded on veel kirjas, kuigi juba üle kümne aasta reguleerib tuleohutust EVS 812, enne seda oli EPN Korjake palun see jama siit ära.

23:18 21-03-2014

bikeman: Hea materjal.

16:58 17-05-2009

bikeman: Hea materjal.

16:59 17-05-2009

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk