Töötukassa essee (0)

Tartu Ülikool
Pärnu kolledź
Sotsiaaltöö korralduse osakond
Eesti Töötukassa
Essee
Juhendaja : MA Sulev Alajõe
PÄRNU 2013
Selles töös vaatleb autor Eesti Töötukassat haldusorganisatsioonina. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja väljendub see paraku töötute arvu kasvuna. Autor vaatleb Eesti Töötukassa majandamise läbipaistvust, bürokraatia astet, analüüsitakse võrdlust erasektoriga. Vaadeldaks organisatsiooni tööjõu ressursside kasutamise kultuuri ja analüüsitakse Eesti Töötukassa struktuuri ratsionaalsust. Viimastes osades püütakse vastata kliendi ja sisekliendi rahulolu küsimustele. Teema on autori jaoks aktuaalne ja oluline seoses tööülesannete täitmisega kohalikus omavalitsuses, kus just töötute probleemide lahendamine koostöös Eesti Töötukassaga on oluline osa tööülesannetest .
Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Töötukassa tähtsaim ülesanne on töötajatele, tööotsijatele ja tööandjatele kiiresti muutuval tööturul turvatunde pakkumine: abistamine nii töö kui töötaja leidmisel. Sellega aitab kaasa tööealise elanikkonna võimalikult kõrgele tööhõivele ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamisele (Eesti ... 2012: 2).
Raamatupidamise läbipaistvuse kohta saab otsuse langetada uurides eelarvet ja majandusaasta aruandeid. Hea eeltingimus läbipaistvuseks on mõlema dokumendi avalikustamine laiemale avalikkusele. Töötukassa on avalikustanud oma 2012 a majandusaasta aruande oma kodulehel. Uurides töötukassa majandusaasta aruandeid märkas autor, et sõltumatu vandeaudiitori aruande osa on jäetud avalikustamata. Võrreldes teise avalik-õigusliku asutusega Tallinna Ülikooliga selgub , et Tallinna Ülikool on avalikustanud ka audiitori hinnangu. (Tallina Ülikool 2012).
Aastaaruande koostamisel järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mida kinnitavad oma kontrollides auditid. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa juhtorganitele kindlustunnet, et organisatsiooni tegevused on kooskõlas arengukava, strateegiatega ja seadustega. Samasuguseid asjaolusid kontrollib omakorda veel riigikontroll ja finantskontrolliosakond rahandusministeeriumist. (Eesti Töötukassa...2012:9)
Audiitori kohustus on kinnitada raamatupidamise paikapidavust ja vastavust headele tavadele. Asjaolu, et audiitori arvamus ei ole avalikustatud tekitab kõhklusi ka läbipaistvuse osas. Samas on majandusaasta aruande juhtimise lõigus toodud ära auditite tulemused. Olulisemad auditid 2012. aastal olid teostatud töötukassa enda siseauditi, Riigikontrolli ja Rahandusministeerimui poolt.
Kuluefektiivne juhtimine organisatsioonis nõuab tööprotsesside ja tulemuste: aeg, raha (kulutused kasutatud ressurssidele), kvaliteet ja tulu ning efektiivsus näitajate kirjeldamist. Efektiivsust mõõdetakse konkreetse toote või teenuse pakkumiseks tekitatud kulu ja saadud tulu rahalise suhtarvuna. Tuludest kulu maha arvutades saame kasumi. Kuluefektiivse organisatsiooni juhtimise eesmärk on kasumi suurendamine . ( Künnapas 2010)
Lähtudes puhtalt kasumi olemasolust- 2012 aasta kasum on märgitud aastaaruandes 122, 7 miljonit saab konstateerida töötukassa kulu efektiivsuse.
Eesti Töötukassa kliendiks on vastavalt nende eesmärkidele ühelt poolt läbi töövahenduse organisatsioonid ja teiselt poolt läbi tööotsingunõustamise tööotsijad. Efektiivse ja kliendikeskse töökorralduse rakendamise puhul on teoorias tööotsijad leidnud tööpakkujad ning statistiline tööpuudus väheneb.
Töötukassa andmetel oli 2012. aastal keskmine registreeritud töötute arv 42,7 tuhat ehk ligi 22% väiksem kui 2011. aastal. Kui 2011. aasta viimases kvartalis moodustas registreeritud töötute arv 59% kõigi töötute arvust, siis 2012. aasta lõpus oli see osakaal 61%. Keskmiselt oli kuu jooksul arvel 48,1 tuhat töötut ehk 21% vähem kui 2011. aastal.
Arvestades nende kahe aasta erinevaid majanduse seisukordi võib öelda, et tööd on tehtud efektiivselt ja klientidele sobivalt. Töötukassa on püstitanud enda tegevusele palju ülesandeid. Esiteks tahetakse teha tihedat koostöö tööandjatega, et oleks vahendada võimalikult palju töökohti.Teiseks on on 2013. aastal fookuses noored tööotsijad, kellele pakutakse spetsiaalset tööotsingu töötuba. Kolmandaks tehakse koostööd kohalike omavalitsustega, et suurendada pikaajaliste töötute töövalmidust ning lahendada nende töölesaamist takistavaid sotsiaalseid probleeme. Viimaseks ülesandeks on jätkata tööandjate nõudmistele mittevastavate oskuste ja teadmistega tööotsijate täiend- ja ümberõppega ning tööpraktikaga. ( Ibid :6)
Kõik püstitatud ülesanded viitavad selgelt kliendikesksele lähenemisele. Haaratud on kõik kliendirühmad nii tööpakkujate kui ka tööotsijate poole pealt. Ainus klient , kes vastavalt auditi aruandele võiks olla rahulolematu on riik.
Töötukassa on osalenud 2012. aastal erinevatel infomessidel: Intellektika, Suunaja , Orientiir, Õigusring, Invamess, Teeviit. On korraldatud hooajatööde messi Tallinna Ülikoolis ja Rahvusraamatukogus töötukassa töömess.Viidi EURES teabepäevi läbi Soome tööle suunduvatele Eesti elanikele Tallinn-Helsingi laevadel. Need võtted aitavad potentsiaalsel kliendil märgata töötukassa teenuseid ning töötukassal aitavad korrigeeerida oma teenuseid kliendile sobivaks .(Ibid:12)
Töötukassa ei paku kõiki teenuseid ise, vaid ostab olulisel määral teenuseid sisse. Selline praktika välistab bürokraatiale iseloomuliku iseenese kasvatamise võimaluse. Avalikud konkursid ja hanked annavad võimaluse valida parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenused ja tooted.
Töötukassa peab ise kontrollima oma vahendite kasutamist ja õiglast jagamist. Kontrollide tagajärjel esitatakse tagasinõuded. Esitatud tagasinõuete arv on võrreldes aastatega kahanenud.Töötukassa andmetel on vähenemine seotud administratiivsete meetmete arendamisega kui ka mõnevõrra vähenenud hüvitiste ja toetuste saajate arvuga. Süsteemi kuritarvituste ennetamiseks jätkus koostöö Maksu-ja Tolliametiga. Kokkulepitud andmete võrdlemise ja kontrollitoimingute tulemusena saadakse teada potentsiaalsetest kuritarvitustest (Ibid:14).
Kokkuvõtteks võib nentida , et Töötukassa on piisavalt kliendikeskne , parajalt kontrolliv ja liigse bürokraatiata asutus.
Töötukassa on palju ressursi pühendanud asjatundliku, pühendunud ja tulemustele orienteeritud meeskonna arendamisele ja sisekommunikatsiooni edendamisele. Töötukassa on välja töötatud mitmed kompetentsimudelid. Eelnevatel aastatel on välja töötatud kuus ja 2012 a lisandus veel üks karjäärinõustajate kompetentsimudel .
M. Väljari on kirjutanud Ärilehes: Kompetentsimudel on personalijuhtimise seisukohalt kõikide inimressursi arendustegevuste kese , mis reguleerib koolitust, edutamist, karjääriplaneerimist, tasustamissüsteemi, värbamist, kvaliteedi parandamist, hindamist ja tulemuslikkuse juhtimist.
Töötaja seisukohalt on ettevõttes olemasolev kompetentsimudel vajalik eeskätt selleks, et töötaja teaks , milliste kriteeriumite järgi tema töö tulemuslikkust hinnatakse ning millised on ettevõttesisesed karjäärivõimalused. Suure tähendusega on töötaja jaoks selged töö tasustamise põhimõtted, mida mudelid samuti reguleerivad (Väljari 2003)
Kompetentsimudel määrab lisaks muudele tingimustele ka asutusesisese edutamise ja edasiõppimise võimalused. Mõlemate faktorite selge määratlemine laseb sisekliendil olla lootusrikas ja pühendunud töötaja.
Eelmise aasta lõpus valmis organisatsioonisisene klienditeenindusstandard, mis aitab tõsta klienditeenindustaset ning hoida ühtset teeninduskäekirja nii välis- kui siseklientidega. Töötukassa on aastaaruandes märkinud,et on korraldanud mitmeid aastaid järjest oma töötajate rahuolu uuringuid ning kuna tulemused on olnud püsivalt head, otsustati alates 2012 a korraldada uuringuid üle aasta. Kahjuks pole nende uuringute tulemusi laiemale üldsusele tutuvustatud.
Töötajate edutamine on korraldatud läbi siseveebi. Sinna jõuavad esimesena pakkumised vabadele töökohtadele. Suuremas osas leitakse 50% juhtudel töötaja oma organisatsioonist ja ülejäänud tulevad väljastpoolt läbi avalike konkursite.
Töötukassa peab oma klientideks tööpakkujaid ja tööotsijaid. Kuid laiemas plaanis on kliendiks ka Eesti riik. Riigi eelarvest eraldati näiteks 2012 aastal töötukassale mitu miljonit eurot. Selle raha eest ootab riik töötute arvu vähenemist, kodanike suurenevat rahulolu ümberõppe võimalustega ja uute töökohtade teket. Töötukassa kasutab ka praegu paljude erafirmade võimalusi laiema valikuga teenuste pakkumiseks.
Kokku algatati peaaegu poolsada tööturuteenuse hanget. Samuti kontrollitakse kvaliteedi tagamiseks teenuseosutajaid teenuse toimumise ajal. 2012. aastal viidi läbi mitme3d kontrollid, millest 88% juhul vastas teenuse osutamine nõuetele. Enamikel juhtudel piisas puuduste kõrvaldamiseks tähelepanu juhtimisest või leppetrahvi kohaldamisest ja lepingu lõpetamisest. 2012. aastal esitati leppetrahvi nõue kaheksa lepingu täitmise osas ja ühtegi lepingut üles ei tulnud öelda.(Ibid:14)
Kolmas sektor on Eestis näidanud ennast heast küljest kui on läbi hangete saanud võimaluse pakkuda teenuseid, mida on traditisooniliselt peetud riigi ja kohaliku võimu pärusmaaks. Head näited on erinevat sorti varjupaigad, mis on erakätes suutnud kaasata rohkem rahastajaid ja ka majandamisel olnud leidlikumad. Pärnu linnas saab hea näitena tuua Shalomi Abikeskuse.Tartus toimetab vähemalt sama hästi Tähtvere Naiste Varjupaik . Tallinas tegutsev Mtü Convictus Eesti pakub süstlavahetuse ja nõustamise teenust sõltlastele. Kõik nad pakuvad teenuse kõrval veel mitmeid koolitusi ja lisavõimalusi.
Tööga seotud teenused on ühed vähestest teenustest, mida pakub aktiivselt ka ärisektor. Eestis on mitmeid töövahendus firmasid, mis pakuvad töötukassaga sarnaseid teenuseid. Konsulteeritakse tööpakkujaid ja otsijaid. Korraldatakase koolitusi ja konkurse vabadele töökohtadele jne. Kuid tavaliselt puudub neil tahe teha tööd tööturu haavatavate gruppidega. Pikaajalised töötud , heitunud ja lihtsalt noored, ilma töökogemuseta on ärisektori jaoks raske kontingent. Sinna panustatav raha tuleb tagasi ühiskonnale tagasi väga pika ajalise ringiga. Raske oleks määrata õiglast hinda ärisektori sellisele teenusele, mille kasumlikkuse arvestamisel tuleb kokku lugeda ka kaudsed kasud ja seda mitme aasta ulatuses. Teadaolevalt – mida rohkem on segast ja kaudset ressurside jagamist- seda tihedamini kipuvad inimesed sellist olukorda enda kasuks ära kasutama. Sarnast olukorda on olnud märgata praegu tööharjutuseteenuse puhul. Suurem hindamine viidi läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel Poliitikauuringute Keskuse Praxise poolt. Uuringus kirjutati , et ettevõtete suured majandusraskused ja Töötukassa statistika, mis võrdles töötu eelmist ametiala tööpraktika ametialaga, andsid alust oletada, et tööpraktikat võidi kohaldada töökohtade ajutise loomise eesmärkidel. Praktikatingimuste ebamäärase kirjeldamise tõttu oli võimalik teenust väga paindlikult erinevatel eesmärkidel kasutada. Tööpraktika näol oli võimalus töötul end raskel ajal ajutiselt tööturul aktiivsena hoida, vältides seejuures sotsiaalse tõrjutuse riski ja teenides veidi sissetulekut. See oli ka võimalus omandada teadmisi ja oskusi tuleviku tarbeks, saada CVsse esimene töökogemus kirja või oli see võimalus proovida uut karjääri. Samuti võimaldas see majanduslikes kitsikustes ettevõtetele oma tegevust toetada – tööpraktikal olija täidab tööandja jaoks vajalikke tööülesandeid ja tööandjal on võimalus saada rahalist toetust selle tegevuse eest.(Jürgenson et al 2011)
Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kus võrdselt kahe liikmega on
esindatud tööandjad, töötajad ja valitsus. Töötukassa igapäevatööd juhib kolmeliikmeline juhatus. Juhatus juhib keskkontorit, kus on 12 osakonda ja 125 töötajat. Töötukassal on olemas oma kontorid kõigis maakondades ja suuremates asulates ning mitmetes linnades on kontoreid mitu.
Struktuuri ratsionaalsust saaks hinnata vaadeldes mitmeid tegureid, s.h kui kaasaegne on organisatsioon kasutamaks kõiki tehnoloogilisi võimalusi, kui lähedal on kliendile esmaselt vajalik kontakt teenindajaga, kui palju kulub töötunde teenidamaks kliente. Töötukassa on korraldanud oma tööd viimastel aastatel ümber, et vabastada esmatasandi klienditeenindajad ja juhtumikorraldajad rohkem kliendi nõustamiseks.Tsentraliseeriti töötutoetuste maksmine ja palgati rohkem infoteenindajad. See annab võimaluse tegeleda ühe kliendi probleemidega komplekselt, suunamata teda pidevalt ühe spetsialisti juurest teise juurde.Kõiki töötukassa teenuseid osutatakse võimalikult kodanikele lähedal. Praegu on ühe spetsialisti pädevuses enamjaolt kõigi kliendile vajalike otsuste tegemine.
Järjest olulisemaks ja kasvava kasutajate hulgaga infokanaliks on töötukassa koduleht, mida külastas möödunud aastal 627,6 tuhat unikaalset külastajat. Samuti kasvas töötukassa iseteenindusportaali külastatavus, mis kogus 421,4 tuhat unikaalset külastajat. Kokku külastas töötukassa veebikeskkondi 748,4 tuhat unikaalset külastajat. Töötukassa kasutab ka sotsiaalmeediat: Facebookis on konto, kus on üle 2000 kasutaja. Töötukassal on mobiilse nõustamise (MOBI) ajaveeb. (Eesti Töötukassa...:11)
Arvestades kõike eeltoodut on tööötukassa struktuur ratsionaalne ja ametkond efektiivne.
Kliendi ja ka sisekliendi rahulolu tuleb kaasaegses organisatsioonis mõõta täpselt sihtgrupile mõeldud küsitlustega. Heaks näiteks on töötukassa tellimusel läbi viidud Faktum & Ariko poolt uuring: teenuste kasutajate rahulolu klienditeenindusega. Selle uuringu sihtrühmaks oli töötukassa kliendid – tööandjad ja tööotsijad. Selliselt teostatud küsitlusele, erinevalt lihtsalt ametnike arvamusest, saab toetuda analüüsimisel ja tegevuste planeerimisel. Küsitlusmeetodiks oli veebiküsitlus tööandjatega ja tööotsijate ankeetküsitlus büroodes koha peal. Uuringu käigus küsitleti 1038 tööandjat ja 2927 tööotsijat. Tulemused näitavad, et keskmine rahulolu töötukassa klienditeeninduse protsessiga oli 2010. aastal 78 palli ja rahulolu teenindajate asjatundlikkusega oli 81 palli 100-palli skaalal.(Suits 2011)
Parandada saab rahulolu alati parem teenindusega, mis on suunatud kliendi vajaduste rahuldamisele võimalikult kiirelt ja tõhusalt. Heaks vahendiks on organisatsioonis välja töötatud klienditeenindusstandard.Töötukassa aastaaruandes on märgitud, et selline standard on välja töötatud ja nad loodavad selle abil pakkuda ühtselt head teenindust nii sise kui ka väliskliendile. Kahjuks pole avalikkusele kättesaadavad ei ülalnimetatud standard ega ka sisekliendi rahulolu uuringud.
Asudes analüüsima Eesti Töötukassa tegevust läbi etteantud teemade oli autoril arvamus töötukassast, kui avatud ja selgest organisatsioonist. Töö käigus selgus, et nii mõnedki uuringud pole kättesaadavad ning selle tõttu muutus ka arusaam organisatsiooni avatusest. Avaldatud uuringuid analüüsides selgus, et tegemist on kaasaegse kliendile orienteeritud organisatsiooniga. Töö käigus vaadeldi raamatupidamise läbipaistvust, humaansuse ja liigse bürokraatia küsimusi , tööjõuressusrsi kasutamise kultuuri. Töös analüüsiti töötukassa teenuste osutamise võimalikust läbi erasektori.Viimases osas anti ülevaade struktuuri ratsionaalsust, tulemuslikkuse hindamisest ja klientide rahulolust.

Viidatud allikad

Eesti Töötukassa Arengukava 2013-2015. Tallinn: Töötukassa [ http://www.tootukassa.ee/sisuotsing?key=arengukava ]. 24.11.2013.

Eesti Töötukassa 2012 Majandusaasta Aruanne.Tallinn: Töötukassa [ http://www.tootukassa.ee/sites/tk.pre.helmes.ee/files/u32/aastaaruanne_2012.pdf]21.11.2013

Jürgensoni, A., Kirssi,L., Nurmela.K 2010 Ettevõtluse alustamise toetuse, tööpraktika ja tööharjutuse hindamine. Tallinn : Sotsiaalministeerium [ http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tooja_Sotsiaalpoliitika/TK_hind/THPhindamine_lopparuanne_Praxis_30-11-2010.pdf ]

Künnapas, V Majandus- kuluefektiivne organisatsiooni juhtimine. Tallinn: Veebikiri 05.2010 lk.1 [ http://veebikiri.ee/majandus-kuluefektiivne-organisatsiooni-juhtimine/ ] 22.11.2013

Riigiteataja . [ https://www.riigiteataja.ee/akt/922122 ]. 24.11.2013.

Tallinna Ülikooli 2012 Majandusaasta aruanne, lk.79.Tallinn :Tallinna Ülikool [ http://www.tlu.ee/UserFiles/%C3%9Clikool/Majandusaasta%20aruanded/Majandusaasta%202012.pdf ] 21.11.2013

Suits, K. 2011 Töötukassa lubab rohkem tööotsingu töötubasid ja tööklubisid. Tallinn: Äripäev 26.11.2011 [ http://faktumariko.wordpress.com/2011/01/26/tootukassa-klienditeenindusega-rahulolu-uuring/ ] 24.11.2013

Väljari, M., 01.12.2003 Kompetentsimudel ja töötaja arendamine. Tallinn: Ärileht [ http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kompetentsimudel-ja-tootaja-arendamine.d?id=50970534 ] 21.11.2013
9