Projekti hindamine (0)

Project Cycle Management Handbook

10. peatükk

PROJEKTI HINDAMINE

Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi.
 Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis.
Hindamist teostatakse selleks, et:

• kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte;
  
• kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid;
  
• kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid;
  
• tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte;
  
• hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue projektitsükli algus.
  

Reeglina peab hinnangu andma sõltumatu osapoolt, kelleks ei saa olla lepingu täitja, kasusaaja ega lepingut sõlminud ametkond . Phare programm sõlmib näiteks projektide hindamiseks lepingud spetsiaalsete ekspert-meeskondadega. Oma vajadustele vastavalt võib sõltumatu hinnangu tellida ka kasusaav organisatsioon .

Hindamiskriteeriumid

Kehtestatud hindamiskriteeriumid aitavad oluliselt projekti tulemuslikkuse mõõtmisel. Kõige sagedamini kasutatakse allpool toodud kriteeriume.

Asjakohasusena hinnatakse projekti eesmärkide vastavust lahendatavale probleemile ja kasusaajate vajadustele ning sobivust projekti sotsiaalse, majandusliku, füüsilise ja poliitilise keskkonnaga.

Ülesehitusele hinnangu andmisel analüüsitakse projekti loogilisust; eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite omavahelisi seoseid ning projekti kavandamise protsessi süsteemsust.

Efektiivsuse hindamisel võrreldakse kasutatud sisendeid ja ressursse saavutatud tulemustega. Samuti uuritakse tulemuste saavutamise kiirust ja juhtimise efektiivsust .

Tulemuslikkusena hinnatakse projekti väljundite panuse olulisust otseste eesmärkide saavutamisel. Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja mõju projekti tulemustele.

Mõju kriteeriumi all hinnatakse projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panust üldiste eesmärkide saavutamisele .

Jätkusuutlikkusena hinnatakse projektist sündinud kasu kestvust, analüüsitakse erinevaid aspekte nagu projekti sotsiaal-kultuuriline ja tehnoloogiline jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja institutsionaalse võimekuse kasv.

Hindamise peamised etapid on:

• üldiste ja otseste eesmärkide tuvastamine;
  
• saavutamise indikaatorite kindlaksmääramine;
  
• projekti toimumisest sõltumatute mõjude kindlaksmääramine ning projekti enese “puhaskasu” väljaarvestamine;
  
• hindamiskriteeriumide alusel projekti “puhaskasu” võrdlus tegeliku kasuga.
  

Hindamise objektid

Hindamise protsessi etapid järgivad projekti loogilise maatriksi struktuuri. Seetõttu on projektitsükli juhtimise metoodika alusel kavandatud projektidele tunduvalt lihtsam adekvaatset hinnangut anda.
Hinnang ei ole audit , selle käigus ei kontrollita formaalsete protseduuride täitmist. Pigem on see võimalus otsustada, kas projekt on oma tegevuste kaudu täitnud otsesed ja üldised eesmärgid. Sõltuvalt valitud indikaatoritele võib hinnang olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne . Peamised hinnatavad valdkonnad on järgmised.
Kulud
Analüüsitakse planeeritud ja tegelike kulude vahelisi erinevusi, samuti kulude struktuuri ja ajastamist ning selle mõju tulemuse kvaliteedile. Hindaja toetub tavaliselt projekti teostamise jooksul koostatud tegevus- ja finantsaruannetele.
Tegevused
Analüüsitakse lahknevusi tegelike ja planeeritud tegevuste vahel, et leida, milline mõju neil oli projektile ja selle tulemustele. Kui esines viivitusi, siis uuritakse nende põhjendatust ning tagajärgi. Ka selles protsessis kasutatakse aruandeid. Samuti võib osutuda vajalikuks intervjueerida seotud osapooli.
Väljundid
Uuritakse projekti tegevuste tulemusi ja nende vastavust saavutamise indikaatoritele. Väljundite indikaatorid võivad olla kvalitatiivsed , näiteks teatud aine õppekava väljaarendamine. Tulemus võib olla ka loendatav, näiteks koolitatud koolitajate arv.
Projekti väljundite efektiivsuse hindamiseks kasutatakse suhtarve. Sisendeid võrreldakse väljunditega suhtarvuna teineteisesse, näiteks keskmine koolituse kulu ühe koolitatu kohta. Kui koolitus on projekti jätkuv osa, on võimalik võrrelda eri koolitustegevuste keskmisi kulusid ning näha, kas kulud kipuvad kasvama või kahanema. Sarnaselt võib keskmisi kulusid võrrelda eri projektide juures ning riiklike või rahvusvaheliste keskmistega.
Väljundite hindamisel kasutatakse samuti aruandlust ning vajadusel intervjuusid asjaosalistega.
Otsesed eesmärgid
Hinnatakse projekti eesmärkide saavutamise määra. Kui projekti eesmärke ei saavutatud, peab hindaja analüüsima, kas põhjuseks olid puudujäägid elluviimisel, vead projekti kavandamisel või eelduste mitteteostumine. Peale aruandluse tuleb hindajal kasutada ka intervjuusid, statistikat ning olemasolevaid uuringuid .
Finantsiline ja organisatsiooniline jätkusuutlikkus
Analüüsitakse, kas kasusaajal on piisavad finantsilised võimalused, piisavad oskused ja piisav inimressurss projekti poolt saavutatud muutuste elushoidmiseks.
Üldised eesmärgid
Kuna iga projekt on tavaliselt laiema programmi osa teatud piirkonnas või sektoris, viiakse üldise eesmärgi hindamine tavaliselt läbi kogu piirkonna või sektori üldise arengu analüüsina. Nii saab üldise eesmärgi hindamine reeglina aset leida alles siis, kui kõik üldist eesmärki toetavad projektid on lõpule viidud . Üldiste eesmärkide teostumise hindamisel vajatakse tavaliselt statistilisi analüüse ja uuringuid.

Hindamistulemuste kasutamine

Hindamistulemusi kasutatakse kahel peamisel viisil. Esiteks selleks, et otsustada, kas projekti teostamise vaev oli õnnestunud ja ressursside kasutamine põhjendatud. Teiseks kasutatakse tulemusi uute projektide ja programmide kavandamisel. Hindamise tulemused võivad ka näidata, et teatud meetmetesse või sektoritesse investeerimine ei ole mõttekas.

Hindamise liigid

Kasutatav hindamise liik sõltub suurel määral projektist ja sellest, kuidas tulemusi rakendada soovitakse. Alljärgnevalt mõned neist:
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne hinnang Hindamise metoodika valikul tuleb esmalt otsustada, kas keskendutakse kvalitatiivsetele või kvantitatiivsetele näitajatele või paralleelselt mõlematele. Kvantitatiivne hinnang on objektiivsem ning raskemini vaidlustatav. Selleks kasutatakse statistilisi näitajaid ja aruandlust.
Paljude projektide tulemuslikkus on siiski eelkõige seotud väljundite kvaliteediga. Näiteks koolituskursuse puhul on lihtne kokku lugeda koolitatute arvu, kuid palju olulisem on välja selgitada koolituse edukus. Selleks tuleb hinnata, kas osalejad omandasid sisu ja kas uued teadmised on nende jaoks rakendatavad. Seda on võimalik teha tagasiside abil osalejatelt ja/või peale koolitust nende toimetulekut jälgides. Kvalitatiivsed hinnangud on reeglina vähem objektiivsed, samas töömahukamad ja seega ka kallimad. Kasutatavad meetodid sisaldavad peale aruandluse analüüsi intervjuusid ja uuringuid.
Vahe- ja järelhindamine
Teiseks mõjutab hindamise metoodikat hinnangu andmise ajastus.
Vahehindamist on praktiline kasutada pikemate projektide või programmide puhul. Vahehindamise mõte on kontrollida, kas projekt kulgeb õiges suunas ja kas eeldused kehtivad. Selline hinnang peab olema:

• kiiresti teostatud, et hindamisprotsess projektile olulisi viivitusi ei põhjustaks;
  
• täpselt probleemi määratlev, et saaks kiiresti astuda parandavaid samme .
  

Sellise hinnangu puhul on vajalik projekti meeskonna aktiivne osalus ning seda ei pruugi teha väljastpoolt tulev hindaja.
Järelhindamise mõte on teha järeldused projekti mõju ja tulevikus rakendatavate õppetundide kohta. Järelhindamise orientatsioon on ettepoole vaatav, kuna mistahes vigade parandust on hinnatava projekti jaoks liiga hilja teha. Järelhindamine peab olema:

• projekti kõiki aspekte kattev ja põhjalik;
  
• väga analüütiline selleks, et saaks teha üldistusi ning keskenduda õppetundidele.
  

Järelhindamine peab olema teostatud isiku/organisatsiooni poolt, kes on sõltumatu ja väljaspool projekti seisev.
98