tõusid esile väga päevakajalised probleemid, mis puudutavad paljude noorte elusid. Konflikte tekitas terve etenduse vältel kahe noore äärmuslikkus ja nende oskamatus teineteist mõista, neid probleeme üritasidki nad lahendada. Näitlejad suutsid muuta õhkkonna väga pingeliseks ja panid kaasaelama nende muredele ja Minu arvates, oli etendus väga kiiduväärt, noore inimesena oli paljude probleemidega võimalik suhestuda, seetõttu oli huvitav vaadata, kuidas samades olukordades käitutakse ja näha seda kõike kõrvalt vaatajana. Etendus pani mõtlema sellele, et me keegi ei saa täielikult kontrollida, mis meiega elus juhtub või kellesse me armume ja ei tohiks olla eemaletõukav ühegi elus pakutud võimaluse suhtes.
Niisiis tunneb laps nagu enamik tema kaaslastest end palju mugavamalt oma klassi õpilastega kui täiskasvanute seltskonnas. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat, kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab sinust aru. Ailen Timuska, 10. c
laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem.Eestlane on ju laulurahvas. Kontserdi elamusega jäin väga rahule.Eriti hea mulje jättis aga Ott Lepland,kellest ma varem väga
Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. aastal Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
Mida suuremaks me kasvame, seda suuremaks meie mured lähevad. Mõni inimene jääbki lapseks ja ei hakkagi kunagi oma tegude eest vastutama. See olukord on juba keeruline. Ma ei kujutagi ette, kas sellisele inimesele on võimalik selgeks teha, et elu ei toimini nii. Nad on süüdimatud. Ilmselgelt ei saa me oletada, et kui inimene saab 18, on ta täiskasvanud. Osad noored on juba ammu enne seda küpsed ja teised on veel 25 ja ikka veel lapsele omase käitumisega. Minul oli väga raske suhestuda enda vanustega, sest nende maailmapilt polnud pooltki nii kaugele arenenud, kui minu oma. Ma tundsin pidevalt ennast üksi, sest mul ei olnud oma klassikaaslastega millestki olulisest rääkida. Ma mõistsin, et nad ei saa aru minu muredest selviisil nagu ma oodasin. Olen alati tundnud, et saan vanema generatsiooniga palju paremini läbi. Juba umbes 5 aastasena ma eelistasin oma vanaema tuttavate seltskonda sellele, et minna õue teiste lastega mängima
Näiteks Shakespeare ,,Hamlet" ja Kitzbergi ,,Libahunt" 10) Komöödia Naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõppevad enamasti õnnelikult. Arenes põhijoontes välja 4.-5. saj eKr. Näiteks Vilde ,,Pisuhänd" 11)Stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline jäljendaja. Kõige tavalisemad on 2 ja 4- realised stroofid. Ühe sõnaga SALM 12)intertekstuaalsus Tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu konkreetses tekstis 13) Arhetüüp Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud. 14) Antiik Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne
Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, hüperrealism, fovistlik salongiportree on aidanud Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Alates 1970. aastatest süveneb Põldroosi töödes nii portreedes kui figuraalkompositsioonides eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak, mis nagu psühholoogilise enesekaitse mehhanism aitab kunstnikul suhestuda ühiskonnas valitseva võltsmoraali, ambivalentsuse ja normatiivsusega. Pole vahet, kas tegu on sotsialistliku või kapitalistliku ajastuga, Põldroosi pildisüsteem esitab tänagi samu olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolitekeelt otsib ta progressiusus ja tehnikakultuses üles kasvanuna oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil.
ka vanade restoranide renoveerimiseks/uuendamiseks. Minimaalne laenatav summa on $200 000 ja maksimaalne 5 miljonit dollarit. Kindlasti oleks Eestis tegemist ülimalt populaarse ja eduka frantsiisettevõttega. Eesti kiirtoidurestoranid pakuvad peamiselt vaid hamburgereid ja friikartuleid. KFC poolt pakutav krõbe kana tooks kaasa vaheldust ning uusi maitseelamusi. Lisaks sellele on KFC juba vägagi suur ja tuntud ettevõte, mis pakub kvaliteetset toitu. Inimesed oskaks sellega suhestuda, sest erinevates filmides, internetireklaamides jne on Kentucky Fried Chickeni tooted pidevalt kajastatud. Näited, et KFC on edukas ka Ida- ja Põhja-Euroopas võib tuua meie naaberriikide põhjal. Nimelt on KFC osutunud populaarseks nii Venemaal, Leedus, Lätis ning Rootsis. KFC-d oma frantsiisiideeks valimisel teadvustasin endale, et selle realiseerimine lähitulevikus oleks minu jaoks üsna raske, sest nõutav omakapital ning likviidne vara on väga suured.
hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas
leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi
hegemooniliselt kasutada. Hegemoonia probelemaatika: 245 Gramsci- tema toodud klassil põhinev kultuurianalüüsis riskib mõistet kasutades erinevate ohtudega. Kokkuvõtlikult lk 248 Gramsci ja Althusser: populaarkultuur on üks domineeriva ideoloogia avaldumisvormidest(lk 19) Postmodernism Postmodernism- ühiskonnakord, milles massimeedia ja populaarkultuuri tähtsus ning mõjuvõim on niivõrd suured, et need valitsevad kõiki teistlaadi ühiskondlikke seoseid. Postmodernism püüab suhestuda meediast küllastunud ühiskonnaga ja seda mõista. Ühiskonnast on saanud massimeedia alla kuuluv nähtus. Kunagi peeti seda ühiskonna peegliks. Meedia rollist ühiskonnas ja mida kriitikud arvavad meediast lk 310. - Me tarbime kuvandeid ja märke, jättes kõrvale kasulikkuse ja väärtused. - Pm-liku kultuuri kirevaid stiilide, simulatsioonide ja pealispindade mängus annab iga asja naljaks keerata. - Kultuuri ja ühiskonna vahe laguneminepopkultuur mõjutab üha rohkem
Ka selle uuringu tulemusest ilmneb kaasaegse kunsti sügav alakajastatus. Kuigi ennekõike on kaasaegse kunsti ja publiku suhted kinni hariduses ja kaasaegse kunsti õpetamises, siis ma praegu ei peatuks rohkem hariduse teemal, sest see väljub minu peamisest teadustöö eesmärgist, milleks on uurida kaasagse kunsti kajastamist Eesti meediaväljaannetes. Ma ei arva, et igaühest peaks kasva(ta)ma kaasaegse kunsti austaja, küll peaks aga igaühele looma võimaluse kaasaegse kunstiga suhestuda, et siis juba teadlikult oma isiklikke seisukohti kujundada. Jagaksin lõpetuseks veel Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) vana õpetust, et kultuurikeeli tuleb õppida sama hoolega nagu võõrkeeli, kusjuures kaasaegse kunsti keel ei ole kindlasti kõige lihtsamate killast. Aga selle õppimine tasub vaeva. Kasutatud kirjandus Jurgen Ruesch, Gregory Bateson . (1951). Communication: The Social Matrix of Psychiatry. Lotman, J. ( 2000 (1969) )
Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon „heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tegelikult on hea suhtleja hea kuulaja“ (Nurm). Valdavalt saavad pisikestest probleemidest suured konfliktid just sellest, et ei kuulata ja ei arvestata üksteise tunnete, vajaduste ja arvamusega. Kuulamine on väga tähtis, kuid aeg-ajalt raske. Seda oskust peab õppima terve elu. Muidugi on inimese isiksuseomadused suuresti muutumatud, siiski saab iga inimene
loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu ,,Hingring", milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust ,,liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu ,,Maailma asemel", millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa. Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid
endale Kareva loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu ,,Hingring", milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust ,,liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu ,,Maailma asemel", millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa. Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi
sümboli või muu kõnekujundi, sain ma aru, mida autor tegelikult öelda tahtis ja see muutis luuletust aina siiramaks. Kõne- ja lausekujundite põhjal võib öelda, et tegemist on peamiselt kurba meeleolu tekitava luuletusega. Kurb, kuid mitte halb. Lugejad tihti peale arvavad, et kui tegemist on kurva luuletusega, siis on see halb, või mitte nendele sobilik. Minu jaoks oli siin palju peidetud sõnumeid, tänu millele ma suutsin suhestuda selle luuletusega väga palju. Luuletus räägib minu silmis sellest, kuidas üks naine, kelle mees on kadunud või viibib kusagil eemal, on väga murtud sellest, ning kirjeldab oma meeletut ootust ja tundeid oma kurbuse näol. Luuletus edastab olulise moraali/sõnumi kui inimene armastab kedagi, kes füüsiliselt temaga koos ei viibi, siis võib ta oodata teda ülimalt pikka aega, sest armastus on niivõrd tugev tunne ning seda ei ole võimalik kontrollida. Luuletuse n
Olemuslugusid peab suunama veidi kitsamalt. Pressiagentuurid ja raadiojaamad näiteks ei pruugi portreeloo vastu huvi tunda. Niisiis peate valima turu, millele teie arvates lugu huvi pakub. Kui tegemist on vaid ühe väljaandega, olgu siis nii. Parem on avaldada üks täielik reportaa ühes väljaandes, mis vastab ka tarbijakaitse eesmärkidele, kui avaldada palju nupukesi suvalistes väljaannetes. Kui hindate, millisele meediale oma teade saata, vaadake, milliste osadega publik võiks suhestuda. Mis sorti lugusid te ise loete? Kõige sagedamini huvitab publikut keegi, kellega neil on midagi ühist. Meile meeldib lugeda omavanustest, samade huvide ja taustaga inimestest. Need on müügi alustamiseks parimad punktid. Kuskohast on teie loo peategelane pärit? Kus lugu aset leiab? Kas leidub väljaandeid, mis pühenduvad valdkonnale, milles see inimene silma paistab? Pidage sobivat meediat valides meeles, et tarbijakaitse tahab teemakohast
ainuisikule. Brändi subjektiivsed omadused - pole kopeeritavad; sellesse kategooriasse kuulub nt emotsioon, arvamus. Brändi persoona - inimene, keda seostatakse brändiga; loob inimestele tunde, et teavad seda inimest ja tekib nendega nö isiklik seos. Tihtipeale omistatakse nendele sellised omadused nagu milliseid kliente tahetakse ligi tõmmata. Bränd kui arhetüüp - annavad brändile elu, kuna kannavad endas tähendust, mis võimaldab inimestel nendega kui elavate asjadega suhestuda. Inimestel tekib nendega isiklik suhe. M. Goodyer’i brändi sisulise “evolutsiooni” mudel: ● mitte-brändid - selliste kaupade puhul on tegemist, mis rahuldavad pigem alamaastme inimesi ehk siis kaubad mis on asjad iseenesest, puuduvad eriomadused. ● referents-brändid - reklaamides lähtutakse eristumisele ja äratundmisele (nt mahlad) ● bränd kui isiksus - kuulub tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse,
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks
erinevaid vaatepunkte nii teosele kui selle kriitikale. Milline kriitikute vaatepunktidest on sarnaiseim teose autori omale ja kuivõrd on see üldse oluline? Võimalik, et kunstiteose vaatlemisel ja analüüsimisel on olulisel kohal niiöelda äratundmise fenomen mida enam tunneme teosel ära aspekte endast ja ümbritsevast, seda rohkem suudame kunstiteosega suhestuda. Tõenäoliselt ei interpreteerinud Manet’ kaasaegsed antud teost nii, nagu teevad seda tänased vaatlejad ja kriitikud ning võimalik, et saja aasta pärast kõnelevad ka praeguste kriitikute tekstid tulevaste lugejatega teisiti, kui meiega praegu. Olenemata kriitiku või vaatleja taustast on kunstiteose tõlgendamisel ilmselt oluline optimaalne tasakaal isikliku interpretatsiooni ja üldtuntud ajalooliste seisukohtade vahel.
Luulemina liigub siin peamiselt müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast (“Maailm on muinasjutt”). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate “madalatest” tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse “etnosümbolistlik” luule, mis
Ajastute muutudes muutuvad ka vaated, freimid.Märgid on signatuurid, nad on kirjutatud asjade endi sisse või peale. Maailm on loetav justkui raamat. Keel ise on osa asjade korrast mida on võimalik samamoodi maailmast üles korjata. NT:kui mingi lille peal on islma kujutis siis on ilmselge, et seda saab kasutada silmahaiguste raviks... Teadmine ei arene pidevalt täiuslikkuse suunas, vaid muutuvad need suhted, kuidas üldse on võimalik teadmise objekti suhestuda(oleks vale käsitleda huulust ja hullumeelset ühtse objektina, mis püsib läbi ajaloo-Foucault: „Hullust ei ole olemas.“ Teadja(subjekt) ei püsi läbi ajaloo samana! Teadmise vormid loovad subjektsust. VÕIM Tõde ei eksisteeri väljaspool võimu ega ilma selleta. Ta on seotud võimusüsteemidega, mis teda toodavad ja toetavad, tähendab tõde luuakse mingisuguste sündmuste abil. Igal ühiskonnal on oma tõerežiim, tõe „Üldine poliitika“. Ei saa rääkida universaalsest tõest
vastastikuse seotuse tunne teiste olenditega. Ka tegudes hakkab vaimse elu arenedes üha enam avalduma see minaülene heldemeelsuse vaim. Helduse arendamine seab eksiteele viidud maailmavaate kahelt poolt rünnaku alla. Ühest küljest õõnestab see neurootilist omandihimu ja sellega kaasnevat ärevust tekitavat vaesusmentaliteeti, teisalt aitab väljendada ja süvendada empaatiavõimet. Heldemeelsusel rajaneb ka vaimne kogukond see võimaldab üksteisega suhestuda metta baasil, mitte majanduslikel kaalutlustel, armastusega, mitte võimupositsioonil. Lisaks on see äärmiselt nakkav heldemeelsus kutsub sama esile ka teistes ja levib nii üha rohkemate inimeste seas. See on on sangha, vaimse kogukonna moodustamise üks põhimõtteid. Nagu kõikide ülejäänud käitumisjuhistega, pole ka heldemeelsuse arendamine pelgalt enesestmõistetav harjutus, millega tuleb ühele poole saada, selleks et asuda dharma keerukamate osade kallale
maailma. Maksim Feigini tööd on täidetud tiheda, kohati süngemõjulise ja intensiivse pliiatsivõrgustikuga. Rait Ruukel kujutab eriskummalisi sopilisi, sarvilisi olendeid ja Sören Heinpalu joonistab vikerkaarevärvilisi viie käpaga kasse, ebatavalisi linde ning triibulisi, alati naeratavaid inimesi. Võib muidugi küsida, kas need teosed mahuvadki kunsti mõiste sisse, kui nende loojad ei teadvusta oma tegevust kui kunstitegemist ega oska kõrvalise abita suhestuda kunstimaailmaga. André Breton kirjutas 1954. aastal Fleury-Joseph Crepini tööde kohta, et need on kunsti kaunimad õied, sest neil on pühaduse kvaliteet, mis silmatorkavalt puudub ülejäänud moodsal kunstil. Sellise kunsti loojate loomingut hinnatakse ka seetõttu, et nad ei oska silmakirjatseda, neid ei huvita raha, kuulsus ja võim. Nad annavad meile võimaluse tajuda loovuse sügavaid vooge ning õpetavad vastutasu nõudmata meid nn insaidereid.
kooskasutamine (näiteks Lõuna-Eestis maakivi-tellise segatehnikas viinavabrikud). Lõpetuseks tuleks rääkida haljastusest, mis oli mõisate oluline osa ja kujunduselement. Pargikunsti murdepunkt korrapäraselt kujunduselt vaba planeeringuga haljastusse, jääb XVIII sajandi lõpukümnendeisse. XIX sajand tõi kaasa selle, et parkides vähenes skulptuuride, paviljonide, sildade roll. Romantsismi perioodil rõhutati looduse jõudu ja mõju inimese üle, püüti suhestuda loodusega. Ideaalseks peeti parki, kus oleks korraga näha nii inimkätega loodut kui metsikut. Looduse grandioossuse rõhutamiseks paigutati parke eelkõige mererannale (Keila-joa, Uulu), jõgede (Kose-Uuemõisa), järvede äärde (Porkuni loss), küngastele. XIX sajandi lõpu poole hakati aina enam kuhjama parkidesse kujunduselemente ja taimmaterjali, sama tendents, mis interjöörikujunduseski valitses. Taimeliikide arv kasvas ja toodi sisse ka mitmeid eksootilisi liike
Tõnu Õnnepalu on Liivi luuleloomingut kirjeldanud sõnadega : ,,Need Liivi paremad laulud kasvavad välja otse keelest, mõttest ja hingest, ja lihtsalt on olemas." Luuletuste analüüsimiseks on välja toodud ka katked tema loomingust, kuid täies mahus need esitatud pole. Liivi loomigut käsitledes ei saa jätta puudutamata tema üsna keerulist elukäiku. Seda teades ja mõistes, annab see meile ka võimaluse luuletajaga paremini suhestuda ja heita pilk kirja pandud sõnade taha. Friedebert Tuglas kirjutab Liivi monograafias muu hulgas ka kirjamehe väga kehvast tervisest ja eluolust, mis tundub, et oleks temaga just kui kogu elu kaasas käinud. Luuletaja elu saatis temasse väga tugevalt juurdunud kurvameelsus ning samuti jälitas teda vaesus. Vaimse tervise probleemid osutusid Liivi puhul aga nõnda tõsisteks, et eestlastest lugejad teavadki teda kui hullu geeniust, keda vaevas vaimuhaigus, kuid kelle looming on äärmiselt
objektile. Tänapäeva filosoofias tähendab subjekt tavaliselt inimest, kes objekte tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt
osa. Luulemina liigub siin peamiselt müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast ("Maailm on muinasjutt"). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate "madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse "etnosümbolistlik" luule, mis kinnitas eestlaseks
mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel, muutuste ajal. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist peab looma usaldusliku ja sooja suhte inimestega kelle käest ta tahab ainest koguda. Kui uuritav on juba talletatud materjal, siis on suhe sarnasem, oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo, või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga. (arvan ma) 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori kogumise ja säilitamisega (arhiivid), see annab võimaluse neid korduvalt vaadata, lugeda, kuulata. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Tervislik elukeskkond Looduskeskkonna kaitse Inimõigused Kultuuride vaheline mõistmine ja rahu Kultuuriline mitmekesisus Eesmärk: Teadmised, oskused ning hoiakud on vajalikud lapsele toimetulemiseks muutuvas maailmas. Aitab lapsel arendada kriitilist mõtlemist ja loovalt asjadele lähenemist Aitab kaasa lapse MINA-pildi kujunemisel. Aitab lapsel loodusega suhestuda. Metoodika: Kõik algab mõtlemisest! Enda suhe loodusega teadvustamine on kõige aluseks. Lasteaias korraldada praktilisi tegevusi loodusega suhestumiseks, kogemiseks ning avastamiseks. Näiteks erinevad õuesõppe vormid, matkad- ekskursioonid jne Lapsele anda sõnaõigust otsustusprotsessides ning toetada lapse kaasalöömist tegevustes. Näited:
õpetust ja waldorfpedagoogikat. Siiri Veensalu sõnul valitseb praegu nii koolireformijate kui õpetajate peades eelarvamus, et asju ei saa teistmoodi teha. Õpetajad peaksid enam mõtestama, mida nad teevad, tahtma pigem ümbritsevast aru saada, mitte niivõrd õpilasele mõjuda. Indigolaste probleemid ei ole enamasti seotud mitte mõtlemise, vaid tunnetega. Praegusaja koolid tegelevad ainult mõtlemise arendamisega. Samas aitavad just tunded suhestuda maailmaga. ,,Inimesega ei juhtu midagi, kui tema intellekti arengut meeleheitlikult tagant ei torgita," ütleb Inge Tael. Taela kinnitusel saab inimesest, kes pole intellektuaalselt andekas, ehk teaduri asemel tubli töömees. Samas, kui välja arenemata jääb tundeelu, on inimene tõsiselt õnnetu. Peale teadmiste on ka muid võimalusi inimese väärtust hinnata. Praegune koolisüsteem alustab valest otsast. Mõtlemine on oluline, aga seda peaks arendama alles siis, kui tundeelu on paigas.
See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu, ideoloogia - vaadete ja ideede süsteem, kõige neutraalsemalt isiku maailmavaade, või ka terviklik teaduslikult välja kujunenud süsteem nagu poliitiline ideoloogia, inimõigused, negatiivses tähenduses valitseva klassi survevahend ühiskonnale intertekstuaalsus - tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, koosneda teiste tekstide katketest, mis võivad olla märgistatud või teksti sulatatud ja mida tekstid võivad assimileerida, ümber lükata, irooniliselt korrata jne. kirjutatav tekst Barthesi mõiste; erinevalt loetavast tekstist ei ole lugeja pelgalt tarbija vaid looja, kelle on võimalik pääseda kirjutamise mõnusse. Kognitiivteadused - teadusharu, mille eesmärgiks on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka
See kirglik vastandus osutabki ühtlasi ühele "Mees, kes teadis ussisõnu" olulisele erinevusele Kivirähki "ajalootriloogia" kahest esimesest romaanist, mis toimisid eelkõige omalaadi pingelõdvendajatena. Ivan Orav liialdas naeruväärsuseni Pätsi aja nostalgiaga ning "Rehepapp" pööras pahupidi musta orjaöö kuvandi, lastes kavalatel talupoegadel abitut ja heatahtlikku mõisarahvast lõputult lollitada ja ära kasutada. Seega küll erinevate võtete abil, pakkusid mõlemad võimalust suhestuda senini rahvusliku tragöödia võtmes käsitletud perioodidega mänglevamalt ja kutsusid esile vabastava naeru nii käestlibisenud kuldse eesti aja kui siiani alateadvuses õudusunenäona kummitava orjapõlve suhtes. Hävingupoeetikast kantud "Ussisõnade" puhul aga on seevastu tegemist pigem pingekruvijaga. Ka mõnitamist ja kritiseerimist oli ussisõnade-jutus rohkem. ,,Rehepapis" oli seda ka, aga seal tundus see rohkem healoomuline
Mõned inimesed oli kohe valmis väemehed. Siiski enamuse puhul võis näha järgnevat arengulugu. Inimene vaevles teadmatuses, siis ilmus ta juurde guru, kes ostustas talle tema elukutset, kalduvustest ja võimetest lähtuva tantristliku tee.16 Ma usun, et tantrismi põhieesmärk on püüda samastuda mõne buddha valgustunud keha, jutu ja meelega. Seda vormi nimetatakse ishtadevata ehk isiklik buddhavorm. Seda virgunuvormi, millega kõige paremini saadakse suhestuda nimetatakse idamiks. Selleks kasutatakse palju sümboleid, rituaale ja kujustamist. Tarmo Kulmar lisab, et rituaalne seks erineb tava vahekorrast sellepoolest, et toimub seksuaalenergia muundamine õndsusteadvuseks, et seda kasutada tarkuse ja valgustumiseni jõudmiseks.17 Valev Mirtem kutsub tantristlikeks neid vaimse eneseteostuse teid, mis kasutavad edasiviiva jõuna seksuaalenergiat. Budistlikus tantras on mees aktiivne ja naine pasiivne. Hinduistlikus
J Petersoni luulet ja olemust, tõstab nr 1 luuletajaks. -Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast). -Euroopa suurlinna kogemus (õpingud Pariisis, Münchenis). (PS: Noor-eestilik hiljem nt Emil Tode ,,Piiririik") (NB: Lutsu ,,Soo" peategelase Toomas Haava kuju väljendab väga Noor Eesti kunstniku ideaali noor kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene). -Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus). Mõtestasid end eliiti kuuluvana. -oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus. -esteetika ja erootika (Nt: Tuglas ,,Maailma lõpus" ,,Felix Ormusson"). Keha tunnetus, muutunud suhe sellesse, huvitusid ka moodsast tantsust, korraldasid selle üritusi. -olulisim siiski keel, uus kunst vajab uut keelt. (Johannes Aaviku keeletegevused). Eesti keelest vaja luua kultuurkeel, mis võimaldab ennast väljendada teiste tasemel
fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega Frankfurdi koolkond Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. hermeneutiline ring tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena ideoloogia vaadete ja ideede süsteem intertekstuaalsus tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega kirjutatav tekst kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma kognitiivteadused e tunnetusteadused, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid kultuurimorfoloogia kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel kultuurisõltelisus iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda
Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär. Kuigi säilinud muusika ülesmärkimisi on vähe, nad on poolikud, suhteliselt hilisest ajajärgust, siis rohkearvulised kirjalikud viited valgustavad muusika praktiseerimist igapäevaelus, selle sotsiaalseid funktsioone ning tajutavat esteetilist väärtust. Samamoodi pakuvad ülesmärkimised informatsiooni professionaalsete muusikute majandusliku ning institutsionaalse organiseerituse kohta, näiteks auhindade
Arvan, et Eesti vaenlasteks on kapseldumine, rumalus, rahvusliku lõhe säilitamine ja süvendamine, kõva käega jonniajamine. Kas pole siis järsku nii, et nood "nemad" on hoopiski "meie", s.o ühiskondlikult domineeriva enamuse emotsioonidel klaverit mängivad otsustajad? Pronksiöödel ja pärast neid paljastus Eesti riigi reaalsus. "Ootamatult" sai väga selgeks, et Eestis elavad erinevad rahvused ja erinevad inimesed, kellega on vaja, kuid ei soovita suhelda ega suhestuda. Ja sai ka selgeks, et Eesti üks suuri vaenlasi on konservatiivne ksenofoobne mõtteviis, nagu sooviksid kõik, kes veidigi Eesti standardist erinevad, aina meid vallutada, okupeerida ja jäädavalt hävitada väikerahva iseolemise imet. Kes vihkab Eesti riiki? See ületamatuna näiv kompleks on pideva manipulatsiooni emapiimaks ning kõik veidigi vabamasse õhku murda püüdvad diskussioonid takerduvad viimaks ikka ja jälle väikerahva hirmude traagelniitidesse. Ja
Kõik peale jumala on loodu, nende vahel ületamatu kuristik. Kõik olemas ainult jumala tahtele. Inimese ülesanne on täita jumala tahet. Seda teades oma tahet ilutas sõnaga=riik. Kirst vaga ülim voorus alandlikkus looja vastu. Kõige hullem patt kõrkus, kujutlus, nagu inimesed oleksid juamalada võrdsed, saaks temaga asendada. Voorus heidetakse kõrvale "säravad pahed" Kui jumal pole isikuta, jumalik miski vais läbi ja lhki isikuline jumal. Keegi. Seejumal tahab suhestuda isikulise inimesega. In saab temaga kõnelda. Hingel ääretu väärtus. Inimene loomuselt patune Tõeline õnn kui lepitatud jumalaga. Iseseisvalt ei saagi, ainult jumaliku armu läbi. Er see oleks võimalik, peab inimene lahti ütlema oma patusest loomusest ja neid ületama. Kogu loomulik inimene surelik ja patune, kui ta pole uuestisünni läbi kristuses uuendatud. Inimene tajub puhastust, on kui uus inimene. "Kui keegi on
abiotsja jääb abist ilma. Nõustaja juures on väga oluline see, et nõustajal oleks isiklik valmisolek, ta ei või kunagi teada mis teda võib vestluses kliendiga oodata, ning selleks kõigeks peab ta olema valmis. Valmidus võtta enda kanda nõustaja roll eeldab eneseteadlikkuse arendamist piisavale tasemele. Eneseteadlikku on nõustamise oluline kolmel põhjuses(McLeod, 2007;123); • See soodustab nõustaja võimet suhestuda abiotsiva inimese kogemustega • Eneseteadlikkus aitab nõustajal tunnustada oma haavatavaid külgi • Eneseteadlikkus annab nõustajale teadmine, et abiotsiv inimene on mitmeti tema sarnane ning samas paljuski erinev On kaks peamist põhjust,miks õppimise ja muutuste kohta on tarvisluua oma stiil või lähenemine,mis oleks kooskõlas nõustaja baasuskumustega, esiteks olla nõustaja on tarvis luua oma stiil või lähenemine, mis oleks kõõskolas nõustaja baasuskumustega
Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda informatsioonil adekvaatselt kohale jõuda ja mis takistab teist inimest mõistmast ja aru saamast. Kommunikatsioonibarjääriks võib olla ka isiksus ise. Kui inimene ei
kui nähakse vähem kui töös tegelikult on, võib põhjus peituda kogemuse puudumises (aga välistatud pole ka tahtlik või teadvustamata negatiivne häälestatus töö või selle tegijate suhtes). Üks selge märk, et saada jälile töö autori kavatsustest, võib olla piisav, et töö kommunikeeruks ja mõjutaks vaatajat kogu etenduse vältel. Sellise jälje või raja leidmine on määrav vaatajale, kes soovib tööga positiivselt suhestuda, et avastada või leida midagi või taasavastada midagi. Kui aga midagi ei leita, kasvab ebakindlus. Koreograafi jaoks on olulised küsimused: Kas töö esitajad on õiged? Kas nende panus idee avamisse on asendamatu või on mingi teine koosseis töö jaoks parem valik? Kas originaalmuusika on olemuslikult vajalik ja asendamatu? Kas teise muusika kasutamine või muusika eemal- damine muudab midagi on see sama tants ka siis? Kas lavastuse osad
5. Milliseks on kujunenud seos performancite ja video vahel? Video osutus oluliseks võimaluseks performanceikunstiks, paljusid varaseid videotöid võib vaadata lihtsalt kui performanceietenduste jäädvustamist lindile. 6. Keda peetakse kaasaja kõige olulisemaks videokunstnikuks? Bill Viola. 7. Kuidas võib olla üles ehitatud videoinstallatsioon? Selleks ehitatakse ühe videotöö näitamiseks eraldi ruum eesmärgiga võimaldada vaatajal suhestuda ainult ühe tööga ning mitte olla segatud ülejäänud näitusest. 8. Milliseid kaasaja kunsti alasid võib puudutada digitaaltehnoloogia? Mis on selle peamine vahend? Peamiseks vahendiks on arvuti. Puudutab filmi, fotograafiat, arvutikunsti ja DVDsid. 9. Mis on biennaal? Milline on maailma olulisim kunstibiennaal? Biennaal on suur rahvusvaheline näitus, toimuvad tavaliselt üle aasta. Olulisim biennaal on Veneetsia biennaal. 10
kogemust erinevalt. Sellest johtuvalt on osa teadlasi väärtustanud religiooni uurimisel seesolija arvamust või siis vähemalt suuresti toetunud sellele (selle vaatenurga puhul kasutatakse mõnikord mõistet emic). Religiooniuuringute taustaks on dialoog, st et arvestatakse ka seesolija vaateviisi, et mõista sügavamalt uskliku inimese maailmavaadet. Ühtlasi ei pruugi usklik olemine olla religiooni uurimisel takistuseks. Oluline on olla teadlik oma eelarvamustest ja suhestuda neisse kriitiliselt. Religiooni teadusliku käsitluse võimalused: Religiooniteadused (metodoloogiline agnostitsism kuidas uskumused mõjutavad ühiskonda, inimesi jne. Pole oluline, kas jumal on või ei ole) vs teoloogia (lähtub jumalikust suunitlusest). Siiski mõlemal on fookuseks religioom. Kasutatakse lihtsalt erinevaid meetodeid. Teoloogia on teadus Jumalast või jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Igal religioonil on oma teoloogia
Info või juhiste jagamine. Nt informeerida turvakodust. Kui info pakkumine on ülemäärane, võib muutuda niiöelda loenguks. Kuid tuleb arvestada, vb klient vajabki lonegut teavet. Vastandav sekkumine. Vastuolu väljatoomine, nt et sa rõhutad, et sinu jaoks on täpsus oluline, aga ma panen tähele, et sa hilined juba kolmandat korda meie kohtumisele. Nt topeltstandardite välja toomine. See on segadus kliendi sees, ei anta endale aru sellest vastuolust. Aidata selle vastuoluga suhestuda. Risk: kui seda palju kasutada võib mõjuda agressiivsusena. Pinget vabastav sekkumine. Kui märgate kliendi emotsionaalses seisundis muutusi. Sellega hoitakse kinni ka mingit emotsiooni. Emotsiooni kättesaamine ei tohiks olla nõustamise eesmärk. Inimese lahti lammutamine on kõige lihtsam ja kui sa pole kindel ja ei oska kokku panna, tuleb öelda, et inimene ise ütleks, stopp kust ta ei taha enam edasi minna. Katalüütline sekkumine. Sama analüütiline lähenemine
Naised ei adopteeri passivselt, vaid otsivad aktiivselt oma naiselikkuse tähendusi. Ühelt poolt neile laienevad tarbijaõigused, teiselt poolt nad ka muudavad või vastustavad tarbides. Üheks väljendiks on see, et naiste jaoks ilus olemine ei ole tõsiseltvõetav ülesanne isiksuse seisukohalt, vaid et kõik on üks suur maskeraad. Välimust saab peale panna ja ära võtta ning selle abil maailmaga mänguliselt suhestuda. Tooted ei väljenda tekstiväliseid (vrd Baudrillard) erinevusi päris maailmas, vaid võimaldavad simuleerida erinevusi. Toodete abil luuaks mulje ja identiteet. Kas moekas kleit on naise allutamine või vabastamine?Kas see on tühi konsumerism või sümboolne võitlus? Kas isiksust luuakse või surutakse alla? Mehi peetakse naise seksuaalsuse loojaks ja sellisena seksuaalsus, mis avaldub kleidis, ei saa kunagi olla ,,tegelik" või ,,vaba" ,,isiksuse" oma
seletada mingite seaduspärasuste abil, mida loodetakse välja selgitada faktide kuhjumise läbi, sotsteadlastel on saanud kombeks käsitleda neid fakte kui väärtusevabu ka neutraalseid, mudelitest kadunud, sotsiaalsed suhted inimeste vahel, mis oli olsalt reaktsioon traditsioonilise sotsiaalpsühholoogia vastu Sotsiaalpsy käsitleb inimest sotsiaalses kk-s ja unustab et inimne elab ka reaalses kk-s võime mõelda, võime luua, saada esteetilisi elamusi ja vältida valu, suhestuda teistega, kogeda mina tunnet üheks selliseks heaks näiteks selle kohta on A. Kira näide vannituba, kraanikausid ja muud vannitoa aspektid, mis on väärad inimese füsioloogia suhtes omavad tagajärgi Rene Dubos on inimväärsuse suuna ja rõhutamise kaasarääkija, kus ta väidab, et kohanemisvõime ja adapteeruvus teeb võimalikuks sobitada ka ennast selliste kk-ga, mis võivad hävitada olemuslikult inimlikud väärtused kas inimesed on kraanikaussidega ja vannidega, mis korteris on
mängimine, habeme ajamise matkimine) LAPSE MÕTLEMISE ISEÄRASUSED Jean Piaget'i järgi Laste mõtlemine on erakordselt jälgitav, lapsed mõtlevad teistmoodi kui täiskasvanud. Tüüpilised näevad lapsed situatsiooni või probleemi osa aga nad ei hõlma tervikut. TSENTRATSIOON- ebaküps ja naiivne lähenemine. Kognitiivse küpsuse arenedes toimub t-tsentreerimine??- hakkab järjest enam nägema tervikut ja omama kognitiivset küpsust. Käitumine aitab suhestuda keskkonnaga. Praktika ja kogemus!!! Saab kontrollida kas praktika ,mõtlemine ja kogemus on kooskõlas. Pidev kohandumine (kui praktika ei vasta ootustele). Pidev püüd säilitada tasakaalu selle vahel mis nende arvates peaks juhtuma ja mis tegelikult juhtub. Et tasakaalu saavtuda peab olema tasakaalutuses. See protsess kestab terve elu. Inimene õpib ainult valusatest ja ebamugavatest olukordadest/hetkedest. ü Egotsentrism- (vt arenguetapid) ebaküps naiivne lähenemine.
annaabi.ee 
