AKTIIVNE KUULAMINE (0)

Q: Mis mõjutavad meie kuulamisoskust?

Vastus leiad õppematerjalist: AKTIIVNE KUULAMINE

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis mõjutavad meie kuulamisoskust?

Hea suhtleja

Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon „ heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned , et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru.
Kas Sinul on olnud olukordi , kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja.

Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud.
Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel:

veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud;
kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud;
innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama.

Kuulamine – see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine

Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Ka teised uurimused rõhutavad suurt ajahulka, mille eri elukutsete esindajad kulutavad kuulamisele. Juba üksi seetõttu, et me iga päev nii palju kuulame, on oluline teha seda efektiivselt.
Veel enam, teie kuulamisoskused mõjutavad suuresti mitmeid olulisi tahke teie elus. Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurel määral teie kuulamisvõimest.
Õnnetuseks on vaid vähesed meist head kuulajad. Juba puht informatsioonivahetuse tasandil jääb uurijate sõnul 75% suulisest suhtlemisest tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse see kiirest . Veel haruldasem on oskus öeldust sügavamat tähendust leida. Kui laastava mõjuga ja ometi kui tavaline on see, et räägitakse millestki endale väga olulisest ja avastatakse äkitselt, et kaaslane õigupoolest ei kuulanudki ja andis vaid automaatseid ja mehaanilisi vastuseid.

Mis mõjutavad meie kuulamisoskust?

Meie ühiskonnas levinud viletsa kuulamisoskuse peamine põhjus on see, et juba varakult saame me range koolituse mittekuulamisest. Terapeut Franklin Ernst ütleb, et „elu esimestest aastatest peale on kuulamisoskus inimese kõige enam treenitav tegevus.“ Ernst märgib, et tavaliselt määratakse laps tema kõige mõjutavamas eas pidevale kuulamisvastaste käskude dieedile. Vanemad ütlevad:
„Selliseid asju meie peres kuulda ei tahaks.“
„Ära pane teda tähele.“
„Tee, nagu sa ei märkakski seda.“
„Ära võta seda tõsiselt.“
„Ta ei mõelnud seda nii.“
„Ära neile ometi seda rõõmu tee, et ütled, et sa neid kuulsid.“
Tüüpiline lapsevanem ei jaga neid kuulamisvastaseid kommentaare mitte ainult suusõnaliselt, vaid ka kehastab neid päevast päeva. Ta ei ole vestluspartnerite vast tähelepanelik, segab tihti vahele ja vastab arvukate teesulgudega. Nii sõna kui teoga koolitatakse meist juba lapsepõlves mittekuulajad.
Ka meie koolitus töötab vastu efektiivse kuulamise oskuste arendamisele. Enamikus õppesüsteemides pühendatakse lugemisele kuus aastat õpetust; tihti on olemas ka täiendavad võimalused lugemisvigade parandamiseks ja kiirlugemise treeninguks. Kuid valdavas osas puuduvad koolides efektiivsed treeningprogrammid kuulamisoskuste omandamiseks. Ühiskonnas, kus kõrghariduse omandanud tudeng pühendab vähemalt kolm korda enam aega kuulamisele kui lugemisele, on see kaunikesti arusaamatu.
Selle asemel, et anda koolitust efektiivsete kuulamisoskuste vallas, jätab keskmine õppeasutus õpilase harimist mittekuulamises. Nagu vanemad, ei ole ka enamik õpetajaid head kuulajad. Ka nende esituses võib koolipäeva jooksul näha tähelepanematust, katkestamisi ja teesulge. Veel enamgi, klassisüsteem on orienteeritud rääkimismahust sedavõrd suuremale kuulamismahule, et inimene sellega õieti toime ei tule. Mõnede ekspertide arvates suudame me efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Olgu arvuliste näitajatega, kuidas on, igaüks meist teab, et kui kuulame pikka aega ilma rääkimata või vastamata, hakkab meie kuulamisefektiivsus järsult langema ja lõpuks läheb me mõte uitama hoopis muude teemade juurde kui need, millest kõneleb rääkija. Et kuulata, õpib ta oma mõtteid välja lülitama sellal, kui teised räägivad. Seda probleemi võimendavad ka materjali ülekordamised ja see, et suur osa õpetajate jutust on igav.
Enamik meist on koolitatud viletsaks kuulajaks. Ent kummalisel kombel veedame ometi suurema osa aega just kuulates ja meie kuulamise kvaliteet mõjutab suuresti nii meie isiklikku kui tööalast elu.

AKTIIVNE KUULAMINE

-Aktiivne kuulamine on vestluse juhtimise viis, mille abil vestluse juhtija püüab luua endale ja ka partnerile parimad tingimused vestlusest kasu saamiseks.
-Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab teisel oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada
-Aktiivse kuulamise eesmärgiks on võimalike suhtlemistakistuste ületamine ning teabevahetuse tulemuslikkuse suurendamine .
Aktiivse kuulamise puhul mängivad olulist rolli:
· sobiv koht ja aeg;
· avatud hoiak ning eelarvamustevaba suhtumine suhtluspartnerisse;
· tähelepanu ja partnerile keskendumine ;
· huvi partneri vastu;
· aktiivse kuulamise tehnikate tundmine ja kohane kasutamine;
· kontakti ja usaldussuhte loomine.
C. Rogersi järgi on aktiivse kuulamise neli eeldust:
1) partneri tingimusteta aktsepteerimine;
2) empaatia;
3) siirus ehk ehtsus;
4) sotsiaalne soojus .
Aktiivse kuulamise tehnikad :
1) Ukseavajad aitavad luua tingimused vestluseks
2) Küsimuste esitamine
- avatud ehk lahtised küsimused (kasutatakse vestluse alustamisel )
- suletud ehk kinnised küsimused (kasutatakse vestluses täpsustamiseks)
3) Täpsustamine
4) Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine
- sisu ümber sõnastamine
- tunnete ja seisundite sõnastamine ehk teisisõnu peegeldamine ehk reflekteerimine
- vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine
- vastandamine ehk konfronteerimine
5) Jätkutehnikad
- julgustamine, toetamine
- paus , vaikne kuulamine
- kaja
6) Ignoreerimine – keskendu teemale , säilita objektiivsus , väldi liigset empaatiat.

Aktiivne kuulamine tööl

Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte. Parem üks töö – aktiivne kuulamine –, üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd.

Aktiivne kuulamine on eduka suhtlemise osa, mis toetab kuuldut nii kehakeelega (mittesõnaline) kui ka sõnaliselt, andes tagasisidet, et saame aru kuuldud teatest või infost, korralduse sisust ja töö ulatusest, töö tähtajast, töö edastamise kohustusest (millal ja kellele), erinevates osakondades tehtud tööde kokkukogumise kohustusest, arhiveerimise vajadusest ning mahust, väljasaadetud ja sissetulnud posti registreerimisest just selles asutuses kehtestatud reeglite järgi ja muudest kohustustest igapäevases kontoritöös.
Kehakeelega saame rääkijale edasi anda, et kuulame teda huviga (aktiivselt) ja saame temast aru. Asjaliku vestluse juures tuleks olla kõigi oma meeltega . Verbaalset tagasisidet kas küsimuste või nõustumise kujul saame toetada ka kehakeelega, olles vestluspartnerile nähtav ja vaadates talle otsa, soovitatav, et käelabad oleksid nähtaval, mitte sõrmed rusikas .
Sõnalisel suhtlemisel on oluline ka hääletooni valik ja alustuseks naeratus loob kindlasti positiivse meeleolu. Igapäevatöös tuleks hoiduda väga emotsionaalsetest ütlustest ja väljaelamistest – oluline on jälgida vestluspartneri emotsionaalset seisundit , ülemäärase emotsionaalsuse puhul ei oleks aktiivne kuulamine enam võimalik.
Kui üks osapool räägib, siis teine kuulab, mitte et kuuleb või kuulab lihtsalt ära, ilma süvenemata ja mõistmata, arvates ja lootes, et küsib teine kord üle.
Niisugune töökorraldus võtab tunduvalt rohkem aega, et jälle küsida ja midagi täpsustada. Ja kas olete kindel, et teine kord selgitatakse sama tööülesannet täpselt samuti? Kui osa tööst on valmis ja uus info ei luba sealt sujuvalt jätkata, peate ehk tehtud töö osaliselt ümber tegema. Parem üks töö – aktiivne kuulamine –, üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd.
Rääkige kordamööda ja samal teemal. Kui teil puudub õigus otsustada või te ei ole milleski kindel, siis andke sellest kohe teisele poolele teada. Ärge keerutage, kui te täpselt ei tea või ei oska, ütelge seda, et siis otsida, kes selles küsimuses on kompetentne . Edukas firmas teab iga töötaja oma kohustuste ja vastutuse ulatust, vajakajäämisi tuleb tunnistada ja vajadusel töökliimat parandada, koolitada oma töötajaid või palgata uusi. Rääkija peab ka ise tähelepanelikult jälgima, kas kuulaja ikka kuulab ja saab aru, ta saab esitada kuulajale asjakohaseid kontrollküsimusi.
Aktiivne kuulaja võib vestlust toetada omapoolsete küsimuste ja kokkuvõtetega, formuleerida oma sõnadega kokkuleppeid, otsustusi ja tööülesandeid – see kinnitab teineteisest ja teema käsitlusest ühesugust arusaamist. Püüdke vältida teineteisest möödarääkimisest. Parem küsige ja täpsustage, koguge rohkem teavet, et tööülesanded või muud kohustused saaksid selgeks nii töö andjale kui võtjale.
Alati on hea, kui on pliiats ja paber käepärast (või arvuti), et üles märkida kõige olulisem info, nagu nimed, telefoninumbrid ja e-posti aadressid ning olulisemad kuupäevad, kust ja kellelt lisa küsida, kes võib aru pärida, kellele ja millal tuleb töö esitada. Kõige vajaliku kohe ja korralik ülesmärkimine ning kohene ülekontrollimine ja vajadusel mõne küsimuse kohene täpsustamine kinnitab, et töötaja on aktiivselt kuulanud ja kogu töö ulatus on ühekorraga selge.
Aktiivset kuulamist saab õppida. Asjalik ametivestlus on konkreetne ja täpne, mis tagabki firmale edu. Pidage meeles, et aktiivne kuulaja on hea vestluspartner.
Aktiivne kuulamine tähendab seda, et kuulajal on täita aktiivne roll, peegeldades kuuldut tagasi oma sõnadega, näiteks: “Ma sain aru, et sellega te tahtsite öelda, et...”, või esitada küsimusi, näiteks: “Kas sinu seisukoht on...” , “Kas ma sain õigesti aru, et...”
Proovige rääkida kordamööda, et mõlemad vestluspartnerid saaksid teemat arutada ja oma mõtteid avaldada. Kuulamist võib toetada sõnadega: “Just, täpselt, tõesti, olen nõus, jah, see küll sobib, ma arvan, et...”
Kuuldu ümbersõnastamine näitab vestluspartnerile, et olete teda tõepoolest tähelepanelikult kuulanud ja mõtlete temaga kaasa. Hea, kui tagasipeegeldamisel saate kasutada osaliselt vestluspartneri kasutatud sõnu, kuna siis tekib mõlemal osapoolel tunne, et olete ühel lainel. Tasub ka jälgida hääletooni, kõne tempot ja hääle tugevust, et oleks kergem kuulata ja aru saada, kuna liiga tugev hääl väsitab, liiga vaikset häält on raske tähele panna, kaasvestlejaga samas tempos püsimine aga jätab endast parema mulje. Ametlikul vestlusel ei tohiks rääkijat küsimustega katkestada enne, kui ta on oma mõtte lõpetanud. Sõnastage kuuldu oma sõnadega lühidalt ümber, siis alles lisage sellele oma arvamus või küsimus.
Loomulikult on osa inimesi jutukamad, suurema silmaringiga, aga sellegipoolest kulgeb vestlus ladusalt, kui kumbki ei proovi domineerida. Igalt inimeselt on võimalik midagi õppida ja aktiivne kuulamine annabki mõlemale poolele enesearendamise võimaluse meeldiva suhtlemise kaudu. Ärge kartke teha märkmeid, ei maksa loota absoluutsele mälule, pealegi unustab inimene ühe korra kuuldu üsna ruttu. Vajalike märkmete tegemine näitab asjalikkust, mitte kehva mälu. Passiivne kuulamine on nagu kõrvalseismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud, mis aga töösuhetesse ei sobi. Unustamise vastu aitab aktiivne, osavõtlik kuulamine, kordamine, kohene rakendamine, õpitu praktiline läbitegemine ja näitlikustatud loengud , mis visualiseerivad räägitu.
Kasutatud allikad:

Kuulamine – see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine

Bolton , R. 2003. Igapäevased oskused. Väike Vanker

Hea suhtleja – [WWW] URL http://www.jci.ee/?id=13274
Aktiivne suhtlemine –

[WWW] URL http://tartu.kaitseliit.ee/index.php/info/ruehmajuhile

Aktiivne kuulamine tööl - [WWW] URL http://raamatupidaja.ee/202596art/

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 71 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Germoo Õppematerjali autor

AKTIIVNE KUULAMINE KUULAMINE

Kasutatud allikad

https://www.jci.ee/?id=13274

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat - "Kuulamine ja suhtlemine"

Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke

Psühholoogia

doc

KUULAMISOSKUS

.Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi,

Enesejuhtimine

rtf

Referaat "Kuulamine"

5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1

Suhtlemisõpetus

doc

Kuulamine referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................

Pedagoogika

docx

Kuulamine

SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale

Suhtlemine

doc

Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine

MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus

Suhtlemise alused

doc

Kuulamise liigid

Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................

Suhtlemispsühholoogia

doc

Kuulamine

TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid