Mina kui suhtleja (0)

MINA KUI SUHTLEJA
Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada.
Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine . Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned , et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi , kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina- kontseptsiooni ja rollitunnetust.
Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel. Viimasel ajal olen tähele pannud ka seda, et isegi välditakse üksteisega kohtumist – nii varjatakse oma tõelisi mõtteid ja tundeid.
Võib väita, et iga inimene on erinev, omab ainulaadset karakterit ning stiili. Ometigi on võimalik indiviide gruppidesse liigitada, nii ka suhtlemisel. Mina jagaksin suhtlejaid kahte rühma: optimistlikud ja avatud suhtlejad, passiivsed ja kinnised suhtlejad. Optimistlikud ja avatud on need, kes suhtlevad vabalt ja kui vaja, siis annavad nõu igas olukorras. Igas negatiivses probleemis näevad ka midagi positiivset. Passiivsed ja kinnised on need, kes on külmad ja hoiavad pigem omaette, teiste inimestega suhtlemine ei ole nende jaoks oluline. Ennast ma liigitaks optimistlike suhtlejate hulka, sest kõike endas hoida ei ole kerge ning teistega suheldes muutub enesetunne paremaks, juhul kui midagi on halvasti läinud. Suhtlemine on väga oluline.
Igale ühele meeldib endast rääkida ja seda tagasi hoida on keeruline. Suheldes partneriga püüan rohkem end suunata kuulaja rolli, mis mulle iseenesest sobib ning arvan, et see on üheks tugevaks küljeks. Igal inimesel on suhtlemisel tugevate külgede kõrval ka nõrku külgi. Enda üheks nõrgaks küljeks võin pidada hirmu. Hirm oma arvamust avaldada, mõtteid on palju, aga välja öelda on neid raske. Ma arvan, et mul on hirm pettuda, minu öeldud vastus või arvamus on vale ning seda ei aktsepteerita. Pean suutma sellest lihtsalt üle olla.
Loomulikult esinevad erinevused selles, kellega ja kuidas suhelda. Tööl juhatajaga, vabal ajal sõpradega ja koolis õppejõududega – igas olukorras käitun veidike teisiti. Kõik oleneb situatsioonist ja valitsevast meeleolust, vajalikust strateegiast ning soovitud eesmärgist.
Kodus on võimalik suhelda mitmel tasandil: vanemana, täiskasvanuna, õena ning lapsena. Igal tasandil suhtlemiseks on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Iga erinev tasand mõjutab minu maailmavaadet ning edaspidiseid suhtlemisvõimalusi.
Olen kuulnud , et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja seda pole vaja õppida, harjutada , kuid julgen väita, et olen näinud ka vastupidist olukorda. Minu jaoks on väga tähtis jätta inimesega esmakordsel suhtlemisel hea mulje endast. Ei hakka diskuteerima selle üle, milline on hea mulje, sest iga ühe arvamuse kohapealt on see erinev, aga paraku hea esmamulje jätmine alati ei õnnestu. Esmamuljet on muuta väga keeruline ja suhtlemine mängib selle koha peal väga suurt rolli.
Kohtudes paljude inimestega märkan ma alati esimesena tema välimust, millest oleks hea kohe midagi järeldada. Näoilmest, riietest , kehahoiakust – järeldused võiksid alata nendest . Neid asju jälgides olen saanud suure üldpildi inimesest kellega suhtlen . Detailsemaks aitab üldpilti muuta inimese jutt. Öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Tõene ütlus, aga mitte alati. Minu arvates saab inimest analüüsida ikkagi tema jutu alusel. Vaadates ainult tema pilti ja otsustades ära milline ta on, on väga pinnapealne ja sisutühi.
Jutus on samuti laused, mille mõtete ära aimamine on kohati raske, kui tegemist on millegi keerulisega. Lause õige tähenduse saamine on mõnikord keeruline. Siinkohal võib rääkida ohtudest ja võimalustest, sest mida keerulisem jutt, seda keerulisem suhtleja võib olla ning arusaamine on raskendatud .
Mina isiklikult eelistaks vabas vormis suhtlemist, ilma keerukate lausete ja mõteteta, kuid paraku ei saa nendest mööda hiilida. Mitte ainult jutt ei ole tähtis, vaid ka sõnade tähendus on oluline. Paljudest inimestest on minul võimatu aru saada, sest nad väljendavad oma mõtteid väga keerukalt ja mind häirib see. Alati ei lähe nii nagu tahame ja paraku peab sellega leppima.
Minu üks viga, mida ma ise tunnistan ja mida mulle on öeldud, on suhtlemisel see, et ma ütlen seda mida mõtlen. Mõnikord on väga halb tunne, sest paraku on öeldud sõnadel tugev mõju edaspidi toimuvale. Sõnu tagasi võtta on väga keeruline, mis öeldud, see öeldud. See väga häirib mind ning tasapisi olen õppinud ennast taltsutama ja tagasi hoidma. Mina ja ma arvan, et mitte keegi ei taha oma sõnadega kellelegi haiget teha.
Kehakeel on samuti minu jaoks oluline suhtlemise juures. Naeratan ise ja minuga koos naeratavad ka teised.
Iga päev mil suhtlen, toob mu ette erinevaid situatsioone, mida peab läbima improviseerides, kasutades varem kogetud asju ja avastades tee peal uusi juurde ja õppides neid ka kohe kasutama. Nagu iga teine õppimine on ka suhtlemine inimestega lõputu protsess, mille käigus nii mina kui kõik teised inimesed arenevad ja mida hoobilt kohe selgeks ei saa.
3