50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roositydruk5
Õppematerjali autor
Võtted kestsid 50 päeva. Filmi monteeriti neli kuud. Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Filmi peaosaline on Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minna aga mõeldes järele, otsustab ta siiski oma klassivendi ja riiki aidata. Koolipoistel tuleb lüüa raskeid lahinguid mitmes erinevas kohas. Kas saadakse tasuks armastus, isamaa või jäävad neist poistest mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) Film põhineb Albert Kivikase romaanil ,, Nimed marmortahvlil" . Film toob vaatajateni kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud eesti poisid tõusid otse koolipingist, haarasid relvad ja asusid võitlema on riigi iseseisvuse eest. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Elmo Nüganeni film esilinastus Eesti kinodes 1. novembril 2002
· Gaiety Theatre, Manchester 1908 - Reformiteater, mida peeti repertuaariteatri printsiibil, moodsate inglise-iiri autorite teoste lavastamine. Lady Gregory töötas samuti Iiri teatri ülesehitamise nimel, rikas daam, juhatas ja rahastas alates 1910 aastast Abbey teatrit. Tegutses ise ka lavastajana. Sajandivahetuse peamised autorid pärinesid Iirimaalt. Iseloomulik on satiir, paradoks, nali, keeleliste puäntide armastus, teiselt poolt fantastiline, spirituaalne, arhailine maailm. Oluline ka üleüldine konventsioonide murdmine ja nende vastasus, armastus eriliste, aga sõltumatute isiksuste vastu. 17) Ameerika teatri areng Ameerika teater on suht noor, arvestatav näitekirjandus sündis alles 20. sajandi alguses. Midagi märkimisväärset enne seda ei olnud. Esimene kutseline näitetrupp sündis 18. sajandi keskpaigas. 19. sajandi keskpaigaks oli teatrielu elavnenud, polpulaarsed olid jõelaev-teatrid
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
Agamemnon naaseb Trooja sõjast, tema naisel on aga afäär ja koos armukesega kavandavad nad mehe mõrva. Agamemnon tapetaksegi, Orestes aga ei suuda seda oma emale andestada. Ematapp on väga suur patta, aga Apollon annab noormehele selleks loa. Orestes tapab ka ema armukese. Tegemist on suure draamaga tulvil lepitamatut raevu, traagilisi tundeid ja paratamatut hukku. Agamemnoni surma motiiviks ei ole enam mehe ja naise vaheline patune armastus, vaid ema (Klytaimestra) armastus, kelle tütre on isa tapnud, ning naise otsus kätte maksta mehele oma lapse (Iphigeneia) surma eest sama mõõduga. Iphigeneia hukati sõjaväe nõudmisel, et oodata oleks pärituult Trooja alla purjetamiseks. Neil oli veel kaks last Elektra ja Orestes. Orestes oli saadetud kaugele, Elektra ootas teda koju, et vend maksaks kätte isa mõrvaritele. Orestesest pidi saama kas isa reetur või ematapja. Orestest saatis tema ustav sõber Pylades
Olav Ehala oma lpsepõlvest: ,,Juba päris pisikesena üritasin küünitada üle pea klahvideni ja sealt midagi välja võluda. Kui isa mu hüvi märkas kutsus ta mulle koduõpetaja klaverit õpetama. Muusikakooli läksin mu üsna hilja, alles neljanda klassi poisina, kuid seal õnnestus teha 2 aastat korraga. Vahest oli päris raske vaadata aknast välja ja näha teisi poisse palli mängimas samas kui ise pidin klaverit hajutama ja siis veel sõitma Nõmme lastemuusikakooli, kust tagasi tulles oli juba pime ja teised olid oma pallimängu juba lõpetamas. Pillimängu mulle peale ei sunnitud, aga kuna ma sain kiirelt otsapeale, siis hakkasin juba 1415 aastaselt bändis mängima ja raha teenima. Muusikakooli ajal hakkasid ka lindistused Eesti Televisioonis ja see kõik oli jube põnev. Lindistused toimusid öösiti, sest telesaated olid otseülekannetega ja päeval stuudiot kasutada ei saadnud, vahepeal tuli ka koolis käia ja nii magasimegi üle öö
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest. O satub järgmiseks päikesejumal Heliose saarele, kus imekaunid rammusad karjad ringi tõmblemas. Helios mehade vastu sõbralik, a karjasid ärgu parem puutugu. Mehed nälgas, loomi tapma.
armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda Denise ka ise väga armastas. Viimasel päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta oli hea tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma tunded. Kuid see ei õnnestunud. Katkend raamatust. "Minge siis!" hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. "Minge selle juurde, keda te armastate... See on teie keeldumise õige põhjus, kas pole nii? Te ju tunnistasite seda kunagi mulle, ma oleksin pidanud seda teadma ja poleks tohtinud teid enam piinata." Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denisei. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid