Kirjanduse mõisted, 10. klass (1)

KIRJANDUSE MÕISTED
1) Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm , koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm.
Sonetikirjanikud: Shakespeare , de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca.
2)Süzee – Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi „Meie aja kangelane”.
3)Faabula – Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras.
4)Müüt – Muistend , mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi.
5)Mütoloogia – Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu , uurib müütide allikaid , ühiskondlikku tausta .
6)Romaan – jutustava proosa suurvorm . Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg.
Näiteks „Mahtra sõda”
7) Novell – lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, vähe tegelasi, lõpeb tavaliselt puändiga.
Näiteks Tuglase „Popi ja Huhuu”
8) Draama – Tõsine näidend, kajastab keskklassi arengut ja moraali, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga
9)Tragöödia – kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub. Tekkis Antiik-Kreekas
Näiteks Shakespeare „ Hamlet ” ja Kitzbergi „ Libahunt ”
10) Komöödia – Naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõppevad enamasti õnnelikult. Arenes põhijoontes välja 4.-5. saj eKr.
Näiteks Vilde „Pisuhänd”
11)Stroof – luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline jäljendaja. Kõige tavalisemad on 2 – ja 4- realised stroofid. Ühe sõnaga SALM
12)intertekstuaalsus – Tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega , võõraste tekstide olemasolu konkreetses tekstis
13) Arhetüüp – Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud.
14) Antiik – Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus.
15) Renessanss – 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism , usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes.
Kirjanikud : Shakespeare
16) Klassitsism – 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat „Mõtlen, järelikult olen olemas.” Tragöödias ei tohtinud olla labasust.
Kirjanikud : Moliere
17) Barokk –17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline , vastandid, kontrastid , pessimistlikum kui renessanss. „Näiliku” ja „tegeliku”, „keha” ja „hinge” vastandamine.
Autorid: Lope de Vega , Tirso de Molina , Calderon
18) Sentimentalism – 18.saj. Omane liialdused, lopsakas looduse kujutamine, päevikuvorm, enne romantismi. Liiane tundelisus, nutulisus
19) Valgustus – 18.saj. kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Teaduse, hariduse ja kultuuri arendamine. Ideaaliks loomulik inimene. Hinnati kõrgelt romaane, teatrit ja draamat. Luule areng aeglustus. Demokraatlike ideede levik.
Kirjanikud – Rousseau, Swift , Montesquieu , Voltaire , Defoe
20) Romantism – 18.saj lõpp kuni 19. algus. Vabaduse soov, innustuti gootikast, keskajast, tunded olid olulised. Inimene oli oma kirgede ja emotsioonide ori. Vastandusid elu ja surm, inspireeruti loodusest, pahad tegelased on positiivsete tunnustega, rahvuslikkus. Romantismi ajal toimus Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Iseseisvussõda. Tegevused toimusid tihti kaugetes, eksootilistes ja romantilistes paikades. Loodus oli ilu allikas.
Autorid: Byron , Shelley, Goethe , Pushkin, Scott , Hugo, Poe
Teosed: „ Jevgeni Onegin ”, „Childe Haroldi palveränd”, „ Ivanhoe ”