Juhan Liiv sündis 30.aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Lapsepõlvest peale oli ta kõhn ja kidura tervisega. Ta armastas üksindust ja loodust. Lugemise õppis selgeks oma vanemate vendade kõrvalt, kui ta oli 10- aastane. 11-aastaselt alustas oma kooliteed Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks õppis ühe aasta H. Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913. a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus
Armastus- üksindus isamaal? Juhan Liivi armastus- ja autobiograafiline luule Ma valisin Juhan Liivi armastus- ja autobiograafilised luuletused, kuna need meeldisid mulle kõige rohkem. Juhan liiv on suutnud luuletada kahest nii erinevast teemast ülima aususe ja julgusega. Juhan Liivi armastusluuletustes tuleb mõistet ,,armastus" võtta väga laialt, see ei piirdu pelgalt kahe inimese vaheliste tunnetega, vaid see võib olla armastus nii looduse vastu ,,Vaikse, kõrge nõmme ääres/üksik majake/vaikselt. lumi alla langeb/läbi oksade/..." kui ka näiteks armastus isamaa vastu. Juhan Liiv ei ole oma armastusluuletustes ainult õnnest rääkinud, vaid isegi väga palju on tal selliseid armastusluuletusi, mis on väga kurvad. Näiteks võin tuua katkendi tema
5.7 ,,AEG ANNAB ARUTUST!'' lk 14 5.8 ,,KILLUD'' lk 14 6. KOKKUVÕTE lk 15 7. KASUTATUD MATERJAL lk 16 1. SISSEJUHATUS Kõik on lugenud vähemalt ühte Juhan Liivi luuletust, mis pakatab ilusast loodusest, kargest isamaast või lahkab filosoofilisi ,,eluküsimusi''. Samuti teavad kõik tema rasket elukäiku 2 ning ilmaasjata ei peeta teda üheks õnnetuimaks luuletajaks Eesti ajaloos. Kidural kirjanikul tuli elada nii füüsiliste haiguste (kopsutiisikuse) kui ka vaimsete haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning
Juhan Liiv (1864-1913) Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused.
Rännak tärkamisest hääbumiseni Lydia Koidula ja Juhan Liivi eluteemalise luule võrdlus Mis on elu mõte ning kuidas elada täisväärtuslikku elu on küsimused, millele igaüks peab ise vastuse leidma. Rahvusliku ärkamisaja kaks kirjanikku näevad seda teekonda, vaatamata sarnastele eluaastatele, üsnagi erinevalt. Kui Lydia Koidula näeb eluteed pigem positiivse nurga alt, siis vastupidiselt sellele Juhan Liiv on kritiseeriv. Mõlemad kirjanikud kirjeldavad eluteekonda läbi looduse. Palju on luules kasutatud sügist. Sisse on toodud ka isamaa ning armastus. Lydia üks põhimõtetest on elu nautida niikaua, kuni veel noorus kestab. Määgi nüüd ja mängi veel, Kus sul õitseb lapsemeel: Sirgud sokuks, - oled kange, Külm ja tuim kui lumehange!
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming.................................................
Valu, mis jälitab terve elu Juhan Liivi autobiograafiline luule Liivi autobiograafilist luulet võib leida nii armastus-, isamaa- kui ka loodusluules. See on kunst, mida peab oskama ridade vahel lugeda. Sõnasepa poolt kirja pandud read on tõetruud ja realitlikud, maalides niimoodi lugejatele pildi tema elust. Liiv on paljud oma luuletused kirjutanud ja pühandanud just oma armsamale, Liisa Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole.
Kõik kommentaarid