palju vaeva sellega ka ei nähtaks. Üks väike fakt sündmusest võib muuta tervet vaadet ja arvamust asjade käigust. Ajaloolane ei saa kõiki fakte sündmusest haarata, sest inimene on piiratud olevus, mitte ,,tulevikumasin", mis suudab kõike haarata ja kaalutleda. Seetõttu peab ajaloolane tegema valiku, millised faktid ta jätab välja ja millistest ta kirjutama hakkab. Ajalooallikad on väga harva objektiivsed, sest ajaloolane ei suuda pea kunagi maha suruda subjektiivsust. Alati mõjutavad ajaloolast tema enda vaateväljad, huvid, isiklik arvamus/eelarvamus, arusaam õiglasest elust jne. Kui ajaloolasel on enda arvamus sündmuse kohta, siis teadlikult või alateadlikult ta mõjutab sellega ka sündmusest kirjutamist. Jah, ma usun, et objektiivne ajalooteadus on võimalik, kui eraldada objektiivsed allikad subjektiivsetest. Siiski on see keeruline töö ja objektiivsus ajaloos on üleüldse keeruline, sest igaüks mõistab objektiivsust omamoodi
Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteem- Oktav jaguneb seitsmeks astmeks. Kreeka helilaadid-Loetakse ülalt alla. · Dooria-mehelik, julgust sisendav · Früügia-metsik, kirglik · Lüüdia-Kaeblik, õrn Filosoofid: · Pythagoras-õpetas muusikalist intervalliõpetust. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos arvsuhetele. Muusika peegeldab maailma. · Platon-kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris ''uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. · Aristoteles-eristas kombelist ja meelelist muusikat.Omistas suurt tähendust esteetilistele väärtustele. · Aristoxenes-üks tähtsamaid Vana-Kreeka muusika õpetlasi. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Uskus, et kõrgeimaks otsustajaks on kõrv, mitte mõistus.
lugeja tunnetele ja üritavad olla neile lähedased. Seevastu valge ajakirjandus on institutsiooni keskne ja üritab edastada infot kõrgemalt positsioonilt madalamale. Kui kvaliteetajalehes kajastatavad sündmused on värsked ja laialdase mõjuga, siis tabloidleht peegeldab tarbijale emotsionaalselt lähedasi juhtumisi ja konflikte. Autorid panevad artikli puhul rõhku tunnete tekitamisele, et haarata lugeja kaasa. Setõttu esineb väga palju subjektiivsust. Samuti on ka piltidega. Kollane ajakirjandus kasutab emotsioonikeskseid fotosid ja valge ajakirjandus infokeskseid pilte. Mõlemas osas äratab valge ajaleht pigem mõtteid, kuid kollane lihtsalt emotsioone. Siiani on illustratsioon viimases rohkem olnud, kuid ühiskonna postmoderniseerumise ja pildistumise tagajärjel võib näha ka esimeses aina rohkem ja suuremaid pilte. Põhiliselt pakub kvaliteetajakirjandus uudiseid ja arvamusi, eelistades nn kõvu artikleid
tähendusvõrgustikus esile tulnud keskseid tähendusi. Käsitletakse nähtuse tähendusi üldisel tasandil. Fenomenoloogiline uurimus ei pruugi olla väga usaldusväärne, seda võib mõjutada uurija vaatenurk, eelarvamused, huvid ja arusaamad. Neid vaatenurki nimetatakse uurijaprofiiliks. Fenomenoloogilises uuringus tuleks uurija profiili läbipaistvalt kirjeldada, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähtekohtadest kavandamise ja läbiviimise ajal. Uurija subjektiivsust ei ole võimalik uurimusest kunagi täielikult eemaldada, kuid uurija peaks püüdma eristada teaduslikke leide oma muudest kogemustest. Fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamiseks on kindlad kriteeriumid. Need on: uurimisprotsessi järjekindlus, reflekteerimine ja kirjeldamine, andmestikupõhisus, uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessis ja uuringutulemuste tutvustamisel, teadmiste kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija
Kuuldetorud ei aidanud enam ning ta jõi üsna palju ning seepäarst põdes maksahaiguseid. Oli palju kordi armunud, kuid ei abiellunud kuna tal oli halb iseloom. LOOMING: 9-nda sümfoonia näol on tegemist esimese sümfooniaga , kus kasutati koori. Lauldakse ,,Rõõmule", millest sai EL hümn.3 sümfoonia ,,Eroicka" Napoleonile, 5 ,, Saatuse koputus". Kirjutas nii soolo kui ka kammermuusikat ."Kuupaistesonaat" on tuntuim. Muusika üldiseloomustus-palju subjektiivsust, kõige hilisem klassitsismi helilooja. Suurejoonelisus, faktuuri tihedus.
välja tõrjumas. 10. Kas allikad avavad probleemi olemuse? Põhjenda oma arvamust! Leian, et allikad avavad probleemi olemuse küllaltki hästi. Võttes arvesse selle, et allikate puhul ei ole tegemist pikkade tekstidega, annavad ta probleemist küllaltki hea ülevaate ning avavad seda mitmest vaatepunktist. 11. Kas allikad annavad objektiivse pildi Trumani doktriinist? Leian, et need kaks allikat annavad küllaltki objektiivse pildi Trumani doktriinist. Kuigi allikates on palju subjektiivsust, sain mina kui lugeja sündmustest objektiivse ülevaate. 12. Kummas allikas on ülekaalus faktid, kummas emotsioonid? Allikas B on kindlasti ülekaalus emotsioonid, kuna see on rohkem subjektiivne. Kui mõlemat allikat faktide osas võrrelda, ütleksin, et ka selles osas oli rohkem fakte allikas B. 13. Loetlege abi saanud riigid. Pange nad saadud abi suuruse alusel järjekorda, alustades enim abi saanud riigist. Võiks vastata tabelina. 1. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 3
kõige paremini iseloomustab mingit inimeste, asjade või inimesse sündmuste kategooriat Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 19 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 20 Enesetaju Peegelmina (Cool) Enesetaju teooria (Bem): · Enesetõhusus ja mina-pilt tekivad teiste Õpime end tundma ennast vaadeldes (Valins & Ray reaktsioonide peegeldamise tulemusena eksperimendid) 13.02
Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see on hea kõigile olles seotud kogu inimkonnaga, on see ka ühtaegu ängistav, teinud ühe valiku, oleme me ka samaviisi hüljatud ning meid võib saata äng. Eksistentsialism äng. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Mõlemad määratlevad meid. Mõlemad peavad end pidevalt taaslooma, kunagi ei saa kindlalt väita, et seda või teist on vaja ette võtta.
Tekitab: maalihkeid, laviine, tsunamisid, uputusi, ulatuslike tulekahjusi. Inimestele: surm, epideemiad, hoonete kokkuvarisemine, teede purunemine. Richteri skaala: Ühikuteks on magnituudid, mõõdetakse seismograafiga, mõõdetakse maavärina võimsust. Mercalli skaala: Ühikud on pallides (1- 12 palli), mõõdetakse vaatluse teel, visuaalselt. Mõõdetakse purustuste ulatus, kui kõik on hävinud, siis on 12. Richteri skaala on täpsem, kuna mõõdetakse seadme abil ja subjektiivsust on vähem. Laamade liikumine: 1) ookeanilaamade lahknemine ehk spreading ookeanilise maakore teke, vulkaaniline tegevus, maavärinad, riftilõhed, saarte teke, pangas mäestiku teke. Näiteks ISLANDIL: 2) ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla: süvik, maavärinad, kurdmäestik, kivimite moondumine, näiteks: Lõuna- Ameerika läänerannik. 3) ookeanilaama sukeldumine teise ookeanilaama alla: süvik, maakoor hävib, vulkanism, maavärin, hävib ookeaniline maakoor,
emotsioonide poolt filtreeritud tajuta. Kas eelpool kirjeldatud 'emotsioonideta' mõtlejad oleksid enam inimesed? Või pigem robotid, arvutid, andmebaasid? Leian, et emotsioonide kõrvalepanemine, nagu seda on kirjeldanud Ryle, ei ole inimese teadvuse korral põhimõtteliselt võimalik. Seega, arvan, et objektiivse tõe otsimine emotsioonide 'ära lõikamise' teel mõtlemisest ei osutu võimalikuks. 3. Kui ühe inimese mõtteist, teadmistest ei ole võimalik subjektiivsust (emotsioone) kõrvaldada, kas siis oleks need võimalik matemaatilise võttega (kas matemaatika pole mitte suur samm objektiivse mõtlemise poole) 'taandada' välja terve määratu inimkonna kõigi mõtete, arusaamade, teadmiste 'keskmistamisel'. Tõepoolest, eeldades, et meie valimi hulgas on täpselt ühepalju vastandlike soovide, tunnetega mõtlejaid (mis juba iseenesest on utoopiline), võiksime lasta neil konsensuse leidmise teel välja selgitada mõtlejaist sõltumatu tõe.
Kanti kohaselt avalduvad erinevad võimed erinevates kunstides: mõistus sünnitab poeesia, sisekaemus (meeleline tunnetus) plastilise kunsti, tunded muusika. Üks silmapaistvamaid nüüdisaja esteetikuid on Sourian Etienne, kes mõistab esteetika kategooriat kui kaunist ja teadust kui teadust kaunist. Sourianni arvates: ,,Elu on kaunis. Kaunis on see olevus, milline on kaunis meie arvates". Siin on sügav dialektiline mõte, kuna sisaldab samaaegselt nii objektiivsust kui subjektiivsust ning hinnangut. Sourian määratleb esteetilise ideaali ja suhestab selle ühiskonna ideaaliga ja inimelu ideaaliga. Kunstile on omane esteetiline kategooria tekitada vaimustust. Vaimustuda ei suuda see, kellele ei jätku esteetilist tunnetust. Samal ajal on kunst tunnetus ja kujutlusvõime. Olulisem kunstis on oskus ,,kenalt joonistada nägu", mitte ainult ilusat nägu vaid ka traagilist, naljakat, hirmutavat. ,,Joonistada ilus nägu" on esteetiline tunnetus.
Seega pole ta midagi muud, kui oma tegude summa, ei midagi muud, kui ta elu. Igal visandil, ükskõik kui individuaalne see ka oleks, on universaalne väärtus · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? o Me mõistame ekstensialismi all õpetust, mis möönab inimelu võimalikkust ja deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. o Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, see tähendab: 1. eksitentsialist näeb asju individuaalsest vaatenurgast; 2. see on filosoofia, mis puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. o Inimene pole muud kui see, kelleks ta end teeb. See on eksistentsialismi esimene põhimõte. o Eksistentsialism on õpetus, mis möönab inimelu võimalikkust ja lisaks deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii
Inimene on see, kes on teadlik enese tulevikku visandamisest ja laseb sel minna. Inimene on visand, sest tal on subjektiivne elu ja inimene ise kujundab ehk visandab selle. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna inimese saatus on paigutatud inimesse endasse. Eksistentsialism nendib elu võimalikkust ja ütleb, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene pole üksnes see, kellena ta end ise mõistab, vaid ka see, kes ta olla tahab. Iga inimene peab olema enda olemise peremees ja vastutada enda eksistentsi eest. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Kunstiteose üle saab otsustada alles siis kui see on valminud. Kunstiteose puhul ei eeldata, et pilt tuleb täpselt selline nagu ta oli määratud tulema. Kunstiteose tõelised väärtused ilmuvad loomeprotsessi ja tulemuse vahekorras. Samamoodi
piiratusest. Kõik eksisteeriv olendid, asjad, sündmused kuulub samas kokku, on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Püsitustaju võib mõneski äratada nukruse kõige kaduvuse pärast, ent budistide meelest oleks õigem kõike efemeerselt vaadata kaastundliku, ent samas ka dharmade eri kombinatsioonide vaatemängu imetleva pilguga.Kui joogas rõhutatakse inimese individuaalse mina samasust maailmakõiksusega (Brahmaniga), siis budismis leitakse, et oma mina individuaalsust, subjektiivsust, erilisust pole mõttekas manifesteerida - individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili hajus, püsitu, tinglik. Buddha õpetuse järgi on oma mina (laiemalt üldse oma individuaalsuse) väärkäsitus inimliku nõmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budismi ürikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna.
õppimisega. (H. Liimets 1958) Edasises uurimistegevuses väitekirja problemaatika otsest kajastamist ei leia, kuid kaudselt siiski. (R. Liimets- Sorokin 1998) "Väitekirjas ja sellega seotud kirjutistes on õpetaja enesearengu oluliste elementidena esile toodud aktiivne eneseanalüüs ning pidevalt jätkuv õppimine. Seda võiks pidada eelduseks, miks Liimets asus hiljem kasvatust käsitama interaktiivse nähtusena ning kakkas rõhutama isiksuslikku lähenemist ja õpilase subjektiivsust." (R. Liimets-Sorokin 1998:13) Uurides vahepeal raskestikasvatatavuse probleeme, lülitus Ta 1967. aastal jälle didaktikasse tööga "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses". Selleks ajendi sai ta aga eelnevalt uuritud raskestikasvatatavuse uurimusest. Kuna Liimets ja Ta õpilased olid jõudnud arusaamani, et raskestikasvatatavuse üheks põhjuseks on häiritud suhtlemine, s.o nihestatud suhted perekonnas, klassikollektiivis, õpetajatega. Seega ongi
Kreeka helilaadid: 3 võimalikku järjestust annavad 3 põhilist helilaadi: · Dooria Aristotelese järgi mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav · Früügia metsik, kirglik, ekstaatiline · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Pythagoras õpetus arvudest. Fikseeris esimese helisüsteemi matemaatilised suhted, Kosmos samadel suhetel. Platon järkas Pythagorase õpetust, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b) psalmoodia juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul varakristlikus
Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d. Kognitiivne areng Piaget järledas, et eelkooliealistel pole süstemaatiliseks järeldamiseks vaj. loogilised protsessid omavahel koordineeritud. laps on egotsentriline: ei erista subjektiivsust objektiivsusest. Animism: Piaget´ väitel on lapsed võimetud eristama psühholoogilist ja füüsilist maailma. Laps assimileerib maailma oma minasse ja mõtlemine on intuitiivne mitte ratsionaalne. M.Donaldson, Light, Siegal kriitika: laps lihtsalt ei saa täiskasvanute keelest aru, mitte et loogil.mõtlemisvõime puuduks. Vead tekivad püüdest avastada,mida küsimustega mõeldakse. Donaldson näitas katsetega, et laps on teadlik erinevate vaatepunktide võimalikkusest.
Põhimõtteliselt on inimesel teadmine milline on ta ise (visand) ja sellest edasi kujundab ta tahtega selle, mis ta tahab olla ( täiustab joonist). Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? o igal juhul võib alustuseks öelda, et me mõistame ekstensialismi all õpetust, mis möönab inimelu võimalikkust ja lisaks deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. o Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, mis tähendab, et: 1. eksitentsialist näeb asju individuaalsest vaatenurgast; 2. see on filosoofia, mis puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. o Inimene pole midagi muud kui see, kelleks ta end teeb. See on eksistentsialismi esimene põhimõte. o Eksistentsialism on õpetus, mis möönab inimelu võimalikkust ja lisaks deklareerib,
Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka)
Omnivoorsus ja loetamatus tähendab maitse puudumist. Esteetiline otsus ei ole ühine, või alati õige. Igal inimesel on oma arvamus ja oma maitse, näiteks, üks inimene saab imetleda pildiga "Must Ruut" aga teine saaks öelda, et see on inetu. Igal inimesel on oma maitse, oma valik ja oma esteetiline tunne. 23. Kas David Hume'i arvates on maitsenormi kehtestamine võimalik? David Hume arvates maitsenormi kehtestamine ei ole võimalik, ta rõhutab maitse subjektiivsust. Inimeste eelistused sõltuvad nende kalduvustest ja iseloomu laadist, sellepärast erinevused hinnangutes on paratamatu. Ja kuna "niipalju kui inimesi niipalju arvamusi", ei saa kehtestada maitsenormi. 24. Kuidas on David Hume'i arvates võimalik oma maitsetundlikkust suunata ja harida? Seda saab arendada mingi konkreetse kunsti praktiseerimisel ja mingi konkreetse ilutüübi uurimisel või selle üle mõtisklemisel. 25
früügia metsik, kirglik, eksaatiline. lüüdia kaeblik, õrn, intiimne. 13. Iseloomusta alljärgnevate filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Pythagoras Muusika helid ja kosmos alluvad samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailma korraldust. Esimene helisüsteemide matemaatiliste suhete fikseerija. Platon Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid. Kritiseeris ``uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused. Aristoxenes Kõrgeim osutaja on kõrv, mitte mõistus. Inimese hing on keha harmoonia. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Varakristlik muusika liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 2. Nimeta varakristliku muusika laulutüübid ja seleta nende tähendus.
vaatlejat ei märgata või kus teda võetakse loomulikuna, vastasel juhul võivad inimesed hakata tegutsema sellistena, nagu nad tahaksid, et neid nähtaks. 1. Kindel ja kitsas eesmärk + hüpotees. 2. NB varem väljatöötatud kava = süsteemsus. 3. Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud (fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt) 4. Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi subjektiivsust, kõrvalmõjusid ja mürafaktoreid) 5. Võrreldavus ( kui vaatlejaid on mitu)- on tagatud vaatlusprotokollide abil. 6. Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne. 7. Teadlikkus võimalikest vigades: metodoloogilised vead (representatiivsus) registreerimisvead (lähtuvad vaatlejast) interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast) Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus)
Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne= kultuurirelativism.Erinevatel kultuuridel on erinevad tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige või vale. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt ehk moraal on kultuurist sõltuv. Seisukohad kujunevad välja olenevalt sellest millises kultuuris üles kasvad, kes ja millised on mõjutajad jne. RELATIVISM= tunnetusteoreetiline suund, mis rõhutab inimtunnetuse suhtelisust, tinglikkust ja subjektiivsust. (ei saa anda hinnanguid) Re kutsub üles sallivusele/tolerantsusele (positiivne väärtus). Tolerantsuse paradoks: Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt
(kaup/teenus). Samuti on innovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) kasutusele võtmine ettevõttes. Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte hangitud teadmiste ärakasutamisel. Üldiselt võiks aga innovatsiooni defineerimisel arvestada nelja dimensiooni sisu (mis on uus?), subjektiivsust (kelle jaoks uus?), protsessi (kust innovatsiooni protsess uudsus algab ja kust lõppeb, milline see protsess on, mis sammudest see koosneb vms?) ja normatiivsust (kas uus tähendab ka majanduslikku edu?). Enne innovatsioonide erinevate liikide käsitlemist tuleb selgeks teha erinevused leiutise ja innovatsiooni vahel. Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist.
Kontekst on oluline, et tõlgendada asju. 17. saj dokumendil on Peter Dear täheldanud järk-järgulist objektiivsuse kontseptsiooni kadumist, viidates mentaalsele objektile, subjektiivsusega seotud tunnustele.“ View from nowhere“ - objektiivsuse negatiivsed ilmingud. Dialektiline objektiivsus sisaldab endas aga positiivset suhtumist subjektiivsusesse. Peamine tunnus: subjektiivsus on asendamatu objektide, asjade moodustamisel, loomisel. Eelistatakse tegemist vaatlemise asemel!!! Subjektiivsust on tarvis objektiivsuse jaoks. Heidegger – objektid saavad meile tuttavaks esmalt meie tegevusruumis maailmas, mitte läbi teoreetiliste mõtiskluste. Positivism eeldas valesti, et sotsiaalne teaduslik teadmine baseerub faktidel, mis on lihtsal seal olemas. Objektiivsuse epistemoloogilne küsimus: kuidas objektiivsus on loodud (Fabian). Postmodernismis epistemoloogiline küsimus on jälle hägustunud, ilmselt fookuse kaldumisega teadmiste tootmiselt teadmiste esitlemisele
inimõigustelt kui keegi teine. 3 1. Feministliku teooria põhiülesanne Feministliku teooria üheks põhiülesandeks on tuua naised ühiskondlik- poliitilisse vaatevälja. Juurdunud on arusaam, mis määratleb objektiivsust, mõistust ja vaimu, traditsiooniliselt teadusele iseloomulikke tunnuseid mehelikena ning subjektiivsust, tundeid ja loodust käsitletakse kui naiselikke tunnuseid.1 (Keller 2001.19) 2. Feminism kui ideoloogia Ideoloogiaks nimetaksin sellist ideede, põhimõtete ja praktilise tegevuse süsteemi, millest lähtuvalt inimesed oma poliitilisi, majanduslikke või õiguslikke huvisid silmas pidades teadlikult osalevad või sekkuvad poliitikasse ja riigi juhtimisse.
kohtu poole. Kui soov on lihtsalt lõpetada andmete avaldamine või neid muutuda, tuleks pigem eelistada inspektsiooni, sest see on kiirem ja oluliselt väiksemate kuludega kui kohtumenetlus. Kahjuhüvitise nõudmisel vastaspoolelt tuleks aga siiski minna kohtusse. Kohtusse minnes tuleb aga selgeks teha seaduste rägastik või palgata spetsialist, kes seda maailma tunneb, sest tegemist on väga keerulise valdkonnaga, kus on olulised tõlgendused ja kus on palju subjektiivsust. Seetõttu teen kiire sissevaate teemat puudutavatesse regulatsioonidesse. Laiemalt vaadates mõjutab meid enim Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ja sellele tuginev Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (Nõmper & Tikk 2007: 38). Näiteks sätestab EIÕKi 8. artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-
Need on uudisevaliku alused. Lisaks saab välja tuua kriteeriumid, mida on kasulik arvestada konkreetse lehenumbri kokkupanemisel. Esimeseks sündmuste valimise aluseks on nende väärtus. Väärtuse taustaks on kaks arusaama: uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejal maailma kohta tekivad; uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest. Püütakse vältida ajakirjaniku subjektiivsust. Tuleb teha vahet kolmel mõjurite rühmal: uudisväärtused, uudisväärtuste lisakriteeriumid ja ohtlikud mõjurid(pseudouudisväärtused). Uudisväärtused on need sündmuste ja inimeste omadused, mida ajakirjanik peab alati meeles pidama. Lisakriteeriumite rühma moodustavad erinevad mõjurid, mis kehtivad konkreetset tüüpi lehtedes, ajalehes, ajahetkel. Ohtlikud mõjurid on sündmuste omadused, milles osa paistavad uudisväärtusena, kuid ei ole seda. 1. Uudisväärtused.
mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega; tüübikinnitus on pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades teatud ajavahemiku (taatluskehtivusaja) jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi; mõõtemeetod on üldiselt kirjeldatud mõõtetoimingute loogiline jada;(operaatori subjektiivsust aitab vähendada selgestikirjeldatud toimingute jada olemasolu ehk selgesti väljendatud mõõtmisprotseduuri kirjeldus). Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. (1) Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. (2) Mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1
Punktallikad (auto, lennuk vms), joonallikad (liiklusmüra autode voor, rong), tasapinnalised allikad (suurtööstus). Kauguse kahekordistumisel vöhanab heli tugevus 3 dB joonallika puhul ning 6 dB punktallika puhul. Helitugevuse langus oleneb temperatuurist, suhtelisest niiskusest, maastikust, allika kujust. 8. Mille poolest erineb mõiste `heli' mõistest `müra'? Kas teate mõnd füüsikalist omadust, mis iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel? Kas see kajastub müra mõõtmisel ja hindamisel? Müra sageduskarakterisitku järgi eristatakse laiaribalist (nt reaktiivlennuk) ja kitsaribalist (nt komressor). Inimkõrv on tundlikum kõrgetel sagedustel. 10. Mis on tonaalne müra? Impulssmüra? Müra maksimaaltase? Kuidas hinnatakse ajas muutuvat müra?
Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas “kombelist” ja “meelelist” muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius oli sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel
Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas "kombelist" ja "meelelist" muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks "kõrgemaks otsustajaks" mitte mõistus, vaid kõrv.
Nii pandi alus eesti retootikatranditsioonidele.( Aava 2003: 37) 8 II. TEGELASED 1. Protagoras Protagoras (480-410 eKr) oli üks esimesest välistusõpetajast. Ta oli professionaalne retoorikaõpetaja ja esimesena hakkas võtma raha oma tundi eest, kus Protagoras pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema. Aga nagu kõik sofistid ta vahetas ümber objektiivsust ja subjektiivsust. Samuti ta avalikult teatas, et tõde pole. Seetõttu kõik mida keegi näib on tõsi. 2. Sokrates Sokrates (469-399 eKr) usus, et elumõte seisneb tõde otsmiseks, kõik muu ei ole tähtis. Isegi tema elulaad kinnitas seda seisukoht. Teda ei huvitanud raha ja auhinnad. Sokrates veetis suurema osa oma ajast tänavatel kus ta rääkis ja arutas inimestega. Pidevalt kivistades oma keha pikkade jalutuskäikude ja harjutustega. Sofistide ilukõnele
Rea andmed võivad olla keskmised, summad, ekstreemumid, juhtude arvud jne. saadakse statistiline kogum ja leitakse statistiline jaotus. Füüsikaliselt võivad reas olla kas pidevad või diskreetsed suurused. Kliimaridade kasutamisel kehtib nende homogeensuse nõue. Andmed peavad olema mõõdetud samas kohas (jaama asend); ühesuguse mõõteriistaga (vajadusel üleminekukoefitsiendid), ühesuguse metoodika järgi. Tuleb vältida subjektiivsust vaatlustel (näit. pilvede hulga, lume kaetuse määramine jne.) 36.Eesti Kliima. Eesti kliima on välja kujunenud, sõltuvuses merest läänes ja põhjas ning suurest mandrist idas ja lõunas. Atlandi õhumassid põhjustavad talvel sooja, suvel jahedaid ilmu ja tasandavad aastaaegade erinevust. Golfi hoovuse mõju tõstab Baltimaadel õhutemepratuuri. Sooja ja külma aastaaegade üleminekuaeg on võrdlemisi pikk. Sügis on soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul
93) Millised on võrdlusmeetodi eelised ja puudused? Võrdlusmeetodi eelised: põhineb piirkonnas tegelikult toimunud tehinguinfol, arvestab tegelikku nõudlust ja pakkumist, leitav väärtus on kergesti mõistetav ja saadud tulemus põhjendatav. Puudused: tehinguandmete vähesus (info raskesti kätte saadav), andmete usaldusväärsus küsitav, tehingu ja objektiga seotud info vähesus (kasutuspiirangud, ehitusõigus), kohanduste tegemisel palju subjektiivsust, kiiresti muutuval turul andmed vananevad ja ei kajasta hetke olukorda. 94) Millised on võrdlusmeetodi rakendamise etapid? Võrdlusmeetodi rakendamise etapid: turuanalüüs, võrreldavate objektide valik, kohandamine, vaadeldavate parameetrite valik, lõplik hinnang (saadud tulemus peab olema arusaadav ja hindamiskäik kergesti jälgitav. 95) Kuidas toimub tehinguinfo kogumine? Tehinguinfo kogumine: vajalikud andmed (müügitehingud, pakkumised, poolelijäänud müügitehing), otsesed
(1935), milles kujutatakse kodusõja-aastaid, ja ,,Verioja mõis" (1936), mis hõlmab ajavahemikku ülemöödunud sajandi viimasest veerandist kuni eelmise sajandi 20-ndate aastateni. Esimeses neist püütakse anekdootide lahingukirjelduste ja terava nõukogudevastase hoiakuga teenida ametlikku positiivsust, teises jälgitakse ühe mõisa ja selle rahva saatust, kusjuures eriti ajaloolisi murranguid ja nende mõju on ühekülgselt valgustatud. Kõik see kisub romaanide kunstilise taseme alla. Subjektiivsust on ette heidetud ka R.Rohu memuaaridele; see käib eriti noorusmälestuste ,,Vana Võrumaa" (1934) ja esimese selles zanris avaldatud raamatu ,,Sõjasõit" (1928) kohta; viimast kahjustab natsionalistlik tendents. Järgnevates memuaarides (,,Tsaari ohvitser", 1935; ,,Kahuriliha", 1936) jutustab kirjanik oma elust Esimese maailmasõja tagalas. Kaasaja juurde pöördus Roht tagasi romaanis ,,Ummiktänav" (1937), mis esitab loo
omadusi ja käitumisviise), siis see inimene siiski ei tea, mis tunne on tegelikult olla nahkhiir. See idee peitub subjektiivsel karakteril – igal asjal on oma tõlgendus sellest, mis on olla tema ise. Nageli silmis ainuke viis, kuidas taandada reduktsionismi teooriat on nii, et kui omakorda fenomenoloogilisi funktsioone võtta füüsilistena, mis eemaldaks subjektiivsuse ja seega poleks reduktsionismil enam alust. Nahkhiirte enda mõistuse struktuur ja loomus ei pruugi mõista omakorda meie subjektiivsust ja seega võib vastupidine võimalik olla – subjektiivne karakter on väga spetsiifiline. See on idee, et me ei pruugi kunagi tõeni jõuda ja vaieldakse teoreetilisel tasemel ilma füüsiliste aspektideta. Nageli enda veendumus on, et subjektiivne domeen oma kõikides vormides viitab uskumusele, mille puhul on olemas fakte, mis on inimeste teadmisest lihtsalt väljaspool. Arvatavasti ei mõista me kunagi teise elusolendi enda perspektiivi.
arendada oma loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas. Eneseteostuse jõud paneb inimese sihipäraselt isiksusliku autonoomia ja loova eneseväljenduse suunas tegutsema. Inimest iseloomustab soov elada mitmekülgset ja rahuldust pakkuvat elu. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Rogers rõhutas oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks.
) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt peab saama informeeritud nõusoleku, tagada konfidentsiaalsus ja anonüümsus, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil tuua välja põhjus-tagajärg seose. Teaduslik vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavadselgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Intervjuu, küsitlus.
· Hindamise tulemused on suhtelised, kehtides antud organisatsiooni ja perioodi kohta. Erinevad organisatsioonid võivad sama tööd erinevalt väärtustada, mistõttu olemuselt sarnane töö on ühes organisatsioonis väärtuslikum kui teises. · Hindamisega ei määrata palgamäärasid, vaid luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks.. · Hindamisel kasutatakse hindamiskomisjoni, et viia miinimumini hindajate väärtushinnangutest tulenevat subjektiivsust · Hindamist viiakse läbi ametikohtade grupis, mitte üksikute ametikohtade kaupa; · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse töö analüüsi käigus ametijuhenditest. Töö analüüsimisel saadud informatsioon peaks sisaldama järgmist: töö eesmärk, põhiülesanded, tegevuse hindamise kriteeriumid, töötaja kompetentsus, vastutuse määr, töökoha koht struktuuris, töökeskkond. · Millised on töötajate hindamise kriteeriumid? · Töö hulk ja kvaliteet · Töö tundmine
Sündmused püüavad olla samuti nagu elus (A. Karenina sobrab enne rongi alla hüppamist oma kotis, see on lihtsalt loomulik sundtegevus). Jutustajal on tugev autoriteet, me ei kahtle tema ütluses, mis tekitab läbipaistvuse efekti, turvalisuse tunde meil on võimalik asju analüüsida ja lahendada. Modernismi loodud maailm on märksa kaootilisem, raskem jälgida mis toimub ajas liigutakse edasi ja tagasi. Püütakse sisse tuua maailmakäsitluse subjektiivsust, kui realism püüab objektiivselt (illusoorne, st müüakse teatavate võtetega) luuakse. Modernism tahab, et me loobuksime illusioonist, tegelikult ei liigu me punktist punkti sujuvalt. Võte: Näidata maailma läbi tegelaste mõtte. Nimetatakse teadvuse võtteks. Me ei näegi maailma paikapandud narratiivina, vaid see ongi õigem viis näidata maailma tegelikku olemust. Georg Lukacs: Realistlik romaan peab näitama inimestele nende eesmärki siin elus, samas kui
1 4.2% veel kriisist toibunud. Muu 2 8.3% Kokku vastuseid 24 Muud vastused: pigem on tegemist majandusolukorra normaliseerumise kui kriisiga; loodame Tulemustest on näha, et vastajad on pigem optimistlikult meelestatud. Arvestada tuleb ka vastajate subjektiivsust kui inimesel on majanduslikke raskusi, mille lõppu pole ehk niipea näha, võib ta oma emotsioonid üle kanda ka üldisele majanduse hinnangule. Ise usun siiski, et oleme kriisi ,,põhjas" ära käinud ning edasi järgneb vaikne järk-järguline taastumine. KOKKUVÕTE Majanduslanguse mõju ja ostuotsuste langetamine on väga individuaalne. Kuigi leidus äärmuslikke tulemusi, kus pole toimunud mingeid muudatusi sissetulekus, ostude sooritamisega
objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus
Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on filosoofiline õpetus, mis ütleb, et inimelu on võimalik ja möönab, et nimene täielikutl vastutav oma olemasolu eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele. Vähem olulisem ei ole ka eksistentsialismi põhimõte, et iseennast luues loob inimene ka kogu inimkonda. 4. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii moraal kui ka kunstiteos peab Sartre sõnul läbi käima loomise ning tekkimise protsessi, peale mida saavad need valmis. Nende
edasiminek näiteks hariduse, teaduse ja tehnika vallas näivad kõik kaudselt kinnitavat Rogersi seisukohta. Eneseaktualiseerimine tähendab inimese elukestvat püüdu toimida täielikult funktsioneeriva olendina.Just see püüdlus annab elule mõtte, ent sunnib ka pidevaile otsingule ning nendega seotud riskidele ja pingetele. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Nagu teised humanistlik psühholoogid, rõhutas Rogers oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks.
mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega; tüübikinnitus on pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades teatud ajavahemiku (taatluskehtivusaja) jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi; mõõtemeetod on üldiselt kirjeldatud mõõtetoimingute loogiline jada;(operaatori subjektiivsust aitab vähendada selgestikirjeldatud toimingute jada olemasolu ehk selgesti väljendatud mõõtmisprotseduuri kirjeldus). Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. (1) Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. (2) Mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1
on ühiskonna poolt tõrjutuks saanud. 3. ,,Inimmõjuga maastikest" E.Kaur, H.Palang Inimene ja teda ümbritsev keskkond on tihedas vastastikmõjus. Maastik mõjutab inimese olemust ja vastupidi. Maastikut on võimalik tõlgendada mitut moodi ja seda teevad erinevad kultuurid erinevalt. Kultuurmaastiku defineerimine sõltub kasutatavast keelest, vaatleja positisoonist ning eesmärgist. Ameerika geograaf Sack seletab maastiku kahe telje abil, mis ühendavad subjektiivsust ja objektiivsust ning ruumi ja substantsi. Loodusteadus tegeleb ruumi objektiivse osaga, kunst tegeleb substantsi subjektiivse osaga. Sotsiaalteadus balanseerib nende kahe vahel. Keskele jääb kordumatult sulandunud muster, milles on ühteaegu nii objektiivsust kui subjektiivsust, nii ruumi ku substantsi. Seda osa tulekski nimetada maastikuks. Möödunud sajandil oli tavaline kultuuri- ja loodusmaastiku vastandamine. Eesti keelsesse käsitlusse tõiselle granö ja ingliskeelsesse Sauer
on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla. 10. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna paigutab inimese saatuse temasse endasse, eksistentsialism on sidumuse ja tegutsemise moraal. Eksistentsialism möönab elu võimalikkust ja deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi põhimõtted: Inimene pole üksnes see, kellena ta end mõistab, vaid see, kes ta olla tahab ja nagu ta eksistentsijärgselt mõistab, nagu ta tahab olla pärast seda sööstu eksistentsi suunas, inimene on see, kelleks ta end teeb. Eksistentsialismi esimeseks sammuks on teha igast inimesest oma olemise peremees ja asetada tema õlule täielik vastutus oma eksistentsi ees. 11. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Ollakse harjunud,
kõiges, mille võimalik, tehakse kaasa. Bronislaw Malinowski pärand. Ta kirjeldas pärast pikalt ühel Melaneesia saarel elamist. Eelkäijad on samuti pikalt põlisrahvaste keskel elanud. (Vladimir Bogoras, Waldemar Jochelson, Lev Sternberg saadeti tsaari käsul Siberisse ning nad tegid seal koostööd Franz Boasega, kes tahtis andmeid Ameerika ja Aasia mandrite vahelise kitsuse juures elavate rahvaste kohta.) Ohud: · subjektiivsus äärmiselt ebaobjektiivne meetod. Subjektiivsust tuleb tunnistada. Individuaalne vaade ühiskonnale, sest seda viiakse läbi üksinda. Andmed põhinevad läbielamistel ja muljetel, need on aga kordumatud ning seetõttu peab olema äärmiselt aus ja põhjalik. · Dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks pikk aeg, üks uurija. Vahel tuleb valida, kas osaleda või dokumenteerida, vaadelda. Kuna kohalviibimine kestab kaua, tekib sõprus, usaldus, jagatakse konfidentsiaalset informatsiooni.
Põhjuslik seos Illusoorsed seosed Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Intervjuu, küsitlus.
annaabi.ee 
