Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele,
Veekogudel mõõdetakse ja jälgitakse: – veetaset; – vee temperatuuri ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja lagunemist, paksust jm); – veepinna langu; – voolu kiirust ja suunda; – vooluhulka; – uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste tegemiseks on rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vaatlusi ja mõõtmisi tehakse ühtse metoodika järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogiajaamad. Tegevust koordineerib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Veetaseme mõõtmine Veetase oleneb jões voolava vee hulgast, s.o vooluhulgast, ning üks peamisi veetaseme mõõtmise eesmärke on vooluhulga määramine. Süstemaatiliselt mõõdetakse veetaset veemõõtepostides, milles mõõteristlõige täpselt üles mõõdetakse. Veetase mõõdetakse tingliku nulltasandi – nn graafiku nulli suhtes, mis valitakse vähemalt 50 cm allapoole madalaimat veetaset
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon K
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulem
Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikeseki
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid