Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Q: Kes Mida Kuidas?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Q: Kellele Missuguse efektiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Pelju, Riin

Kordamisküsimused - vastused eksamiks. (11)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Suhtlemispsühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes Mida Kuidas?
Kellele Missuguse efektiga?

Suhtlemispsühholoogia
Kordamisküsimused

Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid
Teabevahetus e kommunikatsioon
Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon
Vastastikune tajumine e pertseptsioon

Suhtlemisvajadused
Inklusioon – püüd seltsi järele
Vastastikuste sidemete loomine
Ärevuse kõrvaldamine
Kontrollitarve
Eneseaustus

Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
Isiksus kujuneb seega suheldes – eriti väärtushinnangud ja suundus

H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel
Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga ?

Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid
Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises
Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis
Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust
Komponendid:
Kommunikaator – info edastaja
Retsipient – info saaja
Märk – tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik
Kodeerimine – tähenduste tõlkimine märkidesse
Dekodeerimine – märkide lahtimõtestamine tähendustesse
Kontekst – taustsüsteem, milles toimub suhtlemine

Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne)
Denotatiivne ( skeemil konnotatiivse sees) – tähenduse esemeline , materiaalne külg
Konnotatiivne – tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg

Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm)
Kommunikatsiooni liigitus
Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis
Diaadiline – enamasti spontaanne ja mitteformaalne
Grupisisene – grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole
Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne
Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis
Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest :
 Kultuuri tasandi reeglid - suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed
 Sotsiaalse tasandi reeglid – reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile
 Psühholoogilise tasandi reeglid – on suhtlemisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad

Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine
Verbaalsed (sõnalised)
Mitteverbaalsed (kehakeel):
Paralingvistilised – hääle tämber, intonatsioon
Ekstralingvistilised – hääle tugevus, artikulatsioon, tempo
Visuaalsed - silmside
Miimika – näoilmed
Kineesika – ˛ estid , poosid
Prokseemika – ruumikasutus

Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine
Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt:
Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik)
Sümboolne kommunikatsioon (teadlik)

Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke žeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik . Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt.
Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad.

Universaalsed emotsioonid (6)
rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus.

Topeltsõnumi mõiste
Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest.

Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon , empaatia , loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne)
Halo -efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele
Projektsioon – enda tunnete ülekanne teise inimesse
Loogiline järeldamine
Empaatia – sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust

Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus )
Kompetentne
Soe Külm
Ebakompetentne

Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje)
Esmamulje efekt – tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda
Korduvtaju efekt – isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka)
Lahkumismulje – viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid

Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid
Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine :
Seesmised põhjused- isikuomadused
Välised põhjused – situatsiooni omadused
Fundamentaalne atributsiooniviga – teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid
Enese positiivne käitumine – seesmised põhjused, negatiivne – välised põhjused
Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav , seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel – kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist.

Peamine omistamisel tehtav viga
teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid

Enesekontseptsioon ja selle areng
Enesekontseptsioon – isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad .
Enesekontseptsiooni areng
Mina- teadvus – arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt
Eneseteadvus – missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest.
Mina- identiteet – selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun , peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks
Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon
Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised.

Johari aken ja sellest järelduv
Tunnen Ei tunne
Teised Avalik mina Teadvustamata mina
näevad
Teised Salajane mina Tundmatu mina
ei näe
Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse.

Mõjutamise viisid ja vahendid
Nakatamine – emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon – paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu). Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium)
Sisendamine – eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev – sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam
Veenmine – mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus
Tõe tahtlik moonutamine – demagoogia . Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest “demos” (rahvas) ja “gogos” (juhtimine)
Sofism – tõena näiv vale; Paradoks – valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism ); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun ; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus .

Temperamendi tüübid
koleerik – avatud ja närviline
sangviinik – avatud ja tasakaalukas
flegmaatik – suletud ja tasakaalukas
melanhoolik – suletud ja närviline

Suhtlustasandid Berne’i järgi (laps, täiskasvanu, vanem)
Lapse tasand – spontaanne käitumine
+ rõõmus, loominguline laps
- viril, hädaldav
Täiskasvanu – asjalik, ratsionaalne käitumine
Vanema tasand – kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal
+ heasoovlik, nõuandev, kiitev
- kritiseeriv, käskiv, keelav

Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne)
Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine
Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine
Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon
Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus
Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak
Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine

Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav)
Alandlik – madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil
Agressiivne – ründav, oma soovid esiplaanil
Ennast kehtestav – vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst

Kuulamise liigid ja nende kasutamine
Vaikne kuulamine - igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest
Millal kasutada:
Kui partner on mures või erutatud , kui partner ei ole eneses kindel
Peegeldav kuulamine – Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine , kokkuvõtete tegemine
Empaatiline kuulamine (empaatia – “tunda koos” saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks

Konflikti mõiste ja lahendamise stiilid (ülesanne)
Konflikt – huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt – tajutud eesmärkide mittevastavus

Usutavus , millest oleneb
Usutavus on retsipiendi loodud konstrukt . Usutavus on mitmemõõtmeline konstrukt. Usutavus oleneb kontekstist. Usutavus on dünaamiline nähtus.

Valetamine , selle liigid
Teadlik – sageli demagoogia kasutamine
Alateadlik – 3 aastaselt on enamik lastest võimelised valetama, väikelapsed valetavad tegude , mitte tunnete kohta
Tundeid on võimelised teesklema 10 aastased lapsed
Mõned lapsed ja täiskasvanud valetavad isegi siis, kui selleks ei ole vajadust
Kui isik teab, et suhtlemisakt säilib, valetab ta vähem
Valede liigid:
Prosotsiaalne – eesmärgiks kellegi kaitsmine
Enesekasu – eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine
Isekas – eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul
Antisotsiaalne – eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine

Meeldimine , millest oleneb
Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi : minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu
Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida sinna on panustatud ( turusituatsioon ). Erand – pikaajaline sõprussuhe!
Meeldimise faktorid :
füüsiline lähedus – nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad, meeldivad naabrid jne
suhtlemissagedus – mida sagedamini kohtutakse, seda enam meeldib inimene
Eksponeerimise efekt – üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust. Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust.
füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri)
Võrdsuse fenomen – tendents abielluda välimuselt võrdsel tasemel oleva partneriga
Atributsioon – füüsiliselt meeldivale inimesele omistatakse paremaid isiksuse omadusi
sarnasus – on oluline just tähtsates asjades
Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad

Sotsiaalse kompetentsuse mõiste
Termin sotsiaalne kompetentsus oli kasutusel juba 20.sajandi 30ndatel aastatel, veel enne terminit sotsiaalsed oskused (Thorndike). Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente.
Phillips (1978) väidab, et inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid.
Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise.

Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus)
Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused
Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus ( suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval
Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu
Mõjutamisoskus – manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena

Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste
EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes ( Goleman , 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut.

IQ ja EQ erinevus
Puhas kõrge IQ-ga tüüp on vaimuvaldkonnas andekas, kuid saamatu isiklikus elus. Mees on laiade intellektuaalsete huvidega, auahne, produktiivne ja visa , kuid samal ajal kriitiline ja üleolev, nõudlik ja endasse sulgunud. Emotsionaalselt on niisugused mehed külmad ning suurte raskustega lähisuhete sõlmimisel. Puhtalt kõrge IQ-ga naised on vaimsed ja esteetiliste huvidega, kuid nad kalduvad liigsele enesevaatlusele, muretsemisele, mõtisklustele ja kõhklustele.
Puhas kõrge EQ-ga tüüp on seltsiv , avatud ja rõõmsameelne, neil on hea stressitaluvus, ei kaldu kartlikkusele ega muretsemisele, nad on kaastundlikud ja hoolitsevad, inimlikud, kuid raskusi tuleb ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel.

Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused
Neurootilisus – isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus – tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel.
Introvertsus – tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne.
Madal sotsiaalsus – kaasasündinud dispositsioon . Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus – vastandomaduseks on leplikkus.
Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist. Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike.
Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised.
Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks – tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes.
Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 384 allalaadimist

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #1

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #2

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #3

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #4

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #5

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #6

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #7

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #8

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #9

Kordamisküsimused - vastused eksamiks #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

384 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Riin Pelju Õppematerjali autor

34 kordamispunkti, põhjalike vastustega.

suhtlemispsühholoogia bakalaureuse i aasta

Sarnased õppematerjalid

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel

Suhtlemispsühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimuste vastused

Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsi

Psühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav s

Ajakasutuse juhtimine

doc

Suhtlemispsühholoogia eksam.

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialise

Suhtlemispsühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t

Suhtlemispsühholoogia

pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine

docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

Suhtlemispsühholoogia. Teemad kordamiseks. Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda si

Suhtlemispsühholoogia

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia

Rohkem sarnaseid