Muusikaajalugu vanaaeg (0)

Vana Maailm
Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament , väljakaevamistel leitud pillid , kalju- ja muude joonistuste põhjal.
Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid : Flööt( Egiptus ) luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ’’ puhub elu hingust’’, löökpillid- trummid , puhkpillid-loomasarv, keelpillid -vibust välja arenenud, nt harf ( Mesopotaamia ), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud , nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid.
Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi , tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga.
Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel- haridus , mõjutusvahend.
Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst.
Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega)
Polnud kindlat noodikirja, vaid mingi märkidesüsteem.(Kreekas oli laulu ja pillide jaoks erinev noodikiri ). Esines juhuslikku mitmehäälsust e. heterofooniat ja ka burdooni.
Muusika areng toimus sakraal - (vaimulik)muusikast ilmaliku suunas.
I periood- esiaeg e. Muinasaeg II periood- Kreeke & Rooma vanaaeg
Egiptus
Muusika seos religiooniga:Muusika ja tants käisid tihti usuliste kombetalitustega kaasas.
Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks.
Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida , mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni.
Toimus templireform. Pillid tõrjuti jumalateenistuselt välja, alles jäi vaid sistrum e. käristi- Isise (viljakus jumalanna)pill. Keelpillidel oli oluline roll ilmalikus & vaimulikus elus (ka matustel).
Muusikateooria oli preestrite salateadus.
Egiptuses pärit muusikainstrumendid : Harf, flööt, lauto (püsis halvasti hääles), oboe , žalmei-aolos, trompet, trummid.
Vana- Kreeka
Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades.
Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus. Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus.
Pillid:
Topeltaulos Barbiton Lüüra
Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel)
Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa , tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.)
Dionysos- veinijumal , pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul , mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks.
Saatüritest arenes komöödia. Saarür e. sireen- Dionysose saadikud maal, käitusid üleolevalt, rääkisid labaselt.
Pallas Athena - tarkuse jumal, Ateena kaitsja, Partenoni tempel Akropolis on loodud tema auks. Athena mängis flööti.
Marsyas-temast sai meisterlik flöödimängija ja ta kutsus Apolloni flöödi mängimisvõistlustele, mille ta kaotas.
Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra.
Paaniflööt- pooljumal Paan valmistas reasvile erineva pikkusega torudest.
Korraldati näidendite võistlusi, et parimad näidendid pääseksid Dionysose teatrisse.
Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr)
Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr)
Hellenismiajajärk (3.-1. Saj eKr) Sellel ajal kujunes välja aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puht muusikaline väljendus.
Rooma võimu ajajärk( 146 eKr-395 pKr)- kasutusel 2 erinevat noodikirja. Musitseerimisel suur osa improviseerimisel.
Kreeka muusikaõpetus
Kreeka helisüsteem- Oktav jaguneb seitsmeks astmeks .
Kreeka helilaadid -Loetakse ülalt alla.

• Dooria -mehelik, julgust sisendav
  
• Früügia-metsik, kirglik
  
• Lüüdia-Kaeblik, õrn
  

Filosoofid :

• Pythagoras -õpetas muusikalist intervalliõpetust. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos arvsuhetele. Muusika peegeldab maailma.
  
• Platon -kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris ’’uue muusika’’ meelelisust ja subjektiivsust.
  
• Aristoteles -eristas kombelist ja meelelist muusikat.Omistas suurt tähendust esteetilistele väärtustele.
  
• Aristoxenes-üks tähtsamaid Vana-Kreeka muusika õpetlasi. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Uskus, et kõrgeimaks otsustajaks on kõrv, mitte mõistus.