Geograafia - Litosfäär (0)

Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv – Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner . Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji , Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad . Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk , lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas , tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol. Vulkanismi tähtsused: LOODUSELE: 1) Vulkaaniline tuhk muudab mulla viljakamaks 2) Tekib uus maakoor , seejärel uued saared. 3) Vulkaanipursked , mõjutab kliimat, temperatuuri langust. INIMESTELE: 1) Ehitusmaterjalid ( graniit ), 2)Viljakas muld , hea põldu harida. 3) Vulkaanid on turismi asukohad 4) Geotermaalenergia 5) Saab suveniire moodustada vulkaanilistest kivimitest. Kilpvulkaan : Kujuliselt madal, lai. Need on ookeanides (peamiselt). Magma : basaltne, vedel, räni ja gaasidevaene, kiiresti voolav, rahulik purse, plahvatust ei kaasne, voolab rahulikult , voolab mitu kuud järjest. Kihtvulkaan: Tüüpiline koonusekujuline vulkaan . Koosneb pursetekihtidest. Peamiselt asetsevad mandritel. Magma: Graniitne magma, mis on paks, räni ja gaasiderohke ja aeglaselt voolav ja purse on sageli plahvatusohtlik. Kihtvulkaanil on: Kraater , lõõr, laava mis voolab juba ülevalt alla ja magmakolle , mis on vulkaanisees. Gaasid ja tuhk tulevad ülevalt lõõrist välja. Maavärinad: Neid piirkondi kus sageli esinevad maavärinad, nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinad esinevad Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alatest Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Maavärinate tekkepõhjused: Üks põhjus, miks tekivad maavärinad on vulkaanipursked. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinate tagajärjed: Maavärinate tõttu on hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aasta kümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis . Muidugi ka raputamisel lõhestab maavärin maapinda ning langetab ühte kihti ja tõstab teist. Järjestikuste lõhangute tulemusel võivad paari sekundiga sündida uued künkanõlvad. Tekitab: maalihkeid, laviine, tsunamisid, uputusi, ulatuslike tulekahjusi. Inimestele: surm, epideemiad, hoonete kokkuvarisemine , teede purunemine . Richteri skaala: Ühikuteks on magnituudid, mõõdetakse seismograafiga, mõõdetakse maavärina võimsust. Mercalli skaala: Ühikud on pallides (1-12 palli), mõõdetakse vaatluse teel, visuaalselt. Mõõdetakse purustuste ulatus, kui kõik on hävinud, siis on 12. Richteri skaala on täpsem, kuna mõõdetakse seadme abil ja subjektiivsust on vähem. Laamade liikumine: 1) ookeanilaamade lahknemine ehk spreading – ookeanilise maakore teke, vulkaaniline tegevus, maavärinad, riftilõhed, saarte teke, pangas mäestiku teke. Näiteks ISLANDIL: 2) ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla: süvik, maavärinad, kurdmäestik, kivimite moondumine, näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannik. 3) ookeanilaama sukeldumine teise ookeanilaama alla: süvik, maakoor hävib, vulkanism , maavärin, hävib ookeaniline maakoor, vulkanism – Malai saarestik , Indoneesia 4) mandrilaamade põrkumine – maavärinad, maakoor pakseneb, kurdmäestik, kivimite moondumine – Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi . Moondekivimi juurde graniit ja marmor , tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem , u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud. Ookeaniline maakoor: õhemik kuni 15km, noorem, pidevalt uueneb, peamiselt kilpvulkaanid. Islandi saar, tekkis niimodi, et vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island asetseb ookeani keskahelikul ning veel kuuma täpi kohal. Eestis ei esine tugevaid maavärinaid kuna me pole ühegi laama nn. Äärealas.. MÕISTED: astenosfäär – Maa vahevöö üleval osas olev osa mis on plastiliselt käituv. Selle peal triivivad laamad. Kivim – on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Settekivim – kivim, mis on nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis settimise elutegevuse saadustest ehk setetest tekkinud kivimid. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift , mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees. Maavärina kese ehk epitsenter ehk punkt maapinnal hüpotsentri kohal. Seismograaf – maavärinaid registreeriv riist . (richteri skaala) Subduktsioon – on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.