On kartus, et selline ajaloofilosoofia sisaldab mittereaalseid nähtusi. Näit vaim! Kuidas neist teada saada? Ilmutuse kaudu? Aga see võib olla erineva- tel inimestel ju erinev? See ei ole kontrollitav. Kuigi meil on ühine kultuuri- taust, räägib Jumal meile ilmselt erinevaid asju. Põhjuslikku seost üksikisi- kul üldiselt ei ole. Sellist seisukohta, mis väidab, et vaim on olemas sõltu- mata mateeriast, nimetatakse idealismiks. Objektiivne idealism, essentsia- lism — vaim tekitab mateeriat. On rida probleeme. . . kui Hegelit lugeda, siis ta teatab, kuidas asjad on, aga ta ei küsi üldiselt küsimusi. Hegel teab, kuidas on. Vahel on Hegeli teks- tis ka mõni küsimus, aga need on teenivad küsimused, mitte probleemsed küsimused. Nad ananvad vaid Hegelile võimaluse “tõde” välja öelda. Hegel samastab asju nimedega, juhtumeid nimedega. Juuras on see vist vajalik. .
Sellise pööratud püramiidis loo materjali paigutuse kohta saab esitada mitu üldistust. • Keskne info on eespool, vähemtähtis tagapool: uudises on materjal esitatud tähtsuse järjekorras, mitte ajalises, põhjus-tagajärg vms järjekorras. • Käesolev hetk on eespool, minevikku ja tulevikku viitav materjal tagapool. • Faktid on üldjuhul ees, reaktsioonid ja kommentaarid tagapool. • Objektiivne materjal on üldjuhul ees, subjektiivne tagaplaan. Kõik uudised ei pea olema igas uudises olemas ja tavaliselt ka pole. Lühemad uudised lepivad vaid uudise põhiosaga, nupud annavad tihti vaid juhtlõigu ja paar lauset selle laienduseks. Pööratud püramiidis ei ole kokkuvõtet. Teema arendus Uudise juhtlõigule järgnev osa on teema-arendus. See on juhtlõigu jätkamine, arendamine, detailiseerimine, laiendamine, mis vastab küsimustele kuidas ja miks. Siin räägitakse lahti
• Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõjurid ja teistpidi arusaamadeks oma rollist ning tunneteks ja eelarvamusteks. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja ja kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga.
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele
intentsionaalsest hoiakust. Nozick’i marslased on siis olevused, kellel on Laplacean’i sarnane võime ennustada meie käitumist puhtalt ja lihtsalt füüsilisest hoiakust. Pigem nendel marslastel puudub mõistmine objektiivsest eksisteerivast reaalsuse musterist – et olla intentsionaalne süsteem, siis see ei ole relatiivne tõlgendajale. Dennett rõhutab kahte tähtsat asja nendest intentsionaalsete mustrite erinevustest, mis puudutab intelligentsete olevuste tegutsemist. Nende reaalsus, objektiivne fakt, et intentsionaalne strateegia töötab nii hästi nagu see töötab. Marslaste näide näitab, et igasuguse tõlgendamisega, siis on midagi, mis eksisteerib, see peab olema kindel tüüp ja tõlgendajal peab olema võime tõlgendada. Et saada tõlgendust, peab olema mingi viis, kuidas maailm on ja peab olema olemas võime, et saaks olla tõlgendaja. See tähendab, et mustrid on olemas sõltumatult hoiakust, kuid mida saab kasutada ainult läbi hoiaku.
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik)
UUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga. • Värskendamine, et teha varem kirjutatud lugu sobivaks tänase infoseisuga. • Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude täiendamine, lühendamine
Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. KARL LAMPRECHT (1856 1915) Üldine käsitlus ajalooteadusest Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. Ajalooteaduse alus on psühholoogia: "ajalugu on rakenduslik psühholoogia". Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. Kultuuriajaloo käsitlus Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate "kultuuriajastutena", mida kujundab
Kõik kommentaarid