Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Objektiivne ajalooteaduse võimalikkusest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Objektiivse ajalooteaduse võimalikkusest?
Usun, et „objektiivne ajalugu“ on erinevate inimeste jaoks väga suhteline. Objektiivne ajalugu võib olla see, kui sündmusest on kirjutatud ainult – ja tõesti ainult – faktid. Objektiivset ajalugu saab siis saavutada, kui sündmusest ei kärbita mitte midagi. Siiski on subjektiivsuse mahasurumine raske ja vaid vähesed suudavad pea täielikult objektiivset ajalugu kirjutada.
Objektiivne ajalugu võib olla see, kui sellest teatud uuritavast ajaloosündmusest on kirja pandud ainult faktid ja ei midagi enamat . Seal ei tohiks olla midagi, mis sunniks lugejale peale sündmusest kirjutanud ajaloolase arvamust. Sündmusest peab olema kirjutatud neutraalselt, avaldamata omapoolset arvamust. Objektiivset ajalugu saab ainult siis saavutada, kui sündmusest ei ole mitte midagi kärbitud või kirjutamata jäetud. Kuid see on raske, sest kõiki fakte me sellest sündmusest ei saa kunagi teada, ükskõik, kui palju vaeva sellega ka ei nähtaks. Üks väike fakt sündmusest võib muuta tervet vaadet ja arvamust asjade käigust. Ajaloolane ei saa kõiki fakte sündmusest haarata, sest inimene on piiratud olevus , mitte „tulevikumasin“, mis suudab kõike haarata ja kaalutleda. Seetõttu peab ajaloolane tegema valiku, millised faktid ta jätab välja ja millistest ta kirjutama hakkab.
Ajalooallikad on väga harva objektiivsed, sest ajaloolane ei suuda pea kunagi maha suruda subjektiivsust. Alati mõjutavad ajaloolast tema enda vaateväljad, huvid, isiklik arvamus/ eelarvamus , arusaam õiglasest elust jne. Kui ajaloolasel on enda arvamus sündmuse kohta, siis teadlikult või alateadlikult ta mõjutab sellega ka sündmusest kirjutamist.
Jah, ma usun, et objektiivne ajalooteadus on võimalik, kui eraldada objektiivsed allikad subjektiivsetest. Siiski on see keeruline töö ja objektiivsus ajaloos on üleüldse keeruline, sest igaüks mõistab objektiivsust omamoodi
Objektiivne ajalooteaduse võimalikkusest #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor byzz Õppematerjali autor
Materjal räägib sellest, et kas ja kui objektiivne saab olla ajalugu ja ajalooallikad jne

Sarnased õppematerjalid

AJALOOFILOSOOFIA
96
pdf

AJALOOFILOSOOFIA

On kartus, et selline ajaloofilosoofia sisaldab mittereaalseid nähtusi. Näit vaim! Kuidas neist teada saada? Ilmutuse kaudu? Aga see võib olla erineva- tel inimestel ju erinev? See ei ole kontrollitav. Kuigi meil on ühine kultuuri- taust, räägib Jumal meile ilmselt erinevaid asju. Põhjuslikku seost üksikisi- kul üldiselt ei ole. Sellist seisukohta, mis väidab, et vaim on olemas sõltu- mata mateeriast, nimetatakse idealismiks. Objektiivne idealism, essentsia- lism — vaim tekitab mateeriat. On rida probleeme. . . kui Hegelit lugeda, siis ta teatab, kuidas asjad on, aga ta ei küsi üldiselt küsimusi. Hegel teab, kuidas on. Vahel on Hegeli teks- tis ka mõni küsimus, aga need on teenivad küsimused, mitte probleemsed küsimused. Nad ananvad vaid Hegelile võimaluse “tõde” välja öelda. Hegel samastab asju nimedega, juhtumeid nimedega. Juuras on see vist vajalik. .

Ajalugu
Uudise alused-Uudise ülesehitus
36
pdf

Uudise alused: Uudise ülesehitus

Sellise pööratud püramiidis loo materjali paigutuse kohta saab esitada mitu üldistust. • Keskne info on eespool, vähemtähtis tagapool: uudises on materjal esitatud tähtsuse järjekorras, mitte ajalises, põhjus-tagajärg vms järjekorras. • Käesolev hetk on eespool, minevikku ja tulevikku viitav materjal tagapool. • Faktid on üldjuhul ees, reaktsioonid ja kommentaarid tagapool. • Objektiivne materjal on üldjuhul ees, subjektiivne tagaplaan. Kõik uudised ei pea olema igas uudises olemas ja tavaliselt ka pole. Lühemad uudised lepivad vaid uudise põhiosaga, nupud annavad tihti vaid juhtlõigu ja paar lauset selle laienduseks. Pööratud püramiidis ei ole kokkuvõtet. Teema arendus Uudise juhtlõigule järgnev osa on teema-arendus. See on juhtlõigu jätkamine, arendamine, detailiseerimine, laiendamine, mis vastab küsimustele kuidas ja miks. Siin räägitakse lahti

Uudise alused
Uudise alused-Allikad
20
pdf

Uudise alused: Allikad

• Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõjurid ja teistpidi arusaamadeks oma rollist ning tunneteks ja eelarvamusteks. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja ja kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga.

Uudise alused
Uudise alused-Sündmuste valimise lisakriteeriumid
26
pdf

Uudise alused: Sündmuste valimise lisakriteeriumid

Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele

Uudise alused
Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta
24
docx

Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta

intentsionaalsest hoiakust. Nozick’i marslased on siis olevused, kellel on Laplacean’i sarnane võime ennustada meie käitumist puhtalt ja lihtsalt füüsilisest hoiakust. Pigem nendel marslastel puudub mõistmine objektiivsest eksisteerivast reaalsuse musterist – et olla intentsionaalne süsteem, siis see ei ole relatiivne tõlgendajale. Dennett rõhutab kahte tähtsat asja nendest intentsionaalsete mustrite erinevustest, mis puudutab intelligentsete olevuste tegutsemist. Nende reaalsus, objektiivne fakt, et intentsionaalne strateegia töötab nii hästi nagu see töötab. Marslaste näide näitab, et igasuguse tõlgendamisega, siis on midagi, mis eksisteerib, see peab olema kindel tüüp ja tõlgendajal peab olema võime tõlgendada. Et saada tõlgendust, peab olema mingi viis, kuidas maailm on ja peab olema olemas võime, et saaks olla tõlgendaja. See tähendab, et mustrid on olemas sõltumatult hoiakust, kuid mida saab kasutada ainult läbi hoiaku.

Filosoofia
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
82
docx

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik)

Filosoofia
Uudise alused-Uudise toimetamine
18
pdf

Uudise alused: Uudise toimetamine

UUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga. • Värskendamine, et teha varem kirjutatud lugu sobivaks tänase infoseisuga. • Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude täiendamine, lühendamine

Uudise alused
Kultuuriajaloo eksami konspekt
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. KARL LAMPRECHT (1856 ­ 1915) Üldine käsitlus ajalooteadusest Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. Ajalooteaduse alus on psühholoogia: "ajalugu on rakenduslik psühholoogia". Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. Kultuuriajaloo käsitlus Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate "kultuuriajastutena", mida kujundab

Kultuuriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun