Objektiivne ajalooteaduse võimalikkusest (0)

Objektiivse ajalooteaduse võimalikkusest?
Usun, et „objektiivne ajalugu“ on erinevate inimeste jaoks väga suhteline. Objektiivne ajalugu võib olla see, kui sündmusest on kirjutatud ainult – ja tõesti ainult – faktid. Objektiivset ajalugu saab siis saavutada, kui sündmusest ei kärbita mitte midagi. Siiski on subjektiivsuse mahasurumine raske ja vaid vähesed suudavad pea täielikult objektiivset ajalugu kirjutada.
Objektiivne ajalugu võib olla see, kui sellest teatud uuritavast ajaloosündmusest on kirja pandud ainult faktid ja ei midagi enamat . Seal ei tohiks olla midagi, mis sunniks lugejale peale sündmusest kirjutanud ajaloolase arvamust. Sündmusest peab olema kirjutatud neutraalselt, avaldamata omapoolset arvamust. Objektiivset ajalugu saab ainult siis saavutada, kui sündmusest ei ole mitte midagi kärbitud või kirjutamata jäetud. Kuid see on raske, sest kõiki fakte me sellest sündmusest ei saa kunagi teada, ükskõik, kui palju vaeva sellega ka ei nähtaks. Üks väike fakt sündmusest võib muuta tervet vaadet ja arvamust asjade käigust. Ajaloolane ei saa kõiki fakte sündmusest haarata, sest inimene on piiratud olevus , mitte „tulevikumasin“, mis suudab kõike haarata ja kaalutleda. Seetõttu peab ajaloolane tegema valiku, millised faktid ta jätab välja ja millistest ta kirjutama hakkab.
Ajalooallikad on väga harva objektiivsed, sest ajaloolane ei suuda pea kunagi maha suruda subjektiivsust. Alati mõjutavad ajaloolast tema enda vaateväljad, huvid, isiklik arvamus/ eelarvamus , arusaam õiglasest elust jne. Kui ajaloolasel on enda arvamus sündmuse kohta, siis teadlikult või alateadlikult ta mõjutab sellega ka sündmusest kirjutamist.
Jah, ma usun, et objektiivne ajalooteadus on võimalik, kui eraldada objektiivsed allikad subjektiivsetest. Siiski on see keeruline töö ja objektiivsus ajaloos on üleüldse keeruline, sest igaüks mõistab objektiivsust omamoodi