UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA FENOMENOLOOGILINE UURIMUS (2)

TALLINNA ÜLIKOOL
UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA
FENOMENOLOOGILINE UURIMUS

Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaž. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid.
Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada.
Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring , narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees.
Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus.
Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon . Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus.
Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused. Intervjuu puhul ei pruugi uuritav vastata esitatud küsimustele ausalt, uurija võib mõjutada vastuseid juba oma kohaloluga. Sellise olukorral puhul oleks mõistlik kasutada anonüümselt täidetavat avatud küsimustega küsimustiku. Samas pole kirjaliku andmekogumisviisi korral võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Intervjueeritavate arv võib fenomenoloogilises uurimuses olla erinev. Tuleb meeles pidada, et fenomenoloogilises uuringus järgitakse kvalitatiivset teadusparadigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis. Teisalt ei pruugi väike intervjueeritavate arv esile tuua kogemuste variatiivsust. Oluline on leida sellised infoandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud kogemusi. Oleks parem, kui uurijal ei oleks uuritavatega isiklikke suhteid.
Andmete analüüsimine fenomenoloogilises uuringus on jaotatud viide etappi . Esimeses etapis tutvutakse andmestikuga hoolikalt. Teises staadiumis leiab aset andmestiku jagamine tähendusüksusteks. Uuritava keelekasutus säilitatakse algsel kujul. Kolmandas faasis toimub uuritava keelekasutuse tõlkimine teaduskeelde. Neljandas etapis moodustatakse individuaalne tähendusvõrgustik. See tähendab kõigile sisuvaldkondadele ühiste tähendustihendite väljatoomist ja üksteisega suhtestamist. Viimaseks viiendana toimub üldise tähendusvõrgustiku loomine, mis peab sisaldama iga uuritava individuaalses tähendusvõrgustikus esile tulnud keskseid tähendusi. Käsitletakse nähtuse tähendusi üldisel tasandil.
Fenomenoloogiline uurimus ei pruugi olla väga usaldusväärne, seda võib mõjutada uurija vaatenurk, eelarvamused, huvid ja arusaamad. Neid vaatenurki nimetatakse uurijaprofiiliks. Fenomenoloogilises uuringus tuleks uurija profiili läbipaistvalt kirjeldada, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähtekohtadest kavandamise ja läbiviimise ajal. Uurija subjektiivsust ei ole võimalik uurimusest kunagi täielikult eemaldada, kuid uurija peaks püüdma eristada teaduslikke leide oma muudest kogemustest.
Fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamiseks on kindlad kriteeriumid. Need on: uurimisprotsessi järjekindlus, reflekteerimine ja kirjeldamine, andmestikupõhisus, uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessis ja uuringutulemuste tutvustamisel, teadmiste kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija subjektiivsuse kirjeldamine ning uurija vastutustundlikus .
Kokkuvõtteks võib ütelda, et fenomenoloogiline uuring põhineb tunnetel ja emotsioonidel. Fenomenoloogia ei aja taga teooriat ega tunnet kindlatele faktidele vaid inimesele kui indiviidile . Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimust. Seal hulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks. Sellise uuringu eeliseks on uuringu küllaltki lai kasutusvõimalus ning piiramatu isikute arv, kelle panust saab uuringus kasutada. Uuringu puuduseks on fakt, et ta uurib seda, millisena asjad näivad ja mitte seda, millised nad tegelikult on.
Võib aga öelda, et kui uurija kasutab fenomenoloogilise uurimuse puhul võimalikult läbipaistvat uurijaprofiili ja juhindub kvaliteedi kriteeriumitest , siis on tegemist hea meetodiga uurimaks erinevate faktorite olemasolu ning nende mõju üksikindiviidile.