Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika I semester gümnaasium (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kujunes sinu maailmapilt ?
  • Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud ?
  • Mida mõista loodusena ja millest see koosneb ?
  • Mis on füüsika ?
  • Mis on nähtavushorisont ?
  • Mis on selle taga ja mis selle sees ?
  • Kust läheb piir mikro -, makro- ja megamaailmade vahelt ?
  • Millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km ● Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud ?
  • Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest ?
  • Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega ?
  • Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad ?
  • Missuguste vahenditega teostatakse mõõtmine ?
  • Mida pead arvestama mõõteriista valikul ?
  • Mis võib põhjustada mõõtemääramatust (mõõtmisvigu) ?
  • Mis on absoluutne mõõtemääramatus ( mõõteviga ) ?
  • Mis on suhteline mõõtemääramatus (viga) ?
  • Kuidas esitatakse mõõtetulemust koos oma mõõtemääramatusega ?
  • Mis on mõõtmine ?
  • Millest sõltub mõõtmistulemuse täpsus ?
  • Mis on taatlemine ?
  • Millega on seotud määramatuse A ja millega B tüüpi hinnang ?
  • Mida nimetatakse tegelikult „mõõteveaks“ ?
  • Kuidas leida standardhälvet ?
  • Mis on füüsikaline keha ?
  • Mis on füüsikalise suuruse tähis ?
  • Mis on füüsikalise suuruse ühik ?
  • Mida kujutavad endast füüsikas kasutatavad valemid ?
  • Mille poolest vektoriaalne suurus erineb skalaarsest ?
  • Miks on matemaatika oskus füüsikas väga oluline ?
  • Mille poolest erineb füüsika matemaatikast ?
  • Millal muutub perioodiliselt ?
  • Millised on erinevate liikumiste trajektoorid ?
  • Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis ?
  • Milline on suletud ja milline avatud süsteem ?
  • Mis on resultantjõud ?
  • Mida näitab gravitatsioonikonstant ?
  • Mis on inertsuse mõõduks ?
  • Millel põhineb massi määramine kaaludega ?
  • Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida ?
  • Millal mehaaniline töö on 0, millal positiivne ja millal negatiivne ?
  • Mida iseloomustab energia ?
  • Mida lihtmehhanismid võimaldavad ?
  • Millist tööd nimetatakse kasulikuks, millist kogu tööks ?
  • Mida väljendab mehhanismi kasutegur ?
  • Mida mõeldakse füüsikas printsiibi all ?
  • Mis seda kinnitab ?
  • Mis seda kinnitab ?
  • Mis seda kinnitab ?
  • Milline on relativistliku füüsika peamine erinevus klassikalisest füüsikast ?
  • Milline valem esitab kõige lühemalt energia ja massi jäävuse printsiipi ?
  • Millal tajud ruumi mõõtmete ja aja kulgemise suhtelisust ehk relatiivsust ?
 
Säutsu twitteris
1 tund: Füüsika kui loodusteadus . (Sissejuhatav osa)
Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste.
(Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast)
  • Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud?
  • Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust?
(Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.)
  • Mis on maailm?
  • Mida mõista loodusena ja millest see koosneb?
  • Mis on füüsika?
Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia , geograafia, geoloogia , keemia ja astronoomia . Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juures kehtivaid loodusseadusi, siis võib teda julgesti nimetada tähtsaimaks loodusteaduseks. Füüsika seadused kehtivad nii elutute kui ka elusa looduse objektide ehk üldistatult kõigi „füüsikaliste kehade“ kohta.
Füüsika uurib igasuguseid loodusnähtusi ehk muutusi looduses. Seega võime me rääkida füüsika erinevatest harudest: optikast, mehaanikast, soojusõpetusest, elektromagneismist, aatomi- ja tuumafüüsikast. Uurimismeetodina kasutatakse füüsikas vaatlusi (rakendades kõiki meeleorganeid), tehakse katseid ja eksperimente , mõõdetakse ja arvutatakse tulemusi. Seejärel tuleb tulemused läbi mõelda, hinnata nende õigsust, täpsust ja teha järeldusi. Luues täiuslikumaid mudeleid , sõnastades uusi seadusi või moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja täpsustub meie maailmapilt pidevalt. Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks.
Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane).
Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus.
See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende „asjade“ hulk, millest me midagi ei tea. Füüsika ja astronoomia on võtnud endale kohustuse nihutada oma uurimustega seda nähtavushorisonti üha „kaugemale“ (mikromaailmas üha väiksemate mõõtmeteni).
  • Kust läheb piir mikro -, makro- ja megamaailmade vahelt?
Kõikide piiride tõmbamine on veidi suhteline tegevus. (Küsi endalt, mis on sinu jaoks väike ja mis on suur ja sa saad aru, et vastus sõltub sellest, millega sa midagi võrdled.)
Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa , millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km
  • Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud?
2 Tund: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamisel.
Loodusteadusliku meetodi olemus.
1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe kitsenedes kiireneb selles veevool, klaas muudab valguskiirte sihti, kuum vesi aurustub kiiremini jne.)
2. Vaatluste tulemusel püstitatakse hüpoteese (raskem keha tööb suurema augu pinnasesse, vikerkaare tekkeks on vaja vihmapiisku, veevoolu kiirus sõltub ka torudes nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel.
3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada.
4. Andmetöötluse käigus koostatakse tabeleid, tehakse graafikuid ja hinnatakse mõõtmisvigu. Mõõtmisvigade hindamine näitab, kui usaldusväärseks võib eksperimendi arvandmeid pidada ja kas neid sobib järelduste tegemisel kasutada.
5. Kui eksperiment kinnitab hüpoteesi õigsust luuakse selle põhjal nähtusest uusi mudeleid. Loodud mudel kirjeldab reaalsust vaid kinlates fikseeritud tingimustes. Kui tingimusi muuta, ei pruugi mudel „töötada“.
6. Mudeleid luuakse selleks, et nähtusi paremini mõista. Ka mudelite põhjal tehakse järeldusi, mida omakorda püütakse kontrollida katsetega. Kui katsetulemused ja mudelitest tehtud järeldused ei lange kokku, siis tuleb viia läbi üha uusi eksperimente, mis võimaldab luua aina täpsemaid mudeleid. Selline nähtuse või füüsikalise keha mudeli areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.)
Küsimused selle osa kohta:
  • Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide.
  • Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest?
  • Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia?
Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________
Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega).
Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil;
1. Mida mõõdame?
Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias )
Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon)
2. Kas selline mõõtmine on teostatav?
Missuguste vahenditega teostatakse mõõtmine? Kas mõõtmine on otsene (mõõdame vahetult mõõteriistaga) või kaudne (arvutame mõõtarvude kaudu, mida enne tuli mõõta, kasutades valemeid)? Kas mõõtühik on olemas? Mis on üldse füüsikalised suurused, defineeri see?
3. Proovi võtmine.
Väga oluline küsimus! (keemias)
4. Keskkonnatingimused (füüsikalised mõjurid ) mõõteeksperimendi ajal ja nende mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised!
5. Mõõtevahendi usaldusväärsus .
MÕÕTEVAHENDID
Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki:
1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud ), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt).
2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter.
3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid . Näiteks termopaar või fotoelement .
4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks.
5. Mõõtesüsteem on seadeldis , mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest.
Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan , kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V.
Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks. Jaotis ei ole füüsikaline suurus vaid geomeetriline suurus. Jaotise geomeetrilist pikkust nimetatakse jaotise pikkuseks . Jaotise lõppkriipsule ja algkriipsule vastavate näitude vahet nimetatakse jaotise väärtuseks. Mõõteriista mõõtepiirkond on kõigi võimalike näitude hulk, näiteks 0...3V. Mõõtediapasooniks ehk mõõtepiirkonna tööosaks nimetatakse mõõtepiirkonna osa, milles mõõteriista täpsus on tagatud. Näiteks mõnedel elektrimõõteriistadel skaala algosas jaotised puuduvad ja 0...300V mõõtepiirkonnaga voltmeetriga saab korrektselt mõõta pingeid 20...300V. See pingete vahemik ongi mõõtediapasoon.
Mõõteriista kirjeldavad suurused ja hoiutingimused on esitatud riista passis.
KAS IGA skaalat omav seadeldis on mõõteriist?
MÕÕTESEADUS
Mõisted:
mõõdetav suurus ehk mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata;
mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvalitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena;
mõõtevahend on kindkate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega;
materjaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks ;
mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul;
mõõtesüsteem on mõõtevahendite ja lisaseadmete komplekt, mis on koostatud kindla mõõteülesande jaoks;
legaalmetroloogia on metroloogia osa, mis käsitleb mõõtmisi, mõõtühikuid, mõõtevahendeid ja mõõtemeetodeid seonduvalt õigusaktide nõuetega;
legaalmetroloogiline ekspertiis on menetlus, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi dokumentatsiooni Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega;
legaalmetroloogiline kontroll on avaliku huvi, sealhulgas rahva tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse , maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse tagamiseks läbiviidava mõõtetegevuse kontroll;
mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus;
mõõtemääramatus ehk määramatus on mõõtetulemusega
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika I semester gümnaasium #1 Füüsika I semester gümnaasium #2 Füüsika I semester gümnaasium #3 Füüsika I semester gümnaasium #4 Füüsika I semester gümnaasium #5 Füüsika I semester gümnaasium #6 Füüsika I semester gümnaasium #7 Füüsika I semester gümnaasium #8 Füüsika I semester gümnaasium #9 Füüsika I semester gümnaasium #10 Füüsika I semester gümnaasium #11 Füüsika I semester gümnaasium #12 Füüsika I semester gümnaasium #13 Füüsika I semester gümnaasium #14 Füüsika I semester gümnaasium #15
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PakunAbi Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
12
doc
Füüsika kui loodusteadus
31
pdf
Füüsika meie ümber
10
docx
FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS-2015
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
105
doc
Füüsika konspekt
24
pdf
Füüsika 1 eksam
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun