Trumani doktriin (küsimused/vastused) (0)

Ajaloo kodune töö nr 1.
1. Milliseid sündmusi allikad kajastavad?
Allikad kajastavad Trumani Doktriini, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri.
2. Too välja allikates leiduvad põhiseisukohad.
Allikas A: USA president Truman leidis, et kindlustamaks Kreeka positsiooni vaba riigina on majanduslik ja rahaline abi möödapääsmatu.
Allikas B: Venelaste nägemuse kohaselt oleks Ameerika Ühendriikide abi Kreeka riigi iseseisvusele ja suveräänsusele suureks ohuks.
3. Leia ja põhjenda allikates A ja B esitatud erinevaid seisukohti ja vaateid ning sarnaseid seisukohti ja vaated.
Trumani arvates aitaks USA poolne abi saavutada majanduslikku stabiilsust ning tagaks poliitiliste protsesside normaalselt kulgu . USA presidendi meelest oli Ameerika Ühendriikide kohus osutada Kreekale abi. Tema arvates ei eksisteeri maailmas teist riiki, kelle poole Kreekal oleks võimalus pöörduda. Truman uskus, et nad peavad toetama vabade rahvaste soovi kujundada iseenda saatust endale meelepärasel viisil.
Venelaste nägemuse kohaselt saaks Kreekasse suunatud rahaline abi ning sinna tööle asuvad Ameerika sõjanduslik ja tsiviilpersonal Kreeka riigile saatuslikuks. Venelased uskusid, et Türgi alistamine Ameerika Ühendriikide poolt on suunatud vaid selle kontrollimiseks. Seda kinnitaks ka New York Times’is kirjutatu, et tegelikult on kogu abi vaid suitsukate ekspansioonile. USA proovis vältida Kreekat ning Türgit nn totalitaarsete riikide mõju alla sattumisest.
Tegelikult kõlab mõlemast allikast suurriikide soovi saada oma kontrolli alla nii Kreeka
kui ka Türgi.
4. Kumba allikat sa rohkem usaldad? Põhjenda oma arvamust!
Allikas A esindab katkendit president Trumani USA Kongressile peetud kõnest aastal 1947. Allikas B avaldatud artikkel põhineb suuresti arvamustel ning järeldustel. Seetõttu usaldan rohkem allikat A, kuna seal on kajastatud sündmust, mis ka päriselt juhtus.
5. Milliseid demokraatia tõlgendusi pakuvad allikad A ja B?
Allikast A kõlab väga selgelt Ameerika Ühendriikide soov aidata Kreekat, mille tulemusena kindlustada Kreeka positsioon vaba riigina. Truman uskus, et nad peavad toetama vabade rahvaste soovi kujundada iseenda saatust endale meelepärasel viisil. Demokraatia üks põhitunnuseid on vabadus ning seetõttu on allikas A vägagi demokraatlik.
Allikas B on aga väga pessimistlik Trumani doktriini suhtes. Venelased nägid Kreekale ja Türgile pakutavas abis vaid USA soovi saada riigid enda kontrolli alla. Selline tegevus käib aga demokraatia põhimõtetele vastu.
6. Millist rolli etendas allikas B külma sõja kujunemisel?
Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel (ka Kreeka) kujunesid Nõukogude Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega .
7. Milline oli NSV Liidu seisukoht Kreeka ja Türgi toetamise suhtes?
Negatiivne, NSV Liit ei soovinud ei ise ega ka USAl Kreekat ega Türgit toetada.
8. Mida võib kaasa tuua suurriigi abipakkumine väikeriigile?
Selline abipakkumine paneb küsimärgi alla kindlasti väikeriigi iseseisvuse. Väikeriik muutub sedasi suurriigist sõltuvaks.
9. Kuidas hindab NSV Liit USA ja Suurbritannia suhteid?
Allikatest saab järeldada, et NSV Liit ei pea USA ja Suurbritannia suhteid just eriti sõbralikeks, kuna allikas B tuuakse välja tõsiasi, et USA mitmest riigist Suurbritanniat on välja tõrjumas.
10. Kas allikad avavad probleemi olemuse? Põhjenda oma arvamust!
Leian, et allikad avavad probleemi olemuse küllaltki hästi. Võttes arvesse selle, et allikate puhul ei ole tegemist pikkade tekstidega , annavad ta probleemist küllaltki hea ülevaate ning avavad seda mitmest vaatepunktist.
11. Kas allikad annavad objektiivse pildi Trumani doktriinist?
Leian, et need kaks allikat annavad küllaltki objektiivse pildi Trumani doktriinist. Kuigi allikates on palju subjektiivsust, sain mina kui lugeja sündmustest objektiivse ülevaate.
12. Kummas allikas on ülekaalus faktid, kummas emotsioonid?
Allikas B on kindlasti ülekaalus emotsioonid, kuna see on rohkem subjektiivne. Kui mõlemat allikat faktide osas võrrelda, ütleksin, et ka selles osas oli rohkem fakte allikas B.
13. Loetlege abi saanud riigid. Pange nad saadud abi suuruse alusel järjekorda , alustades enim abi saanud riigist. Võiks vastata tabelina.
1.
Suurbritannia
2.
Prantsusmaa
3.
Saksamaa
4.
Itaalia
5.
Holland
6.
Belgia
7.
Austria
8.
Rootsi
9.
Taani
10.
Norra
11.
Kreeka
12.
Šveits
13.
Türgi
14.
Portugal
15.
Iirimaa
16.
Island
14. Kes olid suurimad abisaajad? Miks?
Suurimad abisaajad olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, sest nemad mängisid kõige suuremat rolli Euroopa ülesehitamisel. Palju ressursse läks industriaalühiskonda, et kiirelt saaksid arenema hakata taas tööstus ja ehitus. Et linnades saaks kiiresti tõusta elukvaliteet.
15. Miks üldse abistati Euroopa riike? Leidke tekstist vastavad põhjendused.
Ameerika pidanuks andma endast parima, et aidata taastada maailma tavapärast majanduslikku olukorda, ilma milleta ei ole poliitilist stabiilsust ega rahu. Ameerika eesmärk oli taaselustada toimiv maailmamajandus , et luua selliseid poliitilised ja sotsiaalsed tingimused, mille raames on vabal ühiskonnakorral võimalik eksisteerida.