50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roks_88
Õppematerjali autor
6) Oskus oma emotsioonidega toime tulla. 7) Oskus teise emotsioone talle tagasi peegeldada. Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon
Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus: esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule: 1.Janu, nälg näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv 2.Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alaneminesiis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste korral võib tekkida suurenenud tundlikkus, tugevate korral kaitse. Meestel võib oht valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu, võrreldes naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4
2) nõudmiste iseloom 1 - Sildistamisteooria - teooria sotsiaalse käitumise seletamiseks, mis põhineb iseteostuvate ennustuste ideel - et ootused võivad muutuda ennast kinnitavaiks, kuna asjaosalised toimivad nii, nagu oleksidki need juba teostunud. Topeltpimedamisega kontrollis ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi aluseks olevaist hüpoteesidest teadlikud ja seega ei saa ka katse tulemusi mõjutada. - Sotsiaalne tunnetus - see, kuidas inimesed tajuvad enda ümber toimuvat. Sotsiaalsete olevuste uurimise fookuste tüüpid (- R. Harré): - Traditsioonilised - psühholoogid on keskendunud ühele või paarile käitumisaktile. - Tähelepanu aruannetele - mida inimesed toimuva kohta annavad. - Episoodid - terviklike aktide ja toimingute järjestus, igal oma konkreetne kontekst, stsenaarium, rollid, osatäitjad jne.
tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed
Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata. · Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Iseenda juhtimine. · Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. · Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus(teistest erinemine, unikaalsed omadused)
religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus Oletus/väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused. 7. Aistingute liigitus (õpik). 1.Eksterotseptiivsed 2.Interotseptiivsed 3.Proptiotiivsed 8. Taju apertseptsioon (õpik). Taju sõltuvus inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, kogemustest 9. Kunstnikud ja illusioonid. 10. Psühholoogia peamised ülesanded. 1.Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ütlen, et tunnen end nii nagu tunnen 2.Psühholoogiliste nähtuste seletamine, põhjuste otsimine: miks tunnen end nii nagu tunnen? 3.Psühholoogiliste nähtuste ennustamine: kas laps, kes kasva üles armastavas
Inimesed tahavad kasvada ja oma potentsiaali arendada. Keskmes on fenomenoloogia, mis lähtub inimese enda ainulaadsest vaatepunktist oma elule (mitte püüdes kirjeldada, kuidas in. tavaliselt käitub või kuidas tema teadvustamatu dünaamika toimib, nagu psühhodün. lähenemises). Inimese olemuse ja võimete realiseerimine. Taju sotsiaalsus Sotsiaalne taju mõjutab meie käitumist – situatsiooni hindamine ja määratlemine mõjutab käitumismudelite valikut. Teadlikkus sotsiaalse taju protsessidest võimaldab meil kontrollida oma tegevust suhtlemise protsessis. ST on protsess, mille käigus inimene püüab tõlgendada teiste inimeste käitumist (mõista kavatsusi, omadusi ja motiive). Erinevused objekti ja subjekti tajumisel: intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv nii tajuja kui
Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel 13) filosoofiline huumor 14) loovus 15) vastuseis iseenda "ülekultuuristamisele" Arengut kindlustav käitumine · Keskendumine · Teadlik valik areneda ja kasvada · Enesetunnetus · Ausus · Järelekaalumine · Enesearendamine · Tippelamused · Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid