Muusika ajaloo konspekt I kt (0)

Muusikaajalugu

• Sissejuhatus
  
• Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt.
  
• Muusika on suhtlemisvahend.
  
• Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt – tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud.
  
• Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet.
  
• (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand.
  
• Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas „loitsin“. Eestlased „ütlesid“ laule.
  
• Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid).
  
• Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent kui 19. sajandil; 20.sajandi muusika puhul võib tihti osutada ülearuseks rääkida meloodiast jne.
  
• Muusika on HELIKUNST! Muusika koosneb helidest.
  
• Kulgeb ajas. Heliteos nõuab aega kuulajatelt vastuvõtmiseks. Interpertatsioon – teise muusiku ettekanne.
  

TV
Rütm: loodusrahvaste muusika; šamaanlus
Meloodia: laulev meloodia
Tempo: rütmikiirus; (ühes taktis mitu lööki/ mitmendik noot on üks löök)
Dünaamika: mezzoforte; pianissimo
Muusika: tämber; traditsioonid ( rituaalid ); instrumendid; voolavus ; sõnad -> sõnum( mantra ); helitoonid erineval kõrgusel.
1.11. Musica mundana – Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine .
1.12. Musica humana – inimmuusika ( kuuldav ). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel.
1.13. Musica instrumentalis – instrumentaalmuusika .
Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid.
Filosoof Boethius (u 480-524)
Muusika on kunst , mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud.
Kunst on taies. Esteetika -ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus).

• Muinasaeg , vanaaeg , antiik
  

2.1. Muinasaeg.
2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg ). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist.
2.1.2. Vanim pill: flööt (5 auku), luust (puhuti eluhingest).
2.1.3. Vibu -> keelpillide valmistamine (noorim pillirühm).
2.1.4. Kasutati maskeeringuid, maagiline tähendus, kunst on seotud usuga. Šamaanlus – ennustamine .
2.2. Vanaaeg (3.-4. aastatuhat – 476pKr)
2.2.1. Egiptus – Mesopotaamia (Babüloonia, Süüria).
2.2.1. Iraan , Aasia , India, Hiina.
2.3. Antiik
2.3.1. Vana-Kreeka , Vana- Rooma

• Üldist muusikakultuurist
  
• Muusika kujutab kõikides kultuurides maailmakorraldust ( kosmoloogia ).
  
• Muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga.
  
• Sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid -> pillidel ka 5/7 sõrmeauku / keelt (maagilised fataalnumbrid).
  
• Muusika oli religioosse puhastumise vahend + kasvatusvahend. Iga hariduselu pürgiv inimene oskas muusikat; pilli mängida.
  
• . Tavaliselt oli muusika ühehäälne (juhuslik mitmehäälsus e heterofoonia (polnud selgeks õpitud)).
  

Leviit – templimuusik (naissoost)
Burdoon – muusikat pidev ühel toonil saatev saateheli. Vaid suuline (sõnadel vb ehk mingid rõhu- või pausimärgid).
3.6. Noodikiri oli olemas vaid antiik Vana-Kreekas.
3.7. Kõrgkultuurides olevad pillid olid sarnased, aga erineva nimetusega.
3.8. Sakraalmuusika – püha (vaimulik) sellele rõhuti veidi rohkem.
TV
Vanaaeg: Inimeste teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad: kõrgemast soost isikute üleskirjutised, arheloogilised leiud (pillid).
Egiptus – flööt
Egiptus – harf
Egiptus – šalmei (aulos)
Ninive - trompet

• Vanad kultuurrahvad
  

• Egiptus
  

• Varasematel aastatel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärtusliku mõjuga.
  
• Aasia mõjudel ( orjad ) muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks. Muusika – see oli eluga kaasas käiv rõõm.
  
• Oluline oli ka templites ja templikoolides harrastatud muusika. Templimuusikud (leviidid) -> naised. Templikoolides õpetati laulma ja pilli mängima.
  
• Templirituaalides käisid algselt koos pillimäng ja laul.
  
• Reformi ajal tõrjuti kõik pillid templimuusikast. Ainukesena jäi pidama sistum e käristin (viljakus jumalanna kultuspill).
  
• Kõik pillid – jumalate kultuspillid .
  
• Sistum oli preesterliku väe- ja autoriteediga seotud.
  
• Veel üks varasematest pillidest oli harf.
  
• W. A. Mozart „ Kontsert flöödile ja harfile“ ( rahvamuusika harf – koos kivide ja lauluga – mõnus. Mitte kivid , vaid väike rauast kell )
  
• Debussy „Fauni pärastlõuna“. Lisaks veel otseflööt. Võib olla ka topeltflööt (2 toru, 1 huulik ). Üks toru mängib burdooni -> topeltflööt on burdoonpill. + potipill -> sõrmustega mängitakse – kasutati laulusaate pillina.
  
• Šalmei (võib olla nii 1 kui 2 kordne). Nasaalne kõla, häiriv ärritav toon. Pikalt ühel noodil. Oboe eelkäija (oboe tüüpi rahvapill).
  

Albinoni „Oboe kontsert op 9 nr 5“. Rahulik sümfooniaorkester, vahepeal oboe kerged esiletõusud, mitte päris soolod . Ei ole topeltpill. [Topeltšalmei sai u 2700 eKr populaarseks, mängisid vaid naised; 4 sõrmeauku].

• Trompet lühikesed toonid. Pikk pill. J. Hayden „Trompeti kontsert“. Taaskord sümfooniaorkester, trompet siiski kõige paremini välja kuulda. Rõõmsameelne, vahepeal üritatakse tekitada põnevust.
  

Mida madalam heli, seda suurem-pikem pill. Valmistati hõbedast või pronksist . (Tutanhamoni hauakambri hõbe). Pille kasutati jumalate austamiseks – pillid jumalate kultuspillid. Väga kõrge tasemega muusika.

• Laskuv pentatoonika, hiljem 7-astmeline helirida , mis oli jaotatud 24ks osaks, kuid kasutati vaid 17.
  
• Aasia muusikast mõjutatud.
  
• Preestrite salateaduseks peeti muusikat.
  
• Hironoomia (Eg muusikakunstist pärit mõiste) – meloodiakaare näitamine käega (kasutatakse käežeste). ( Kantor – kiriku lauluõpetaja). Neid liigutusi kasutatakse ka tänapäeval Eg koptikirikutes. Arvatakse, et sellest arenes polüfoonia (mitmehäälsus).
  
• Muusikat kasutati nii ilmalikus kui ka vaimulikus elus. Palju musitseeriti kodudes (matusetalituste muusika).
  
• Hariduse tase Egiptuses meelitas haritlasi sinna tarkust taga nõudma (muusikat õppima Planton, Pythagoros). =>
  
• Käsikirjalised materjalid templimuusika kohta. Koopamaalingud pillimäng.
  

TV
Egiptuse riigis muusika seos religiooniga: templimuusikas kasutati palju (jumalate kultus)pille, muusikateooria oli preestrite saladus.
Hironoomia on meloodiakaare näitamine käe abil.
Egiptusest pärit muusikainstrumente: otse-, topeltflööt, sistum e käristin, šalmei => oboe, trompet, harf, potipill

• Mesopotaamia
  

• Induse jõe kallas, esimesed asukad sumerid + assüürlased, babüloonlased. Linn Ur. Oma kirjasüsteem – kiilkiri . Savikultuur (puit jm toodi jõgede kaudu sisse). Kõik riigi ajaloost pandi kirja savitahvlitele. Ka muusika kohta. Assürbani kogus kõik kokku Ninives.
  
• Kultuurilist identiteeti iseloomustas järjepidavus.
  
• Muusika oli oluline kuningakojas ja templites.
  
• Rituaalid olid seal külluslikult pillavad ja keerukad . Neid saadavad laulud ja pillid (usutalituses lahutamatud).
  
• Termin hümn tähendasid laule kui ka pille. (Hümn – kiidu - ja ülistuslaul).
  
• Balag tähendab hümni kui ka pilli.
  
• Levinumad olid nutulaulud (ehk itkud – itk)
  
• Templites olid suured pillikoosseisud.
  
• Meloodiad (ja rütmid) olid PISIASJADENI paika pandud => harjutati väga palju.
  
• Märkmed viitavad terviklikule mitmehäälsusele ning heterofoonsele (juhuslik) mitmehäälsusele. Antifooniline laulmisviis – vastulaulmine (vara- keskaeg ).
  
• I. LU – tähendab õnne ja trallitamist. Nt pitsatitel ( neilt saadi lisainformatsiooni savitahvlite kõrval) olid jäädvustatid flööti mängivad karjased .
  
• Savitahvlitel oli kajastatud lembe- ja armastuslaulud + sõjaväel peaks olema oma laulud.
  
• Muusika oli MEELELAHUTUS .
  
• Urist on säilinud reljeef, mil on trummid , harfid, oboed (lisaks käristid e sistumid jne). Teati ka harfe, lüürasid, lautosid.
  
• On leitud ka lüürasid Urist. Need on säilinud.
  
• U 2070 eKr on materjale häälestamise kohta. Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke).
  
• Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile.
  
• Lüüra. Kaunis graatsiline .
  

• Kreeka & Rooma
  

• Apollon – hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased ) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio , Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore , Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe .
  
• Dionysus – saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e šalmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti.
  
• Athena – valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas.
  
• Marseyas – kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür.
  
• Paan – paaniflööt (eripikkusega flööt), karjaste (pool)jumal.
  
• Hermes – valmistas lüüra (, kitara Apollonile)
  
• Ktesibios – vesiorel
  
• Jaguneb 7 helilaadiks. Loetakse ülevalt alla. Lääne teatri alusepanija – Thespis .
  

TV
Vana-Kreeka kultuuri seos Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga: Ühised pillid ( topelt )aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste.
Musikē - lauldes ettekantud luule.
Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid? Apollonit peeti I muusikuks, ta mängis lüürat. Tema mängu ajal tõusid kivid iseenesest Teeba müüriks. Dionysos aulost (matkib inimhäält). Apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionüüslik – ekstaatiline ja meeleline.
Topeltaulos – topelthuulikuga puhkpill , sama, mis šalmei
Barbiton – lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega.
Forminks – lüüra tüüpi pill
7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved
Kitara - 5-7 keelega, ka soolopill
Vana-Kreeka arhailine ajajärk oli 9.-8. saj eKr.
Aoid – kutselised laulikud (lüüra saatel, improsid)
Rapsood – rändlaulikud, tekstide ettekandjad (pigem kui loojad )
Paiaan – pühendatud laulutüüp kitara saatel (Apollonile)
Treen – surnuitk aulose saatel
Hümneaios – pulmalaul aulose saatel
Hümn – kultuslaul, KOOR kannab ette
Nomos – reeglite kogum kitara saatel lauljatele
Hellenismiajajärgu iseloomustus: klassikaline kultuuri segunemine teiste pk-de traditsioonidega. Peen ja õpetatud musitseerimine . (Vana-Kreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd).
Rooma võimu ajajärgu iseloom: kitaravirtuoos kuningas Nero teatrietendusteks koguti suure instrumentaalkoosseisud. Tooni andis ka mitmehäälsus ja ilmselt hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad.
Kreeka helisüsteem: oktaav jaguneb 7 astmeks , sellest lähtub praegune Euroopa helisüsteem.
Kreeka helilaadid: 3 võimalikku järjestust annavad 3 põhilist helilaadi:

• Dooria – Aristotelese järgi mehelik , julgust ja meelekindlust sisendav
  
• Früügia – metsik, kirglik, ekstaatiline
  
• Lüüdia – kaeblik, õrn, intiimne
  

Pythagoras õpetus arvudest. Fikseeris esimese helisüsteemi matemaatilised suhted, Kosmos samadel suhetel.
Platon järkas Pythagorase õpetust, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris „uue muusika“ meelelisust ja subjektiivsust.
Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule.
Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse.
Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust
Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia – uute tekstide laulmine b) psalmoodia – juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul – varakristlikus keskkonnas laulmine
395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud.

• Keskaeg ja Gregoriuse laul
  

• 2 põhilist žanri 1) hümnoolia (kiidu-ülistuslaul) 2) psalmoodia ( psalm ) + vaimulik laul
  
• Psalm on palvelaul (Vana Juudi Kuninga) Taaveti tekstidele.
  
• 2 põhilist ettekandemaneeri 1) antifooniline (2 koori vastakuti) 2) responsoorne (solist- salm ; koor – refrään)