Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Kas selleks on vaja suurt villat, palju raha, lennukit ja sportautot või saab ka ilma nendeta õnnelikuks? Õnnelikuks olemiseks on eelkõige vaja rahulolu tunnet selles, mida elu jooksul korda oled saatnud. Kas oled täitnud oma kohustusi, saanud lapsi või palju sõpru – just need on põhilised, mida õnneks vaja. Kas õnneks piisab ainult sõpradest või perest? Erinevatel inimestel on erinevad huvid ja tegevused, et olla õnnelik. Mõningatele piisab ainult sõpradest ja perest, kuid teistele mitte. Kõik oleneb sellest, millest inimene oskab rõõmu tunda. Tavaliselt tuntakse rõõmu lihtsatest asjadest, nagu perekond. Mõned inimesed ei oska sellest rõõmu tunda, sest nad on perega liiga palju aega koos veetnud ja see on muutunud tüütuks. Sellisel juhul ongi inimesel õnneks vaja midagi muud, midagi sellist, mida paljudel pole –uhket autot, palju raha ja...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alat...
ÕNNE LEIDMINE Õnn, see on vist miski, mida iga inimene otsib arvatavasti kogu oma elu. See on midagi, mille kestvus on lühiajaline, midagi, mida me ei saa katsuda ega osta, vaid ainult tunnetada. Seda ei saa näha ega maitsta, seda ei saa ka inimestele peale suruda. Mis see siis on, see iga inimese unistus õnn? Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on osad inimesed õnnelikumad kui teised. Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Mis siis ikkagi on hea elu ja mida on inimesel vaja selleks, et olla õnnelik on selleks nauding, tunnustus, rikkus, hea tervis? Tegelikkuses on ikkagi nii, et inimeste jaoks tähendab hea elu erinevaid asju. Mõnele on esmatähtis maine varandus ja mammona, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Ehk teisisõnu, head elu ei...
Mis on õnn Mis on õnn? „Kas olete endalt kunagi küsinud, mis see õnn selline on? Saab seda sõnadega väljendada? Iga inimese jaoks tähendab õnn midagi erinevat. Õnn on rõõm, tervis, rahulolu, aga ka suur raha, armastus, seks, puhkus, karjäär. Need kõik on seisundid, mis loovad õnnele küll head eeldused, kuid ei tähista siiski õnne ennast. Hoolimata sellest, et me kõik - kas rohkem või vähem teadlikult, jahime õnne, on selle defineerimine meile ikkagi väga keeruline. Õnn on tunne, miski, mis on meie endi sees ja millel pole eriti palju tegemist välismaailmaga. Õnneuuring kasutab sellist töömõistet nagu „subjektiivne heaolu“. See on midagi, mis pole objektiivselt mõõdetav, vaid miski, mida igaüks saab hinnata vaid iseenda juures. Õnneuuringul on õnne jaoks lihtne ja tabav definitsioon: ÕNNELIK ON SEE, KES ON RAHUL JA KELLEL ON ROHKEM MEELDIVAID KUI EBAMEELDIVAID...
Majandus alused Tulude jaotus Koostasid: Kristjan, elina, lii, marliis, valeria Mida tähendab võrdsus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Kõik inimesed on oma loomult võrdsed, Viies tase sõltumata sellest, kes on näiteks ta vanemad või missugune on tema ühiskondlik positsioon. Inimestel peavad olema võrdsed Muutke teksti laade võimalused hea hariduse omandamiseks Teine tase Kolmas tase või oma erialal töötades, ja seda ...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
ARISTOTELES: Nikomachose eetika Lühiessee Liisi Pajuste Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliiti...
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või per...
Enamik inimesi elab ja sureb nautimata õnne, mis neid ümbritseb. Õnn on subjektiivne heaolu, mida igaüks saab hinnata vaid iseenda juures, olgu selleks siis rõõm, tervis, armastus, puhkus või raha. Need on vaid üksikud näited kümnetest, võib-olla isegi sadadest seisunditest, mida inimesed peavad õnneks ning mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Kahjuks ei oska üksikisikud näha kaugemale kui armastus ja raha, lihtsalt ei osata nautida õnne, mida pakuvad lihtsad ning väiksesed asjad. Väikesed asjad ei ole maiustused ega mänguasjad. Need on tunded, millele nii tihti ei mõelda, olgu selleks kas või emaarmastus. Seda on tundnud iga laps oma elus tuhandeid kordi, kuid pole alati tähele pannud. Pigem märkavad ja jätavad noored meelde hetked, mil ema kurjal toonil üritadab elutarkusi jagada. Tänu sellele jääb taha plaanile emaarmastus ning üritagu lapsevanem nii palju kui tahas, ei oska laps seda märgata. Alles kümneid aastaid h...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervise...
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON Esseele ,,EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS" Üliõpilane: Margo Raja Üliõpilasekood: 104086 Juhendaja: Rein Paluoja Tallinn 2010 Kirjatööeesmärk: Kirjatöö eesmärgiks on analüüsida kas ja miks on Meil, inimestel, vaja püstitada erinevaid eesmärke ning miks neid seada tähtsuse järjekorda. Kirjatöö põhisõnum: Eesmärke on vaja püsistada, et leiaksime enda elu mõtte, teada, miks me eksisteerima, olla õnnelikud ja tunda rõõmu. Positiivset ja negatiivset: ...
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuse...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2...
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge. Kristl...
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa...
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Ludwig van Beethoven (17701827) Tartu, 2006 Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozar...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Emotsioonid........................................................................................................................................... 3 Emotsioonide otstarve............................................................................................................................ 4 Emotsioonide teke.................................................................................................................................. 5 Emotsioonide liigid................................................................................................................................ 6 Emotsiooniteooriad.......
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi avardumisena. Kuidas see toimub ja millest sõltub? Inimese mõistmishorisont oleks vaja ...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käi...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsi...
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk. ...
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
annaabi.ee 
