Ludwig van Beethoven (1)

Sarnased õppematerjalid

5

wps

Ludwig van Beethoven

rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 ­ 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.

Muusika

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

· "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C- duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. L. V. Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha

Muusikaajalugu

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate

Muusikaajalugu

Kommentaarid (1)