Väljendusoskus retsensioon R4 (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
RETSENSIOON
Esseele „EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS“
Üliõpilane: Margo Raja
Üliõpilasekood: 104086
Juhendaja : Rein Paluoja
Tallinn
2010
Kirjatööeesmärk:
Kirjatöö eesmärgiks on analüüsida kas ja miks on Meil, inimestel, vaja püstitada erinevaid eesmärke ning miks neid seada tähtsuse järjekorda.
Kirjatöö põhisõnum:
Eesmärke on vaja püsistada, et leiaksime enda elu mõtte, teada, miks me eksisteerima , olla õnnelikud ja tunda rõõmu.
Positiivset ja negatiivset:

Annotatsioon on korrektne ning annab lühikese kuid täpse ülevaate antud kirjatööst.

Kirjatöö alguses esineb kohe üks kokkuvõttev lõik, mis peaks olema kui sissejuhatus, kuid on rohkem nagu kokkuvõte.

Kirjatööl puudub probleemi püstitus.

Kirjatöös on rohkelt ja asjakohaseid näiteid, kuid nende kogumaht moodustab antud kirjatööst suure enamuse, mida on aga liiga palju.

Antud töö on hästi ülesehitatud ning ühtne tervik, kuid kohati leidus lauseid , mis on liigselt seletavad, venivad ning mida pole vaja.

Lisaks antud töös esineb rohkelt sõna kordusid.

Lugemist segavaid või häirivaid kirjavigu pole ning lausete ülesehitus on loogiline.

Kokkuvõte on üldiselt hästi ülesehitatud ning võtab kogu kirjatöö ilusti kokku, kuid selles püstitatud küsimus sobiks sissejuhatusse ja oleks ühtlasi tähtsaim probleem, mis kirjatöös püstitatud.
Retsensiooni sisukord:
Retsensiooni teema, põhisõnum
Annotatsiooni hinnang
Esmamulje pärast esimest lugemist
Hinnagng teema arendusele ja subjektiivusele
Väidete ja arvamuste kasutus ning nende kinnituseks toodud näited
Tähtsad punktid, milles võib autorga nõustuda
Analüüs ja hinnang kokkuvõttele
Retsensioon esseele
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS
Retsenseeritavaks tööks on essee teemal „Eesmärkide püstitamise vajalikus elus“. Kirjatöö eesmärgiks on anda üülevaade ning analüüsida, miks on eesmärkide püstitamine vajalik. Lisaks saab ülevaate nende valikutest ja mida neist saadakse.
Annotatsioon täidab end ülesannet, olles piisavalt lühike, konkreetne ning annab teemakohase lühi ülevaate. Kuid annotatsioonis pigem keskendutakse rohkem sellele, mida saadakse eesmärkide täitmisest, mitte mille jaoks meil neid vaja on.
Esimesel lugemisel jäi silma kohe ssissejuhatuse ja kirjatöö alguses mitte püstitatud probleemi puudulikus , ning selle tõttu antud kirjatööd lugedes tekkida raskusi selle jälgimisel ja mõttest arusaamisel . Kuigi teks on ühnte, tervik, lõigud sujuvate üleminekutega ning puuduvad ka häirivad ja segavad kirjavaed, esineb lauseid ja osalauseid, mis on liigselt seletavad, venitavad ja mitte vajalikud. Antud töös esineb ka rohkelt sõna kordusid, mis osutusid häirivaks. Lisaks ei saa mainimatta jätta ka kokkuvõttes probleemi tõstatamist.
Kirjatöö autor on alustanud teema arendust ajalises ja loogilises järjekorras, ning edasi liikumine oli ühtlane, sujuv ja hästi jälgitav. Alustatakse algusest, ajast, millal inimesed seavad oma esimesed eesmärgid, mille saavutamisel liigutakse edasi juba uute, suuremate ja enamte eesmärkideni. Ning lõpetas erinevate viisidega, kuidas eesmärkideni jõuda ja nendega kaasnevate ohverdustega, valikutega ja tähtsustega. Kõiki seisukohti ei ole vaadeldud mitte ainult ühest vaatenurgast vaid on oldud subjektiivne ja arvestatud ka mitmete erinevate arvamustega.
Igale väitele ja arvamusele on toodud juurde ka näide, mis toetaks, kinnitaks või põhjendaks antud seisukohta. Küsimusele „Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad?“, on toodud hulganisti näiteid, mis on omavahel hästi seotud ja arvesse võetud eriarvamused ja soovid, kuid nende seletamisel esineb lauseid, mida võiks vabalt välja jätta. Ei saa mainimatta jätta ka seda, et erinevate näidete kogumaht selles kirjatöös on natuke liiga suur.
Autoriga võib nõustuda selles osas, et igal inimesel on mitu eesmärki, mõni küll suurem kui teine, mille suunas parajasti liigutakse. Aga kuna inimest ennast on ainult üks ja igas ööpäevas on sama palju tunde, siis peame prioriteedid paika panema , tegema valikuid ja jagama oma aega erinevate eesmärkide ja ülesannete vahel.
Autor on ka välja toonud , mida saadakse eesmärkide püstitamisest ja nende saavutamise korral. Ei saa vastu vaielda , et õnn, rõõm, rahulolu, kindlustunne või usk enesesse on see, mida inimesed otsivad igapäevaselt, seda siis ainult antud ajahetkel või pikemas perspektiivis.
Kokkuvõttes olev küsimus „Milleks on siis eesmärke vaja?“, on probleem, mille oleks pidnaud püstitama sissejuhatuses , sellest tulenevalt vajaks kokkuvõte ka korrigeerimist, lausete muutmist . Muus osas võtab kokkuvõte kokku kogu teema ning vastab küsimusele „Milleks on eesmärgid vajalikud?“. Kõike eelnevat arvesse võttes on minu hinnangul essee ebaselgusi täis ja suhteliselt kehv .