Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? (0)

Mida on vaja selleks, et olla õnnelik?
Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Kas selleks on vaja suurt villat, palju raha, lennukit ja sportautot või saab ka ilma nendeta õnnelikuks?
Õnnelikuks olemiseks on eelkõige vaja rahulolu tunnet selles, mida elu jooksul korda oled saatnud. Kas oled täitnud oma kohustusi, saanud lapsi või palju sõpru – just need on põhilised, mida õnneks vaja.
Kas õnneks piisab ainult sõpradest või perest?
Erinevatel inimestel on erinevad huvid ja tegevused, et olla õnnelik. Mõningatele piisab ainult sõpradest ja perest, kuid teistele mitte. Kõik oleneb sellest, millest inimene oskab rõõmu tunda. Tavaliselt tuntakse rõõmu lihtsatest asjadest, nagu perekond. Mõned inimesed ei oska sellest rõõmu tunda, sest nad on perega liiga palju aega koos veetnud ja see on muutunud tüütuks. Sellisel juhul ongi inimesel õnneks vaja midagi muud, midagi sellist, mida paljudel pole –uhket autot, palju raha ja suurt villat. Paljudel inimestel on kõik need olemas, nad tunnevad nendest rõõmu ja on õnnelikud, kuid teistel neid pole, nad ei saagi olla õnnelikud ja nad peavad sellega leppima.
Õnnelikkust ei saa rajada rikkusele ega kuulsusele, tuleb elada sellega, mis sul olemas on, sellest rõõmu tunda, õnnelik olla ja teha kõik, et kunagi saad ka endale kõik, mida soovid.
Õnnelikuks olemine on niivõrd subjektiivne.
Äkki me ei teagi mis õnn on? Mina näiteks arvan, et ma võingi ennast tunda õnnelikult kui mul on luksusautod, suur villa, eralennuk, kuid näiteks Buddha mungad – neil ei ole mitte midagi ning ma olen kindel, et nende õnn on kõvasti „puhtam“ kui see mis sa saavutad raha ja kuulsusega. Nemad töötavadki selle nimel, et nad ei sõltuks materiaalsetest asjadest – erinevalt tänapäeva ühiskonnast kus me peame koguaeg tarbima ning ostma, ostma ja ostma, et tunda ennast õnnelikult.
Meile on loodud illusioon – et olla õnnelik, peavad sul olema firmariided, palju raha ja uhke elamine, kuid tegelikult saab ka õnne saavutada ilma neid asju omamata. Kui ma praegu mõtlen selle peale, et pean loovutama kõik oma materiaalsed asjad ning lähen Taisse mediteerima siis see mõte ei tee mind nii väga õnnelikuks, kuid see on väga suure tõenäosusega sellepärast, et ma ei ole sellist õnne veel oma elu jooksul „maitsta“ saanud.
Nemad on ning ma ei ole oma elu jooksul ühtegi kurva näoga munka veel näinud.
Aafrikas vaesuses üles kasvanud lapsed. Nad ei teagi, et on olemas sellised asjad nagu iPod või telefon, kuid kas nad on sellepärast kurvad? Ei ole. Neil on omad moodused kuidas olla õnnelik. Dopamiin on aine mis tekitab õnnetunde ning meie aju otsib pidevalt asju millepärast saaks seda ainet ajus vallandada. Sellepärast me vaatamegi tihti oma telefoni ning istume suhtlusvõrgustikes - äkki me saame midagi lugedes , uurides ning teadmisi juurde saades kuidagi ennast paremini tunda. Aga see sama Aafrika laps tunneb ennast vägagi õnnelikult ka siis kui tal ei ole elektrit, kuid sai oma meisterdatud vibuga (näiteks) jänese perele lauda tuua.
Fakt on see, et filosoofid on aegade algusest alates mõelnud ning diskuteerinud – mis on õnn? Aga sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest õnn sõltub sellest millises keskkonnas sa oled üles kasvanud, milliseid väärtuseid sulle on õpetatud ning millele sul on ligipääs.
Ehk siis me võime vist kokku võtta selle kirjandi nii – õnn on täiesti 100% subjektiivne ning igal inimesel on täiesti erinevad asjad õnne saavutamiseks. Minul on näiteks üheks õnneks vajalikuks asjaks raha, Buddha mungal rahast sõltumatus .
Mina olen õnnelik.
Martin Kilumets