Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegurite kohta) ning selle tulemusi võrreldakse reaalsete populatsioonide vaatlemisel saadud tulemustega. Kui need langevad kokku, võib öelda, et mudel vastab antud populatsioonis toimunud protsessile. Samuti saab kasutada simnulatsioone, et uurida alleelisageduste
10 John Dewey'i ideed (allikas: http://deweypedagoogika.blogspot.com/) 1. Inimese aktiivsus algab kogemusega, sisaldab kogemust ja lõpeb kogemusega. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. 3. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 4. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on kõikehõlmav ideaal, parimast parim. 5. Inimese kasvul ehk arengul pole lõppu. 6. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste vastastikuses mõjus; kusjuures õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks. 7. Õpetamine ja õppekava peavad olema loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. 8. Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis isiksuse tunde- elu ar...
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 1...
tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on a cappella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel.
representatsioonid? - Märkide hulk märkide arv, mida loomad suudavad õppimise teel omandada, on piiratud. Inimkeele Mille poolest erineb inimeste ja loomade märkide arv on põhimõtteliselt vaheline märkidega vahendatud piiramatu. L6 suhtlemine inimeste keelekasutusest? - Struktureeritus ja grammatika - Loovus Millisteks sotsiaalseteks protsessideks on Suhtlemiseks, kultuurikonteksti ÕO6 vajalik keel? omandamiseks, väärtuste ja normide L6 omandamiseks, sotsiaalse grupi täisväärtuslikuks liikmeks
kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele,
(Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad stiilis “Kui teil on üks sidrun, tehke sellest limonaadi” või “Pidage meeles, et surnud koera ei lööda”). Struktuuri osas võib siiski ka midagi ette heita, nimelt aineregistri puudumist
Varjutatud kompositsiooni ja hallid toonid annavad sündmustele halvaendelise ja unenäolise rõhutatuse. 13. Sõnasta loetud Kafka teose põhiteema. Kuidas see haakub tänapäeva maailmaga? Kafka toeses “Protsess” oli peategelase põhiliseks missiooniks mõista Seadust ja seda süsteemi, mis ta nii sügavale enda sisemusse tõmmanud oli, kuid pikk ja vaevaline otsing ei toonud suuremat arusaamist ning mida rohkem Joseph K süvenes ja uuris seda rohkem ta mõistis, et loogika ja struktureeritus, mida ta loodab leida tõenäoliselt ei eksisteerigi. Ka tänapäeval võib tõe ja õigluse otsingul teel lootusetult ära eksida ning alati ei ole see süsteem, mis rahva kaitseks loodud, rahvale endale kuigi kasulik, lämbudes vaikselt raskelt rõhuva bürokraatia all. 14. Miks on sinu arvates osa filmi mustvalge ja osa värviline? Film, mis läheb must-valgest värviliseks näitab suurepäraselt kahte erinevat maailma, mis
GRUPITÖÖ Investeering tervisesse – hea äritegevusele Suurettevõte GlaxoSmithKline GlaxoSmithKline (edaspidi GSK) tootmiskoht Dartfordis on välja töötanud tervisekaitse ja turvalisuse programmi „Partners in EHS“ (Partnerid keskkonna, tervise ja turvalisuse alal), tänu millele ühendati 2 firma tootmisprogrammi ning toodi need ühte tootmiskohta. Firma struktureeritus paranes, töötajate teadlikkus suurenes, tehti kindlaks probleemid, mida asuti lahendama. Koostati iga-aastane tervise ja turvalisuse-alane äriplaan ning jälgiti programmi arengut. Töötajatele pakuti ja tutvustati erinevaid tervise-alaseid loenguid ning õppemeetodeid. Kasu ärile: 1) tööandjate vastutus vähenes u 40% 2) loodi positiivne organisatsioonikultuur, mis tagas tööandjate ja –võtjate vahelised head suhted ja kärpimiste ajal
Paljud kerge intellektipuudega isikud on elus hästi läbi löönud. Nõuandeid Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine. Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine. Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi. Sotsiaalne kaasamine, suhtlemine kogukonnas erinevate inimestega. Anna aega; kiida, tunnusta. Premeeri edusamme. Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda. Mitte kasutada piltlikku kõnet, metafoore. Kui kasutatakse, tuleb mõiste sisu kindlasti selgitada.
Esindusdemokraatlikud vormid: osavõtt valimistest osavõtt valimiskampaaniast–nt kandideerides, vabatahtlikuna, kampaaniat korraldades kontakteerumine saadikute või ametnikega mõjutamine: lobby osalemine poliitilistes erakondadesja liikumistes Kollektiivne käitumine: Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus, Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus, Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus, Motiivide määratletus vs puudumine. Kollektiivse käitumise põhjendused:Ratsionaalse valiku teooria, Emotsionaalse nakkuse mudel, Mobiliseerivad tegurid. Kollektiivse käitumise vormide näited Isetekkimise vormid: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood Rahvahulgad: juhuslik hulk, pikett, meeleavaldus, demonstratsioon, ekspressiivne hulk, konventsionaalne hulk.
(Laherand 2008: 88) Andmeid kogutakse peamiselt intervjuude või avatud küsimustega kirjalikult, mõlemal moodusel on oma plussid ja miinused. Intervjuu puhul võib olla oht, et uurija mõjutab oma kohalolekuga uuritava vastuseid. Küsimustike puhul aga ei ole uurijal võimalik vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi. Veel kasutatakse vestlust, osaleja või tegevuse vaatlemist ja tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89) Uuritavate arv võib fenomenoloogilise uurimuses olla erinev. Samas tuleb uurijal meeles pidada, et sellises uuringuses järgitakse kvalitatiivset paradigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis, vaid tähtis on leida infokandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud asjakohaseid kogemusi
o Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum
Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga Universum kaasnevatest probleemidest oli aga juba ülalpool juttu. Loodus (lad.k
1. Akadeemiline juhendamine Akadeemilist juhendamist võib jaotada kolmeks osaks: tunni tutvustamine, tunni läbi viimine ja tunni lõpetamine. 1.1. Tunni tutvustamine Üliaktiivsed õpilased omandavad materjali, kui tund on korralikult struktureeritud õpetaja selgitab, mida ta soovib, et lapsed antud tunni jooksul omandaksid ning toetuvad vilumusetele eelnevatest tundidest. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php) Kuna struktureeritus aitab kõiki õpilasi, tunneb ka aktiivsus ja tähelepanuhäirega õpilane end kindlalt, sooritab püstitatuid eesmärke ning kasutab õigesti oma seesmist potensiaali. · Tuleks kindlustada organisatoorset edu. Valmistada õpilast tunniks ette, resümeerida erinevaid etteplaneerituid tegevusi. Näiteks, tuleks selgitada, et eelmise tunni kordamine on alustalaks uue informatsiooni õppimisel ning eeldab õppimist nii grupis kui ka individuaalselt.
pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). NÕUANDEID Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine. Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine. Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi. Sotsiaalne kaasamine, suhtlemine kogukonnas erinevate inimestega. Anna aega; kiida, tunnusta. Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda. Mitte kasutada piltlikku kõnet, metafoore. Kui kasutatakse, tuleb mõiste sisu kindlasti selgitada. Vestlusele innustamiseks kasutada avatud küsimusi
• Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus • spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontsetuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused,tegutesmis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsedja informaalsed reeglid
• Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus • spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontseptuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsed ja informaalsed reeglid
Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja interpreteerib ja konstrueerib reaalsuse, tuginedes oma kogemustele ning ümbritseva mõjust temale. 2. Konstruktivistlik õppimisteooria · B. F. Skinneri poolt populariseeritud biheivioristlik õppimisteooria juhib haridust siiani.
geneetiliselt varieeruma peaks, kuidas see aja jooksul muutub ja kuidas erinevad bioloogilised protsessid seda ajas ja ruumis mõjutavad. Minevikku vaatav populatsioonigeneetika on hilisem arendus ja seda nimetatakse eraldi ka koalesentsiteooriaks. Populatsioonigeneetika kasutab analüüsis põhilisi evolutsioonitegureid: mendeli pärilikkuse seadused, mutatsioon, paarumismustrid, geenisiire, geenitriiv, looduslik valik ja populatsioonide struktureeritus. Need jõud kasvatavad, kahandavad ja modifitseerivad geneetilist varieeruvust. Näited meetoditest: Deduktiivne meetod – üldistest printsiipidest järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta. üldised protsessid nagu triiv, muteerumine ja looduslik valik on esindatud mudelis parameetritena. Sellised mudelid ennustavad alleelisageduste muutust või tasakaalulist sagedust. Induktiivne meetod – üksikjuhtumi põhjal järelduste tegemine üldiste
sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur
Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist.
Joonis 23 Spiraalmudel. Allikas: Spiral Model (Boehm, 1988) Original Creator: Conrad Nutschan MSF Näide Microsofti poolt pakutav (MSF Microsoft Solutions Framework) ,,kesktee" ehk proovitud võtta parim mõlemast mudelist: MSF toob välja, et on vaja: · liikuda pidevalt visiooni suunas, · ole paindlik asjad muutuvad, · keskendu ärilise väärtuse loomisele, · info avatus kõigile kontsentreeritus ja struktureeritus, · defineerida: o tellija, o kasusaajad, o lahenduste pakett (dokumentatsiooni ja koolituseni välja), o funktsionaalsus/aeg/ressursid olulisim ennem, o protsess/vahetähtajad(tagasiside tellijalt), kus põhivastutus liigub ühelt meeskonnalt teisele. 46. Selgita Infosüsteemide projekteerimise unifitseeritud protsessi (RUP) , lisa joonis
soovid(seksuaalne alatoon), lapseea kogemustel suur müju, tasakaalu otsimine, fiksatsioon. Kohlberg erinevad staadiumid. I staadium (3-10a) hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine. II Staadium (10-13) teiste arvamus, seadused ja kord III Periood (13-...a)sisemine koodeks ja üliinimlikud normid ja väärtused. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Omadused konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja inimeste vaheline suhtlemine. Struktuur foneemid (15-85), täht/heli. Morfeemid-väikeim üksus mida suudame välja hääldada.Sõnad, fraasid ja lause. Keele omandamise teooriad õppimisteooria(Skinner), mudeldamine(sõnade järgi ütlemine), imiteerimine, harjutamine(õiges kontekstis kasutamine), valikuline kinnitamine. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng.
iseloomustab SHKS ka süsteemiteooriast lähtuvalt. ,,Rahvusliku õiguskorra püramiidis" seadusest kõrgemal asetsevad õiguse allikad põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa ning konstitutsioonilised seadused on need, millele SHKS on allutatud, millega kooskõlas see peab olema. SHKS ei ole tunnistatud põhiseaduse vastaseks ning üks eesmärkidest on tagada Genfi konventsiooni lisaprotokolliga võetud kohustusi. SHKS kui seaduseteksti sisemine struktureeritus (jaotumine peatükkideks, paragrahvideks, lõigeteks jne.) kinnitab, et käesolev õigustloov akt on iseseisev madalamat järku süsteem ehk omab süsteemile omast iseseisvust (süsteem eksisteerib iseseisvalt ning ei sõltu teistest süsteemidest). 5.3. ORGANISEERITUS Organiseeritus ehk korrastatuse aste näitab, kui raske või lihtne on ühte või teist süsteemi mõjutada väljastpoolt. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda väljastpoolt
4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika ® meeleavaldused ja piketid ® allkirjakogumine, serverite ummistamine jm ® streigid, sh. tööseisakud ja näljastreigid ® kodanikuallumatus ® vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism Kollektiivne käitumine n Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: n Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus n Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid: n Emotsionaalse nakkuse mudel - lumepalliefekt n Lisaväärtuse mudel suudetakse selgeks teha, et mingi asi on vajalik vms. Võib samamoodi tekitada lumepalliefekti n Ressursside mobiliseerimise mudel Liitlaste kokku otsimine
puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitus eraldatus Sooline tõrjutus traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad töö tasustamine TURG JA RAHA Traditsiooniline turg Tänapäeva turg avalik sündmus - spektakulaarsus (on teada, millal ja kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu "sotsiaalne kesksus" ehk erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejad (liminaarne ruum ehk koht, kus piirid erinevate gruppide vahel hägustuvad) Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus (kindel koht kus turg toimub) üleminek abstraktsesse ja kontseptuaalsesse ruumi
lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist.
Et kasvatuslikud mõjud oleksid lasteaias parimad, tuleks lastega tegelevatel täiskasvanutel analüüsida järgmiseid aspekte: keskkonna intensiivsus (helid, valgustus, kontaktid lapsega); situatsioonide mitmekesisus ajas ja ruumis (minimaalne mitmekesisus toob kaasa huvide alanemise, suur mitmekesisus ja ebastabiilsus võivad aga põhjustada lapsele üleliigseid pingeid, kuna ta ei ole suuteline valikuid tegema); keskkonna struktureeritus või ebamäärasus (laps ei õpi nägema eesseisvaid sündmusi, kui teda ümbritseb ebastabiilne keskkond; tulevik on prognoositav vaid keskkonnas, kus on olemas teatud seaduspärasused). Laps peab tundma, et ta omab keskkonna üle kontrolli. Kontrollitunnetus omakorda annab lapsele kinnituse keskkonna turvalisusest. Last ümbritseva füüsilise keskkonna kujundamisel mängivad olulist rolli nii disain, planeerimine ja kujundus, arhitektuur kui geograafia
Need on sõna ,,tähendussugulased", mis moodustavad koos sõnaga liigenduva terviku, struktuuri, mida nimetatakse sõnaväljaks. Sõna on seega struktuuri kui terviku osa ning sõnavara tervikuna jaguneb üksiksõnadeks. Väljad on Trieri mõistes üksiksõnade ja sõnavara kui terviku vahel paiknevad keelelised olemid. Trieri sõnaväljad on ühtlasi mõisteväljad, mis peegeldavad keeles väljakujunenud maailmapilti. Oluline omadus on sõnavälja struktureeritus, st sõnaväljad võimaldavad sõnavara struktureerida. Sõnaväljadel on olemas nii sisu- kui ka vormipool. XX sajandi esimesel poolel viljeldud strukturaalse semantika üks põhitulemusi on see, et tekkis arusaam: struktuuri osa on määratletav vaid selle kaudu, missugused on selle osa seosed struktuuri teiste osadega. Igas keeles on palju sõnavälju need osutavad maailma hierarhilisele jagunemisele. Liiklusvahendid on nt
nähtav avalik sündmus – spektakulaarsus; nähtav avalik sündmus – spektakulaarsus; ruumiline ja ajaline määratletus; ruumiline ja ajaline määratletus; spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus; spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus; võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone; võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone;
mitooside vahel) eraldatud DNA esineb 30 nm diameetriga ahelatena e solenoididena. Selline struktuur tekib nukleosoomse pärlinööri spiraliseerumisel. Spiraali igal keerul on 6 nukleosoomi. H1 molekulid (üks iga nukleosoomi kohta) paiknevad spiraali keeru sees. Oletatakse, et lisaks H1 histoonile osalevad solenoidi struktuuri tekkes ka nukleosoomide histoonide väljaulatuvad N terminaalsed otsad. Sellist struktuuri nim. kondenseerunud kromatiiniks. Kuidas on reguleeritud DNA struktureeritus? Et saaks toimuda DNAlt teatud geenide transkriptsioon (RNA polümeraasi seostumine), peab DNA lahti keerduma. Nukleosoomi koostisesse kuuluvate histoonimolekulide aminoterminaalne ots (20-40 aminohapet) ulatub nukleosoomist välja. Selle koostises on palju Lys jääke, mis seostuvad DNA fosforhappejääkidega või naabernukleosoomidega. Kui teatud asendis paiknevad Lys jäägid atsetüleerida (liita äädikhappe jääk CH3COO-), siis kaob nende positiivne laeng ja
(nt unehäire on komorbiidne depressiooniga; suhete probleemid ja meeleoluhäired) - ravi nõustamisel on ennetavad lähenemised (kuidas ennetada suuremate probleemide teket), töötame teadvustatud materjaliga; psühhoteraapias on töö nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud materjalidega Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus Formaalne nõustaja/terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne nõustad sõpru, sugulasi. Need peavad olema selgelt eristatavad. *isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt *nõuded eetikale mitteformaalsel puuduvad; eetika on pigem formaalne mõiste; mitteformaalne nõustamine toimub kirjutamata reeglite järgi
mõõdetav käitumine,mida mõistetakse liigutuste kogumina vastuseks ärritusele .Teadvust eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn ,,mustaks kastiks",mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele. Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses. Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks. Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni
(Võivad moodustuda ka heterodupleksid e renaturatsioonil liituvad teineteise suhtes mittetäielikult komplementaarsed ahelad.) 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakteritel asub geneetiline info ühes rõngaskromosoomis, mis asub tsütoplasmas nukleoidis (sest rakul puudub selgelt eristatav tuum). Mõnel bakteril võib olla ka rohkem kui üks kromosoom, ent enamasti on neil siiski üks kaksikahelaline DNA. Nukleoidiala paikneb raku keskel ja seal on kõrge struktureeritus. Kromosoomon erinevateks lingudeks kokku volditud, need omakorda superspiraliseerunud. Üks DNA ahel on kaksikheeliksis roteerunud fikseeritud ahela suhtes kas parema- või vasakusuunaliselt. Positiivne superspiralisatsioon paremasuunaline, tihedam kokkupakitus. Negatiivne ss vaba ahela vasakule roteerumine, ahel rohkem lahti keerdunud. Mida tugevam on negatiivne ss, seda kergemini võivad ahelad üksteisest eralduda. 46
Suhtlemine põhineb koostööl ja algne suhtlemine põhineb oskustel, mis esialgu toetasid teisi funktsioone: – Koondatud tähelepanu (joint attention) – Teadmine teiste meeleseisundist (theory of mind) • Suurenenud koostöö tekitas vajaduse keele arengu järele Loomad … suhtlevad. … võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega
Selle suuna esindada tegid peamisel loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine
Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse Vastavalt intervjuu spetsiifikale Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt: Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal- intervjuuna Intervjuude struktureeritus Struktureeritud intervjuu Pool-strtuktureeritud intervjuu Mitte-struktureeritud intervjuu (süvaintervjuu) Kvalitatiivne intervjuu üldine Kvalitatiivne intervjuu sobib: Huvitab teatud toimijate arusaamad uuritavatest sündmusest või protsessidest. Soovitakse mitmekülgset/rikkalikku materjali teema kohta Dokumendid ja meediatekstid on ebapiisavad, et aru saada Intervjuu läbiviimine: Eelnevad kokkulepped ja ligipääs
pikaajalised eesmärgid. · Ravi nõustamisel nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapia puhul raviviis kompleksne , töö teadvustatud ja teadvustama protsessidega, kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid. Nõustamispsühholoogia valdavalt koolides, kriisiabikeskustes jne. Psühhoteraapia valdavalt erapraksis või haiglad. Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *usaldus *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus 1 · Isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mitteformaalsel. Tänu sellele tekivad ootused. Formaalsel on ootused pigem teadus mõõte omad. Mitteformaalsel pigem kunsti mõõte omad. Ohuks on see, et kaob objektiivsus ja juhtiv kunsti mõõde. · Nõuded eetikale kui mitteformaalses suhtes, siis võid alati välja rääkida, formaalses suhtes võid kaotada töö. Mitteformaalse puhul võid kaotada kliendi
tajukujundite teatud liiki moonutuse. – maskeerimine Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine- 150-200ms Kuulmine 120-180 ms Taktiilne 90-200ms Maitse- Soolane (310ms), magus(450ms), hapu(540ms), kibe (1080ms) Haistmine- 310-390ms Geštaltpsühholoogia Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Geštaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist.
uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. 39 Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks. Oli algselt esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, eriti aga
1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks. Oli algselt esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, eriti aga hüsteeriliste häirete ravimineneid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem on
Inimestele ja teistele imetajatele on iseloomulikud alad nimega minisatelliidid. Mikrosatelliitidest erinevad need selle poolest, et esimeste kordusalad on lühemad. Minisatelliidid on polümorfsed ning nende alade pikkuse järgi saab iga inimese jaoks koostada unikaalse DNA sõrmejälje. Speiser DNA. Mitteklassifitseeritud, mittetranskribeeritav, genoomis esindatud üksikkoopiana, sisaldub rRNA transkriptsiooniühikus. Inimese genoomi suurus ca 3 miljardit bp ja struktureeritus 46 kromosoomi, 23 000 geeni, valke ja funktsionaalseid RNAsid kodeerib vaid 5%, võrdlus teiste organismide genoomidega varieerub suuresti, seost genoomi suuruse ja organismi keerukuse vahel pole. 5. Liikuv DNA (transposoonid). DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda. Erinevad klassid. Klass I ehk retrotransposoonid (retroviiruse tüüpi, tuntud ka kui LTR-tüüpi ja mitte-LTR-tüüpi (LINEd ja SINEd)) ning klass II ehk DNA transposoonid
Pole midagi füüsikaliselt uuritavat, mis jääks väljapoole universumit. Loodus ja loodusteadused • Füüsika ei uuri inimese mõttemaailma. Mõttemaailm eksisteerib vaid inimese teadvuses ega ole reaalne. • Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist ja valguse murdumist. Füüsika uurib seda, mis eksisteerib inimese teadvusest sõltumatult. • Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene kui bioloogiline objekt. • Looduses esineb tasemeline struktureeritus. • Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. • Karakteristlik mõõde (pikkus või laius). Füüsika kui loodusteadus • Füüsika kui eriline loodusteadus opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele
Desorganiseeritud seotussuhe Kiindumusstiilid jätkuvad kogu elu. Kriitika: Kiputakse konsuptualiseeirmisel nägema huvipakkuvana seda poolt, mida on raske uurida Peaks uurima rohkem lapse ja vanema koosmõju Keskenduda sellele, kuidas saaks seotussuhte konstrukti uurida Uurija peab distantseeruma oma hoiakust ning säilitama objektiivsuse, teaduse raamidesse Keel ja kõne Keelele kui märgisüsteemile iseloomulikud tunnused: Kreatiivsus Struktureeritus Mõtestatus Referentsus keel viitab ja kirjeldab reaalset maailma, selle sündmusi Interpersonaalsus- on kommunikatiivne ehk sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid Kombineeritult eri tasanditega, loob keel midagi uut, uue süsteemi. Keele komponendid on: Foneemid väikseim tähendust muutev häälik morfeemid väikseim tähenduslik keeleühik; enam väiksemaks jagada ei saa
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
6) Reeglitega mängud jäigad reeglid on sellised, mida ei saa muuta Tähelepanu oskuste ja mälu areng analüüsioskus 5.-8.eluaastal hakkavad lapsed kaebama - sotsiaalsete normide omandamine - proovitakse teha teadmiste kontrolli Kognitiivne areng on seotud mänguga Mängud õpetavad ka lapsi tülitsema Keel ja kõne Keelele iseloomulikud tunnused: Kreatiivne Struktureeritus Mõtestatus Referentsus - viitav süsteem Interpersonaalsus - suhtlemise vahend Keele komponendid: Foneemid - väiksem tähenduslik ühik, mille poolest üks ühik erineb teisest Morfeemid - väiksem ühik, mis kannab tähendust (nt raud - tee) Süntaks - tähenduslikud fraasid ja laused Fraas - intonatsiooniline tervik Lause - koosneb fraasidest Pragmaatika - keele kasutamine
– Pool-struktureeritud intervjuud – Struktureerimata ehk süvaintervjuud • Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse: – Individuaal-intervjuud – Rühma, ehk fookusgrupi intervjuud • Vastavalt intervjuu spetsiifikale: – Kogemusintervjuud – Ekspert- ja eliidiintervjuud • Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt: – Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu – Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal-intervjuuna Intervjuude struktureeritus • Struktureeritud intervjuu – samad küsimused, samas järjekorras, etteantud vastusevarijantidega. Klassikaline kvantitatiivne küsitlus • Pool-strtuktureeritud intervjuu – ees teatud küsimused, võib järjekorda muuta, juurde küsida. Vastaja vastab vabas vormis. Fokuseeritud teatud teemadele, kõigil intervjueeritavatele esitatakse üldjoontes samu küsimusi. Sobib võrdluse tegemiseks. Kõige levinum intervjuude tüüp riigiteadustes!
Printsiipide rakendamisel on võimalik korrastada õigust kooskõlas kehtiva poliitilise olustikuga. Printsiibi rakendamine, otsekohaldatavus nõuab eneseületamist ja julgust. 2. heuristiline funktsioon see mõistmine tuli 19.sajandil. Generaalsed kodifikatsioonid muutsid kiirustades tehtud õiguskorra keerukaks. Selle ületamiseks püüti taandada kaasuste lahendamine juhtpõhimõtetele. Õiguskorra struktureeritus ja ülevaatus on hädavajalik. 3. interpreteeriv funktsioon - printsiipi kasutatakse kui meetodit argumenteerimisel eesmärgi saavutamiseks. 4. mastaabifunktsioon õiguskordadel on vertikaalne struktuur. Printsiibid asuvad vertikaalse struktuuri eelastmetel. Printsiibid on a priori tugevamad kui madalamal seisvad õigusnormid, sest nad asuvad õiguskorras kõrgemal astmel. Ka
Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused). Staatilised pildid, mitte liikumine. Liikumise illusioon, struktuurne koherentsus piltides- film!moodustavad osakesed, elemendid on sekundaarsed. Köhler algatas suuna. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow)
annaabi.ee 
