Intellektipuue (0)

• Intellekti- ehk vaimupuue . Intellektipuu ei ole haigus. Intellektipuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine . Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt.
  

Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused.

• Välimuse poolest ei ole valdavalt mingil moel eristatavad nn normaalsest inimesest.
  
• Need inimesed omandavad keele mõningase viivitusega, kuid enamik on võimelised kasutama keelt igapäevaelus.
  
• Enamus neist on saavutanud
  - täieliku iseseisvuse eneseteenindusel (söömine, pesemine, riietumine , puhtuse pidamine)
  - praktilised ja koduse tegevuse oskused
  - nende oskuste kujunemise tempo on normist tunduvalt aeglasem .
  

Põ hilised raskused:
- koolihariduse omandamisel on enamusel suuri probleeme eneseväljenduse, lugemise ja kirjutamisega, kuid tõhusal abistamisel võib täheldada võimete tunduvat arengut ja puudulikkuse kompenseerimist. Keeleliste väljendite ja neist arusaamise hilisem areng, ka ekspressiivse kõ nega seotud probleemid võivad pü sima jääda ka täiskasvanueas ja takistada iseseisvuse arengut.
Kerge intellektipuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab.

• Kognitiivse arengu taseme järgi on kerge vaimupuudega isikutel jõukohane lihtsustatud ehk abiõppekava. 80-85% vaimupuudega isikutest on kerge vaimupuudega / õpiraskustega.
  
• Tähtis on üles leida lapse intelligentsi tugevused, tema huvid ja oskused, neid edasi arendades saame liikuda iseseisvuse, harmoonia ja täisväärtusliku elu poole.
  

Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi:

• Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda teda ümbritsevas ühiskonnas (kodus, tööl, lähikonnas)
  
• Sõltumatus. Tugevdatakse võimet teha nii palju kui võimalik ise, vähese abiga et ta saaks võimalikult vähese abiga võimalikult palju ise hakkama
  
• Individuaalsus. Kindlustada, et indiviidi oma soovid ja võimed võetaks arvesse kõigis toiminguis
  

Kasulikkus, produktiivsus. Aidata inimesel anda oma panus kollektiivile/ühiskonnale ja võtta vastutus oma tegude eest.
Sama tähtis, kui see, mida õpetame, on see, kuidas õpetame. Kas õpetame pealetükkivalt?

• Ole õppimist KERGENDAV, mitte KÄSKIV. Räägi meelitava häälega. Põhjenda oma ettepanekuid ja käske isikut austades. Näiteks: „Korista nõud ära, me oleme söömise lõpetanud!" - käskiv. „Kõik on söönud, mis nüüd teha tuleb?" - hõlbustav. Või ka „Ehk teha ..seda..." või „Mida teha edasi?"
  
• Kui on võimalik, anna valikuvõimalus. Paljudes olukordades tuleb anda võimalus valida. Seda ei saa teha tervise ja turvalisusega seotud olukordades. Pürgi selle poole, et sinu valik või vajadused ei häiriks kliendi õiget valikut. Näiteks: „Kas koristad oma toa kohe või puhkad 10 minutit ja koristad siis?" Või lase valida mingitel vahetustingimustel.
  
• Edenda arengut ja sõltumatust. Aita kliendil saada iseseisvamaks. Julgusta teda tegema nii palju ise kui vähegi võimalik, aita vaid tarbe korral. Ära ole hooldaja , ole EDENDAJA. Näiteks: ei lase kliendil leiba lõigata - hooldav . Õpeta, kuidas lõigata - arengut edendav . Valid ise telefonil numbri - hooldav, või lased kliendil osaleda - edendav.
  

Kerge vaimupuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab.
Kerge astme vaimupuue, õpiraskused F70, ingl. k Mild . IQ testide tulemused vahemikus 50-69

• Keeleliste väljendite kasutamine on hilisema arenguga, kommunikatsioonitase hea.
  
• Sõltumatuse saavutavad eneseteenindamisel, koduses tegevuses.
  
• Arengutempo on aeglasem kui tavaarenguga lapsel.
  
• Raskused koolis, õpivad abikooli õppekava järgi. Võimelised praktiliseks tööks
  
• Iseoomustab emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus, mõjutatavad. Raskused pereelus, laste kasvatamisel , võivad avalduda raskused kultuuritraditsioonide järgimisel.
  
• Võib olla kaasnevaid häireid käitumises ja psüühikas, kehaline võimetus.
  

• 
  

Õppekavast ja intellektuaalsetest tasemenõuetest iseenesest ei piisa, et määrata isiku toimetulekupotentsiaali ja vajadusi. Seetõttu püütaksegi märgata piiratud intellektuaalse potensiaaliga isikute kõiki tugevaid ja nõrku külgi, et esimestele toetudes teisi arendada. Paljud kerge intellektipuudega isikud on elus hästi läbi löönud.
Nõuandeid 
Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid.

Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine , haistmine, maitsmine ) kaudu õpetamist ja kinnistamist. 
Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid.

Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel.
Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm.
Tähtis on järjepidevus, kordamine.

Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine.

 Muusika , liikumine, rütmika mõjub hästi.

Sotsiaalne kaasamine, suhtlemine kogukonnas erinevate inimestega. 
Anna aega; kiida , tunnusta. Premeeri edusamme.

Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda .

Mitte kasutada piltlikku kõnet, metafoore. Kui kasutatakse, tuleb mõiste sisu kindlasti selgitada.

Vestlusele innustamiseks kasutada avatud küsimusi. Suletud küsimusi - kas küsimusi? - kasutada siis, kui vestlus ei laabu.

Kontrolli oma emotsioone, säilita rahu.

Juhendamine peab olema konkreetne, selge, võrdselt positsioonilt.
Kõnetu puhul luua kontakt.
Kasutada miimikat, žeste, viipeid, esemekommunikatsiooni, lihtsaid lauseid, sõnu.
Kõne peab olema seotud samaaegselt toimuva olukorraga.

Mäluabistajate kasutamine. Abi on piltidest, asjade kindlast järjekorrast, päevaplaanist, orientatsioonitabelist (päev, kuu, aasta, ilm, kes täna tööl on) konkreetsetest tähistest ja märkidest.

Toetu perele, kaasa pere kui võimalik.
Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi:

• Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda teda ümbritsevas ühiskonnas (kodus, tööl, lähikonnas)
  
• Sõltumatus. Tugevdatakse võimet teha nii palju kui võimalik ise, vähese abiga et ta saaks võimalikult vähese abiga võimalikult palju ise hakkama
  
• Individuaalsus. Kindlustada, et indiviidi oma soovid ja võimed võetaks arvesse kõigis toiminguis
  

Kasulikkus, produktiivsus. Aidata inimesel anda oma panus kollektiivile/ühiskonnale ja võtta vastutus oma tegude eest.
Sama tähtis, kui see, mida õpetame, on see, kuidas õpetame. Kas õpetame pealetükkivalt?

• Ole õppimist KERGENDAV, mitte KÄSKIV. Räägi meelitava häälega. Põhjenda oma ettepanekuid ja käske isikut austades. Näiteks: „Korista nõud ära, me oleme söömise lõpetanud!" - käskiv. „Kõik on söönud, mis nüüd teha tuleb?" - hõlbustav. Või ka „Ehk teha ..seda..." või „Mida teha edasi?"
  
• Kui on võimalik, anna valikuvõimalus. Paljudes olukordades tuleb anda võimalus valida. Seda ei saa teha tervise ja turvalisusega seotud olukordades. Pürgi selle poole, et sinu valik või vajadused ei häiriks kliendi õiget valikut. Näiteks: „Kas koristad oma toa kohe või puhkad 10 minutit ja koristad siis?" Või lase valida mingitel vahetustingimustel.
  
• Edenda arengut ja sõltumatust. Aita kliendil saada iseseisvamaks. Julgusta teda tegema nii palju ise kui vähegi võimalik, aita vaid tarbe korral. Ära ole hooldaja, ole EDENDAJA. Näiteks: ei lase kliendil leiba lõigata - hooldav. Õpeta, kuidas lõigata - arengut edendav. Valid ise telefonil numbri - hooldav, või lased kliendil osaleda - edendav.
  

Tähtis on üles leida lapse intelligentsi tugevused, tema huvid ja oskused, neid edasi arendades saame liikuda iseseisvuse, harmoonia ja täisväärtusliku elu poole. Paljudel intellektipuudega õpilastel on häirunud kommunikatsioonivõime — kõne puudub või sõnaline kontakt on halb. Iga inimene vajab võimalust suhtlemiseks ja eneseväljenduseks. Sellest tulenevalt on üks olulisemaid etappe leidmaks lapsega suhtlemisvõimalus
Intelligentsustestide tulemused
Kerge vaimupuue — IQ 50–55–70
• 7–12 a lapse vaimse arengu tase

• Kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis
Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus.
Kognitiivse arengu teooria on Jean Piaget' loodud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi:

• Sensomotoorne staadium – sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni.
  
• Operatsioonieelne staadium – 3. kuni 7. eluaastani.
  
• Konkreetsete operatsioonide staadium – 7. kuni 12. eluaastani.
  

Formaalsete operatsioonide staadium – 12. eluaastast alates.

• Mõtlemine muutub loogiliseks, sümbolistlikuks ja abstraktsemaks
• Probleemilahendus toimub loogilise mõtlemise abil

• Raske mõelda abstraktsetes terminites