Intellektipuue (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Vaimupuue

Muidugi sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks koolis õpituid teadmisi ja internetis olevaid allikaid. Puudega laste õpetamisel on väga tähtis arvestada lapse vanust ja arengutaset. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igal ühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. Vaimupuue ehk intellektipuue ei ole haigus vaid eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustamine. Vaimupuudega inimesed vajavad samuti üsna tihti palju abi ja tuge. Kuna neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ja samuti varem õpitud uutes olukordades kasutada. Hea kui on toetajaid, sest läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu,

Psühholoogia

30

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

2   Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas – mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. 1.1 ERIVAJADUSTE LIIGITUS.  Kognitiivse arengu hälbed  Kehapuuded  Intellektipuue  Neuromotoorika puuded  Õpiraskused  Lihaste, luustiku ja liigeste  Üldandekus puuded  Meelepuuded  Emotsionaalsed ja/või käitumishäired  Kuulmiskahjustus  Väljapoole suunatud

Eripedagoogika

48

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

juhte), oskamatus vaikida; • üliarenenud õiglustunne, mis võib põhjustada autoriteetidele allumatust; • suutmatus leppida halli massiga, kohanematus rutiiniga, protest normide vastu. Sageli on andekus ühel alal ja edutus teistel aladel, mis koolis võib ilmneda õpi- ja käitumisprobleemidena.    VAIMU- JA LIITPUUDED 1. Iseloomustus: Vaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud intellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes. Inimesel on raskusi asjadest aru saamisel ning varemõpitut uutes olukordades kasutada: suhtlemine, enese eest hoolitsemine, kodus elamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus, tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö

Alushariduse pedagoog

52

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

tavalisest erinev seisund või haigus. Puue ­ inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema erilisus ei ole kompenseeritud, kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus ­ kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus ­ meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine.

Eripedagoogika

69

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-

Perekonnaõpetus

17

docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus  · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi t

Pedagoogika

72

pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011  Butterworth Arengupsühholoogia alused  Kodutöö oktoobri alguseks [email protected]  Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju  Temaatiline jaotus:  füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid  motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine  kognitiivne areng – intellektuaalne areng  sotsiaal-emotsionaalne areng- s

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)