10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-07-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
urmash
Õppematerjali autor
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabus
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on k
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes ha
suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner- katsed rottidega (rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena võib õpetaja kontrollida ja kujundada õppija käitumist soovitud suunas. VARASEMAD UURIMUSED · John B. Watson (üks esimesi biheivioriste) väitis, et kõikidest suutetakse vormida kõiki- igast inimesest on võimalik teha lendur, varas, arst, kerjus jne. · Biheiviorist huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest ja välise tegevuse õppimisest. · Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena, seoste loomise ja meeldejätmisena.
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri planeerimine on ametialaste
Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid, näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste kavandamine on paindlik, kuna laste ideed ja huvid ilmnevad vahetu tegevuse ja kogemuse Rühmas: Õppe- ja kasvatustegevus: L/a õppekava; Tegevuskava; Rühma tegevuskava; Nädalakava; Päevakava; Päevik, analüüs Lapsevanemad: Koosolekute protokollid; Laste arenguvestluste dokumendid Lapsed: Lapse arengu hindamise dokumendid; Koolivalmiduskaar Päevakava: Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale
ühiskondlik kui ka sotsiaalne roll. Haridusel peab olema praktiline väärtus ja väljund, ainuüksi ainete õppimisest ei piisa ning loogiliste seoste loomist ei tohi jätta tahaplaanile- koolis õpitu peab olema kasutatav koolikeskkonnas ja väljaspool. Hariduse praktilisele kasutamisele tähelepanu pööramine aitab ka tõsta õpilaste õpimotivatsiooni. Mõtestatud haridust on selgem põhjendada ning selgitada ja siduda reaalse eluga. 1 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 1 Juba 1916.a. väitis Dewey, et kuna elamine tähendab kasvamist, tähendab haridus tingimuste loomist edasisteks õpinguteks. Haridus ei tohiks lõppeda kooli lõpetamisega. Kooli ülesanne on kindlustada hariduse jätkamine läbi inimpotentsiaali avamise kasvuks. Kooli edukaim väljund on luua tingimused, et inimesed oskaksid ja sooviksid õppida elust enesest.
Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid, näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste kavandamine on paindlik, kuna laste ideed ja huvid ilmnevad vahetu tegevuse ja kogemuse VI. Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias- rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parandamise tsükkel: plaani (P), tee (D), kontrolli(C), tegutse (A) Rühmas: Õppe- ja kasvatustegevus: L/a õppekava; Tegevuskava; Rühma tegevuskava; Nädalakava; Päevakava; Päevik, analüüs Lapsevanemad: Koosolekute protokollid; Laste arenguvestluste dokumendid Lapsed:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid