Kafka analüüs (0)

Kafka
1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis?
Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi.
2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis?
Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann.
3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele.
Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest.
4. Miks läheb Kafka lossi?
Kafka usub, et tema lähedase sõbra Edward Rabani mõrvaga seonduvatele küsimustele leiab ta vastused lossist. Seega vannub ta, et sinna ta läheb, kuigi keegi ei ole sealt eales elusalt naasnud.
5. Mida tegelikult tähendab loss? Millega seal tegeletakse?
Filmis, nagu romaaniski, püüab peategelane pääseda lossi, kus tegutsevad salapärased ametivõimud , kes valitsevad kogu linna tundmatutel põhjustel. Loss võiks sümboliseerida võõrandumist, bürokraatiat, näiliselt lõpmatut frustratsiooni inimese katsetest seista vastu süsteemile ning saavutamatu eesmärgi mõttetut ja lootusetut tagaajamist.
6. Iseloomusta Kafka ja preili Rossmanni suhteid.
Ma arvan, et preili Rossmann oli filmi paigutatud suuresti selle eesmärgiga, et Kafkale vihjeid poetada ja filmi süžeed edasi arendada, seega nende omavaheline suhe ise filmis eriti kuhugi meid ei viinud ning oli lõpuni välja pigem saladusi täis sõprus.
7. Kes olid need inimesed pööningul ja miks Kafka nendega koostööst keeldus?
Inimesed pööningul olid Kafka töökaaslase härra Rabani ja tema sõbratari revolutsionääridest sõprade grupp, kes väitsid võitlevat maa-aluse organisatsiooni vastu, kes Lossis tegutsesid ning salaja linna oma kontrolli all hoidsid. Kafkas tekitas vastikust selle grupi meetodid ja ideed ehk siis pommide kasutamine ja vaenlaste õhku laskmised, mistõttu ta ka koostööst keeldus.
8. Missuguseid paralleele leidsid filmi ja sinu poolt loetud Kafka teose vahel?
Vaatajaskonda peegeldav perspektiiv ehk nii raamatu kui filmi peategelane jääb pigem taustale ja lihtsalt reageerib enda ümber toimuvale nagu seda tihti juhtus Kafka teoses “Protsess”, kus peategelast Joseph K võis kohati avastada jälgimas oma protsessi kaugelt selle asemel, et aktiivselt selle arengus kaasa lüüa või selle peale üldse pikemalt mõtlema hakata.
9. Tõlgenda filmi lõppu, kus Kafka nõustub: “Jah, ma pean nõustuma, see on enesetapp.”
Võib-olla mõistis Kafka, et süsteemi vastu ei ole mõtet võidelda ning ainuke võimalus on ametivõimude poolt välja toodud looga nõustuda. Samas võib seda tõlgendada ka nii, et süsteemile vastu astudes inimene sooritabki n-ö “enesetapu”, kuna nii satutakse võimukandjate huviorbiiti vaenlasena ja potentsiaalse vastuhakkajana, kaotades sellega vabaduse ja võimalused mingisugusele tulevikule välja arvatud vangla või mõistuse kaotamine.
10. Kuidas on filmis kujutatud Kafka suhet isaga?
Filmis on kujutatud Kafka suhet isaga suuremal või vähemal määral nii nagu see kirjaniku ja tema isa vahel ka päris elus oli, seega emotsionaalselt vägivaldne, täis pettumusi ja türanniat.
11. Kes on see väärastunud inimloom, keda filmi algult näidatakse? Miks teda filmi algul näidatakse?
Väärastunud (inim)loomad olid inimesed kelle peal tehti Lossis igasuguseid katseid, mille tulemusel nad hakkasid käituma ebainimlikult ja putukalikult, mis võib näiteks viidata ühele Kafka teosele nimega “Metamorfoos”.
12. Millised olid sinu jaoks filmi kõige mõjuvamad visuaalsed kujundid ? (Missuguseid seoseid need tekitasid või kuidas annavad edasi kafkalikku maailmatunnetust?)
Minu jaoks on filmi kõige mõjuvam visuaalne kujund mustvalges filmimine. Varjutatud kompositsiooni ja hallid toonid annavad sündmustele halvaendelise ja unenäolise rõhutatuse.
13. Sõnasta loetud Kafka teose põhiteema. Kuidas see haakub tänapäeva maailmaga ?
Kafka toeses “Protsess” oli peategelase põhiliseks missiooniks mõista Seadust ja seda süsteemi, mis ta nii sügavale enda sisemusse tõmmanud oli, kuid pikk ja vaevaline otsing ei toonud suuremat arusaamist ning mida rohkem Joseph K süvenes ja uuris seda rohkem ta mõistis, et loogika ja struktureeritus, mida ta loodab leida tõenäoliselt ei eksisteerigi. Ka tänapäeval võib tõe ja õigluse otsingul teel lootusetult ära eksida ning alati ei ole see süsteem, mis rahva kaitseks loodud, rahvale endale kuigi kasulik, lämbudes vaikselt raskelt rõhuva bürokraatia all.
14. Miks on sinu arvates osa filmi mustvalge ja osa värviline?
Film, mis läheb must- valgest värviliseks näitab suurepäraselt kahte erinevat maailma, mis tunduvad üksteisest nii kaugel, kui mis on tegelikult väga sarnased. Võib tekkida tunne, et lossis tutvustatud värviline maailm ei ole kuidagimoodi parem kui julm ja rusuv maailm väljaspool müüre. Värvid võivad olla selleks, et näidata meile hirmuäratavat reaalsust, mis paneb meid tahtma minna tagasi mustvalgesse maailma koos Kafkaga. Värvi ja must-valge vahelduvus annab filmile ebamaise tunde nagu oldaks just naasnud mõnest unenäost.