100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 150 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ProudEstonian
Õppematerjali autor
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga
Ek m 2 / v m – keha mass, v – keha kiirus , kus • Potentsiaalne energia e. Vastastikmõju energia Ep on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m – keha mass, g – raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast • Kuna töö on protsess, mis viib ühest olukorrast teise, siis tööga kaasneb energia muutumine • Ühik? • 1J (džaul) James Prescott Joule • (1818 - 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige. • James Prescott Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Uuris peamiselt elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi. Avastas eletrivoolu soojusliku toime seaduse. • Joule'i järgi on nimetatud energiaühik džaul. • Elamiseks vajab inimene toitu. Kui palju on inimesel vaja ööpäevas toitu, et säilitada elutegevus? • Kuidas seda hinnata? Selleks oleks vaja teada kui
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. (Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsi
Ek m 2 / v m keha mass, v keha kiirus , kus · Potentsiaalne energia e. Vastastikmõju energia Ep on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast · Kuna töö on protsess, mis viib ühest olukorrast teise, siis tööga kaasneb energia muutumine · Ühik? · 1J (dzaul) James Prescott Joule · (1818 - 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige. · James Prescott Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Uuris peamiselt elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi. Avastas eletrivoolu soojusliku toime seaduse. · Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Elamiseks vajab inimene toitu. Kui palju on inimesel vaja ööpäevas toitu, et säilitada elutegevus? · Kuidas seda hinnata? Selleks oleks vaja teada kui
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime saada aistinguid), m?
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (delta) tähi
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähistatakse vastava
1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvuline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid