Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest humanistlikest ideedest peaks Sinu hinnangul lähtuma tänane kool?
Ajalugu
2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg.
MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus , suured rahvastiku kaotused.
Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule.
Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast.
Ühiskond
Kodakondsuse mõiste ja omandamise viisid. Eesti Vabariigi kodakondsuse seadus. Euroopa Liidu kodakondsus .
Kodakondsus on püsiv õiguslik seos kodaniku ja riigi vahel, mis annab kodanikule teatud õigused ja kohustused. Omandatakse naturalisatsiooni käigus, sünniga või sooritades vastavad eksamid.
Filosoofia
Teema: Humanism
Näidisküsimus: Millistest humanistlikest ideedest peaks Sinu hinnangul lähtuma tänane kool? Põhjenda oma arvamust.
Materjal:  http://prezi.com/pus9bgqbdpma/1-humanism/ ,   http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html
Tänane kool peaks lähtuma järgnevatest ideedest:
  • Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest.
  • See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. Õpilasel peab tekkima tunne, et ta ei õpi mõttetult ja et ta saab elus rakendada teadmisi ntks matemaatikas õpitakse kuidas suurte esemete kõrgust vaadeldes mõõta.
  • Inimkesksust ei tuleks käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik struktureeritus ja plaanipärasus.
  • 2-maailmasõja algus ja Eesti-MRP tähendus Eestile-baaside lepingu sõlmimine-baaside aeg #1 2-maailmasõja algus ja Eesti-MRP tähendus Eestile-baaside lepingu sõlmimine-baaside aeg #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor skaabo Õppematerjali autor
    Failist saab vastuse järgmistele küsimustele:
    2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg.Kodakondsuse mõiste ja omandamise viisid. Eesti Vabariigi kodakondsuse seadus. Euroopa Liidu kodakondsus.Teema: Humanism
    Näidisküsimus: Millistest humanistlikest ideedest peaks Sinu hinnangul lähtuma tänane kool? Põhjenda oma arvamust.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Baaside aeg
    2
    odt

    Baaside aeg

    35. BAASIDE AEG MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT Võimsalt tõusid esile revansistlikud ideed Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimule tulekut. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga

    Ajalugu
    Eesti Teise Maailmasõja ajal
    4
    doc

    Eesti Teise Maailmasõja ajal

    Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee

    Maailmasõjad
    2-ja 1-maailmasõja ja Eesti iseseisvumise-okupeerimiste-Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt
    15
    doc

    2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

    Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale

    Ajalugu
    Eesti Ajalugu 1939-1944
    4
    doc

    Eesti Ajalugu 1939-1944

    12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa

    Ajalugu
    EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
    4
    doc

    EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

    EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa

    Ajalugu
    Eesti II maailmasõja ajal
    9
    doc

    Eesti II maailmasõja ajal

    See võimaldas Berliinil ja Moskval jätkata oma plaanide elluviimist. Baaside leping Sõja puhkedes säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti isegi osaliset mobilisatsioonist. 24. septembril esitati Eesti välisiministrile nõue allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Pakt andis NSVL-le õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baase. 29. septembriks koondati Eesti idapiirile NSVL väed. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest). Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat.

    Ajalugu
    Eesti ajalugu-1939-1941
    8
    docx

    Eesti ajalugu 1939-1941

    Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada ainult oma jõudude.

    Ajalugu
    Eesti iseseisvumine
    15
    doc

    Eesti iseseisvumine

    millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise streigi · Revolutsiooniga avanevad Eestile uued väljavaated, märtsis 1917 ­ autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks, asjaajamine hakkab aga venima · 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun