ning viha alla. Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit "eestlane" kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada Eesti kodanike konkreetseid etnilisi või usulisi rühmi, kasutame vastavat terminit. Enamusrahvuse määratlemiseks kasutame me terminit "etnilised eestlased". Oma esimesel koosolekul otsustas komisjon kasutada käesolevale raportile lisatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudi artiklis 7 sätestatud "inimsusevastaste kuritegude" definitsioone. Kuigi nimetatud definitsioonid töötati välja palju aastaid pärast meie poolt uuritud sündmusi, oleme veendunud, et need kajastavad standardit, mis on nende sündmuste puhul kohane. Komisjon ei ole kohus; kõik õiguslikud meetmed, mida võidakse rakendada komisjoni leidude tulemusena, kuuluvad Eesti Vabariigi asjakohaste ametiasutuste pädevusse. Nende sündmuste analüüsimisel, millel põhineb käesolev raport,
põhjaprovintsi Utrechti Uniooni, lõid 1581.a. Hispaaniast lahku ja moodustasid Ühendatud Provintside Vabariigi. Vahepeal sai Holland edu asumaadel. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1795.a. hõivasid Hollandi Prantsuse väed, kelle toetusel loodi 1798.a. Bataavia Vabariik ja võeti vastu esimene Põhiseadus. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist.Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Monarhia Hollandis Kuningriigi asjade praegune riigiõiguslik korraldus on viimastel aastatel osutunud ebarahuldavaks. Varsti revideeritakse Madalmaade Kuningriigi statuuti. Hollandi kuningas on ka kogu kuningriigi kuningas ning Hollandi Antillide ja Aruba kuningas. Monarhia Hollandis Madalmaade Kuningriik on alates 1954. aastast
uurimisest kuni karistuse määramiseni. ICC on õigus karistada nii valitsusi kui ka eraisikuid. ICCga liitumisel võtavad riigid endale kohustuse anda välja kahtlualused ja aidata koguda tõendusmaterjali kohtu jaoks ja võimaldada vangidele vanglakoht, kuna kohtul endal selline institutsioon puudub. Riigid peavad liitumisel võtma vastu terve leppe, ilma mingisuguste eranditeta. Leppe oluliseimaks osaks peetakse Statuudi seda osa, mis seab paika piirid, millal kohtul on õigus isiku üle kohut mõista ja millal mitte. Esmalt peab isik olema sooritanud väga raske kuriteo. Teiseks peab kohtul ja isikul olema omavaheline seos läbi liikmesriigi ja kolmandaks peab riik ise olema läbikukkunud süüaluse kohtumõistmisel. Leppes on väga täpselt kirja pandud, millised juhtumid ICCle arutamisele lähevad, samuti on ka kirjas reeglid, kuidas juhtum üldse ICC menetlusse jõuda võib.
kui inimest ei ole teatud aja jooksul vastava kuriteo eest vastutusele võetud, loetakse kuritegu aegunuks ja sellega ei tegeleta rohkem. Rahvusvaheliste kuritegude puhul ei ole aga oluline, kui palju aega on möödunud teo toimepanemisest. Eestis mõisteti esimesed inimesed 1949. aasta küüditamise eest süüdi alles pool sajandit hiljem. Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib arutada kuritegu, kui on täidetud üks neljast tingimusest: 1. kuritegu on toime pandud Rooma statuudi osalisriigi territooriumil, näiteks Eestis; 2. süüdistatav on Rooma statuudi osalisriigi kodanik, näiteks Rootsi kodanik kusagil maailmas; 3. juhtumi on kohtule edastanud riik, mis ei ole küll Rooma statuudi osalisriik, kuid on konkreetsel juhul nõustunud, et kohus uurib juhtumit. Näiteks palus Côte d’Ivoire 2011. aastal, et kohus uuriks kuritegusid, mis pandi toime samal aastal toimunud presidendivalimiste järel; 4
Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist. Suriname ja Hollandi Antillid olid sel ajal Kuningriigi kolooniate Hollandi kolooniate seas. Aastal 1830 lõi Belgia Madalmaade Kuningriigist lahku ja 1890 lõppes personaalunioon Luksemburgiga. Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Suriname ja Hollandi Antillid said kumbki maa staatuse ning sellega autonoomia sisemaise halduse valdkonnas. Statuudi vastuvõtmisega kutsusid Madalmaade Kuningriik, Suriname ja Hollandi Antillid ellu uue Madalmaade Kuningriigi. Aastal 1975 astus Suriname Kuningriigist välja ning sai iseseisvaks vabariigiks.Aastal 1986 sai Aruba, mis seni oli olnud osa Hollandi Antillidest,
WALES England Scotland North Ireland Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide riigipea. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbeys 2. juunil 1953. Huvitavaid fakte 1. Britid kasutavad sõna TEA õhtusöögi tähenduses
leiboristliku partei positsioon ja 1923 moodustas tööpartei liberaalide toel pahempoolse valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Iirima soovis vabadust 1921 sai dominiooni staatuse, 1937 sai ka iseseisvaks. 1931 võttis briti parlament vastu westminsteri statuudi, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Millega ingl dominioonid ja kolooniad said peaaegu täieliku iseseisvuse. Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem
Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Statuudi kohaselt antakse preemia noorele eesti heliloojale tema heliloomingu eest või interpreedile, kes on oluliselt kaasa aidanud H.Elleri helitööde propageerimisele. Heino Elleri nime kannab Tartu Muusikakool. Näitusel on eesti rahvapille ning kohalike pillimeistrite töid ja muusikariistu, mis valmistatud väljaspool Eestimaad, kuid on huvitavad pillitüüpidena või omavad memoriaalset väärtust. Rahvapillide kollektsioonis on instrumente möödunud ja ka käesolevast sajandist.
söekaevurite lüüasaamisega, 1923 a Tööpartei moodustas pahempoolse valitsuse, poliitiline olukord jäi stabiilseks, väljus maailmasõjast kiiremini ja suutis euroopas oma positsioone tugevdada, 1921 a suutis suurem osa Iirimaast ennast inglismaa alt vabastada, 1937 kuulutas Iirimaa end täiesti iseseisvaks, varsti hakkasid Kanada ja Austraalia tahtma vabadust, 1931 võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid suveräänseks igatpidi., pannes sellega aluse Briti Rahvaste ühendusele. PRANTSUSMAA. liitis endaga suure tööstusliku potensiaaliga piirkonnad, võimasad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks, mõjutas vähem(kriis), lõplik tööstusriik, majanduslik areng kiire, polnud poliitiliselt stabiilne, valitsuse kiire vahetumine, 1919-1939 oli 41 valitsust, tekkitas rahvas pahameelt ja pettumust
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a
kindlustamisest kullaga 3)sisse seati kaitsetollid 4)Inglismaad mõjutas kriis siiski vähe, kui teisi Euroopa riike. Kuidas mõjutas 1918. aastat valimisreform Inglismaa sisepoliitilist elu? 1) laiendati valimisõigust, naised said valida 2)tegevust alustas tööliste huve kaitsev tööerakondlik partei e. Leibmonistlik partei. Millised põhimõttelised muutused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? 1931. a võttis Briti valitsus vastu Westminsteri statuudi, mis kinnitas, et Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid st neil on oma parlament, oma valitsus, oma kohtusüsteem, kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Kuidas püüti lahendada Iirimaa probleemi? Iirlased alustasid peale I ms võitlust oma iseseisvuse eest. 1937. a sai Iirimaa vabariigiks. Millised olid Inglismaa välispoliitilised eesmärgid? Kuidas neid püüti realiseerida
24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana. Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina. Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja mõõkadega, teiste hulgas 4. järgu Püha Vladimiri ordeniga koos mõõkade ja lindiga. 1916 ülendati Tõnisson polkovnikuks. Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isikliku aadliõiguse saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander Tõnissoni järeltulijad aadlikud. Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes - 9. mai 1917. aasta kevadel sai A. Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. Sama aasta 6. detsembril nimetati ta 1. Eesti Diviisi brigaadiülemaks. Võttis 1. Eesti polgu ülemana osa lahingutegevusest Riia rindel, Muhumaal ja Haapsalu piirkonnas Lääne-Eesti rannikul Pärnust Paldiskini
Dallasesse. Alates 2000./2001. aasta hooajast on osariigil uus NHL hokiklubi Minnesota Wild. Minnesota ülikooli jäähokimeeskond on tulnus mitu korda NCAA meistriks ning andis 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA koondisse mitu põhimängijat ja peatreener Herb Brooksi. Pühad Uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, G. Washingtoni ja A. Lincolni sünnipäeva, mälestuspäev, iseseisvuspäev, tööpüha, Kolumbuse päev, veteranide päev, tänupüha, jõulupüha. Osariigi statuudi järgi peavad koolid eripühi naisõiguslase Susan B. Anthony päeval 15.veebruaril, metsaistutamispäeval aprilli viimasel reedel ja Leif Eiriksoni päeval 9.oktoobril. Aeg 12 GTM = 6 CST (8 tundi Eesti ajast järel). Tuntud inimesi Poliitikutest on tuntuimad endine USA asepresident Walter F. Mondale (1920) ja senaator Eugene McCarthy (1916). Minnesotast on pärit ka õlimagnaat J. Paul Getty (1892-1976) ja firma Sears & Roebuck asutaja Rickhard W. Sears (1863- 1914)
Suurbritannia võimu alt vabastada Iirimaa. 1921.aastal lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse, jäädes nimeliselt veel Inglismaa dominiooniks. 1937kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Suuremat iseseisvust hakkasid taotlema ka teised vormiliselt Londonile alluvad, tegelikkuses sõltumatud riigid nagu Kanda ja Austraalia. 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Nüüd muutus Prantsusmaa aga lõplikult tööstusriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik
maleval, malevkonnal ja nendega võrdsustatud üksustel. Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus . Maleva ja malevast väiksema üksuse lipu kirjelduse ning nende märkide kirjelduse kinnitab kaitseminister . Kaitseliidu vormiriietuse ja eraldusmärgid (ametikoha tunnused) kinnitab Vabariigi Valitsus , nende kandmise korra kehtestab kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseliidul on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Maleva ja malevaga võrdsustatud üksuse teenetemärgi kirjelduse ja statuudi kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus. Kaitseliidu ülesehitus ja juhtimine Ülesehituse alused Kaitseliidu üksuste moodustamisel, ümberformeerimisel ja laialisaatmisel lähtutakse Kaitseliidule mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas ja teistes riigikaitselistes tegevuskavades pandud ülesannetest.
otsustes rahvusvahelisele õigusele. Rahvusvaheline Kohus on faktiliselt Alalise Rahvusvahelise Kohtu, Rahvasteliidu kohtuorgani järglane. Asub Hollandis Haagis, Rahupalees, Alalise Vahekohtu ruumides ning koosneb 15 kohtunikust, seejuures ei tohi kohtusse kuuluda ühestki riigist üle ühe kohtuniku. Kohus rajati 1945.aastal koos ÜRO- ga ja kohtu statuut võeti vastu samal ajal ÜRO põhikirjaga. Põhikirja liikmed on ipso facto (iseenesest) kohtu statuudi liikmed. Kohtu liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu poolt 9 aastaks, iga kolme aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisu. Valitud kohtunikel on diplomaatiline immuniteet. ICJ-l on kahesugused funktsioonid: teha otsuseid juriidilistes küsimustes, mida riigid vastastikusel nõusolekul annavad talle otsustada; anda konsultatsioone juriidilistes küsimustes kõigile ÜRO asutustele. Kohtus on kaebajaõigustes ainult riik, mida esindab tema valitsus
valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen- 15.Inglismaa kaotas peale I maailma sõda juhtuva koha, mis läks AÜ kätte. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. raskeks muutus olukord tööstusharudes, nagu söe -ning tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu. 16
Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit “eestlane” kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada Eesti kodanike konkreetseid etnilisi või usulisi rühmi, kasutame vastavat terminit. Enamus- rahvuse määratlemiseks kasutame me terminit “etnilised eestlased”. Oma esimesel koosolekul otsustas komisjon kasutada käesolevale raportile lisatud Rah- vusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudi artiklis 7 sätestatud “inimsusevas- taste kuritegude” definitsioone. Kuigi nimetatud definitsioonid töötati välja palju aastaid pärast meie poolt uuritud sündmusi, oleme veendunud, et need kajastavad standardit, mis on nende sündmuste puhul kohane. Komisjon ei ole kohus; kõik õiguslikud meetmed, mida võidakse rakendada komisjoni leidude tulemusena, kuuluvad Eesti Vabariigi asjakohaste ametiasutuste pädevusse. Nende sündmuste analüüsimisel, millel põhineb käesolev raport,
kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. Kodukant - MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on 1997. aastal loodud vabaühenduste liit, mis ühendab oma kodukoha elukeskkonda ja külakogukondi arendavaid ühendusi. Toetatakse kohalikku algatust, kodanikuaktiivsust ja ettevõtlikkust. Külavanem - Külavanem on Eestis ühe või mitme küla elanike ühiste huvide esindaja, kelle valivad küla või külade elanikud. Külavanema statuudi kinnitab vallavolikogu. Sotsiaaltöötaja rollid ja partnerid kogukonnatöös – Luua kontaktid kohalike võimuesindajatega Saada ülevaade kogukonnast ja selle ajaloost Saada ülevaade neis piirkondades elavatest inimestest, ühendustest, leibkondadest jne ning nende andmete talletamine Omada ülevaadet piirkonna majanduslikust tegevusest Tegeleda piirkonda puudutavate sotsiaalsete probleemidega Omada ülevaadet KOV lävimisest kogukonnaga.
Allan Murdmaa. Karl Morgensterni monument Karl Morgenstern, täisnimega Johann Karl Simon Mogenstern, oli saksa päritolu õpetlane ja klassikaline filoloog. Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Samuti oli ta Tartu Ülikooli kõnekunsti, elokventsi ja klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor ja raamatukoguhoidja. Ta osales ülikooli põhikirja e. statuudi koostamisel ning ülikooli juhtimises. Morgenstern valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Oli suur kunstihuviline kirjutas kunstiteemalisi kirjutisi, joonistas, visandas maastikuetüüde, portreid ja kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Ta on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Morgensterni suureks teeneks TÜ taasavamisperioodil oli oma sõbra ja ehituskomitee liikme prof. Krause mõjutamine, et ülikooli hooned ehitataks Toomemäele. Samuti oli tema
Rahaühik: naelsterling 3 3. Elizabeth II Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise riigipea. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide kuninganna. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. ·
Euroopa tasandi erakondade tähtsust eurooplaseks olemise teadvustumise ning Euroopa Liidu kodanike poliitilise tahte väljendamise suhtes on tunnustatud Maastrichti lepinguga EÜ asutamislepingule lisatud artiklis 191. Parlament soovitab luua erakondade jätkuvaks arenguks soodsa keskkonna, muu hulgas võtta vastu raamõigusaktid. Nice'i lepinguga täiendati artiklit 191 õigusliku alusega, mis võimaldas võtta kaasotsustamismenetluse teel vastu Euroopa tasandi erakondi reguleeriva statuudi ja eelkõige nende rahastamise eeskirjad. Alates selle määruse jõustumisest 2004. aastal on asutatud mitu uut erakonda, millega nende koguarv on suurenenud kümneni. 1.3. EP ülesanded Parlamendil on kolm põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud Euroopa Liidu õigusakte. ELi õigusaktide vastuvõtmise kõige tavalisem viis on kaasotsustamismenetlus, mida
kuid riigil on legitiimsus. Mis riigile annab legitiimsuse kas legitiimsuseks on vaja demokraatiat või mitte : üldiselt on see iga riigi enda asi kuidas ta riigi sisustab. Kuid viimasel ajal arvatakse, et rahv-õ on just demokraatia aluseks ka legitiimsusele. Rahvusvahelise õiguse allikad on kirjas rahvusvahelises lepingus, mis on osaks ÜRO põhikirja osaks ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada: - rahvusvahelised lepingud (konventsioonid) - rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus-
-‐ rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus (ehk rahval on õigus otsustada oma poliitiline tulevik) Erinevad allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemis on õiguse loomina ja leidmine keerulisem Õiguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi järgi: (siin ka nende hierarhia) -‐rahvusvahelised lepingud Tavaõigus – nt riik ei tohi lasta kasutada oma territooriumi viisil, mis ohustab teiste riikide territooriume Olemuselt kirjutamata õigus, mis omab rahvusvahlisel tasandil palju suuremat tähtsust kui riigisisesel tasandil.
Inglismaa välispoliitika- Inglismaa oli sunnitud tegelema aina rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Esimesena suutis end Inglismaa võimu alt vabastada Iirimaa. 1937. aastal lõppes Iirimaa ja Inglismaa vaheline vaenutegevus kompromissiga:PõhjaIirimaa 6 krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaast saavutas sõltumatuse, 1937. aastal kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. 1931. aastal võttis Briti parlament vastu Westminister statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti süveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühenduseks. Inglismaa majandus- poliitiliselt stabiilne olukord aitas Inglismaal majanduskriisi mõjudega paremini hakkama saada. Naelsterlingi devalveerimine aitas säilitada Inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremii kui teised riigid ja seetõttu suutis oma positsioone maailmamajandused tugevdada.
Tööliste osatähtsuse suurendamine tugevdas Tööparteid. Poliitiline olukord oli üldiselt stabiilne, see aitas edukalt toime tulla majanduskriisiga. Väljus kriisist teistest varem ning see aitas positsiooni maailmamajanduses tugevdada. Impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüded: vabastada Iirimaa. 1937. Kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Iseseisvust hakkasid taotlema ka teised Londonile alluvad. 1931. Võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks. Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg
olema õigus otsustada oma poliitilise tuleviku üle - õiguse autonoomia) NATO - selle aljansi sees erinevatel riikidel on erinevad julgeoleku mured. Balti Riikide jaoks on mure see, mida mõtleb ja kuidas käitub Venemaa. Portugali jaoks pole Venemaa nt julgeoleku probleem number 1. 2. Allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemison õiguse loomine ja leidmine keerulisem Õiguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi järgi: Kolm esimest- põhiallikad Teised- abiallikad ❏ Rahvusvahelised lepingud (treaties) Leping on mitme rahvusvahelise õiguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvaheliste õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised: - Sisaldab täpselt formuleeritud õigusnorme - Muutub subjektile siduvaks pärast seda, kui viimane on andnud selleks selge
Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos. 2005. a. 4.-15.aprillini toimus Tallinnas Eesti ja ÜRO ühisel korraldusel ÜRO rahuvalveseminar Train the Trainers, millel oli osalejaid kokku ligi 30 riigist. Eesti on Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court - ICC) asutajaliige olles ratifitseerinud Kohtu statuudi 30. jaanuaril 2002. Kohtu statuut jõustus 1. juulil 2002. 14 7.1 Inimõiguste kaitse Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid ning esitanud ka nendest tulenevad aruanded konventsioonide järelvalvekomiteedele. Viimati, 2007. aasta juulis arutati ÜROs Eesti 4. perioodilist aruannet naiste diskrimineerimise kõigi vormide
seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. Määruste suhtes kehtivad HMS sätted. Nt põhimäärus, maksumäärus, ehitusmäärus, koerte-ja kasside pidamise eeskiri. Vastavalt määrusega reguleeritava probleemistiku olemuslikule sisule kvalifitseerub see statuudiks või riiklike ülesannete täitmiseks antavaks määruseks. 8.5. Statuudid KOV statuudiõiguseks on tema õigus kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. KOV on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi kohaliku omavalitsuse üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil.
Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava:
kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse prinsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõiste ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsioonina, mis püüab nati saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat , kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani rõhku lepitusmenetlusele- et kui oldi sõja
iseseisvumispüüetega. Esimesena suutid end UK võimu alt vabastada Iirimaa. Inglased oli kaua püüdnud iirlaste vabadustahet jõuga alla suruda, kuid veendusid lõpuks selle lootusetuses. 1921.a. lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-Iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse. 1937.a. kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. 1931.a. võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Majandus: sõja tulemusena liitis Pr. endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väikse kui enamikus Euroopa riikides
a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. Esimese maailmasõja tulemusena langes Inglismaa Euroopa konkurent Saksamaa võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus
Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse printsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõista ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli, et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsiooni, mis püüab natsi saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat, kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani
Kõik küsimused, mis on seotud lepetega, peaksid olema lahendatavad VK-te poolt, mitte Rahvusvahelises Kohtus Haagis. Kui vahekohus eksib? Otsus ebaõiglane, tegu korruptsiooniga vahekohus peax andma õiguse seda istungit uuesti avada, et seda viga parandada. Otsus kohustuslik; kuid võidakse kokku leppida, et on soovitusliku iseloomuga. TRIBUNALID JA KOHTUD Kõige formaalsem Haagi Rahvusvaheline Kohus loodi ÜRO raames Kõik ÜRO liikmesriigid kuuluvad RK statuudi alla, lisaks Sveits. On 15 kohtunikku, valitud Julgeoleku Nõukogu ja ÜRO Peaassamblee poolt (kui mülemad andnud nõusoleku). Ettepanekud rahvusgruppide moodustamiseks. Paika pandud max 1, 9.a ametiaeg: iga 3.a tagant 5 kohtunikku ümbervalimisele. Kuidas kohtunike kohad jaotunud? Et oleks kõik maailmariikide poliitilised ja majanduslikud seisukohad esindatud (riigiti erinevad): 4 Lääne-Euroopa; 3 Ida-Euroopa; 3 Aasia; 2 Ladina-Ameerika; 1 USA; 3 Aafrika.
vanema astme tublile ja edasipüüdlikule noormehele. 2. Kreutzwaldi stipendiumi saaja määrab muuseumi direktor oma käsikirjaga arvestades Kreutzwaldi Gümnaasiumi poolt tehtud ettepanekut. 3. Kreutzwaldi stipendiumi saaja kuulutatakse välja ja stiupendium antakse välja detsembrikuus Kreutzwaldi sünniaastapäeva tähistaval mälestuspäeval. 4. 1999. a. Kreutzwaldi stipendiumi suurus on 500 krooni. Muuseum jätab endale õiguse muuta edaspidi stipendiumi summa suurust. Peale Stipendiumi Statuudi on ka Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmedali statuut, kus jagatakse mälestusmedaleid. Ka mälestusmedal antakse üle detsembrikuus. 22 MUUSEUMIST ÜLDISELT Aadress: Kreutzwaldi 31, Võru 65609 Telefon: 78-217-98 E-mail: [email protected] Kontaktisik: ekspositsiooniosakonna juhataja Aimi Hollo Avatud: 1. aprill 30 september K P 10 18 1. oktoober 30. märts K P 10 17
Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos. Eesti on Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court ICC) asutajaliige olles ratifitseerinud Kohtu statuudi 30. jaanuaril 2002. Kohtu statuut jõustus 1. juulil 2002. Lisaks sellele võtab Eesti osa töögruppidest, mis töötavad välja rahvusvahelist inimõiguste alast õigust: hetkel valmistatakse ette rahvusvahelise majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti lisaprotokolli. Uusimaiks rahvusvahelisteks inimõigusalasteks kokkulepeteks on 2006. detsembris ÜRO Peaassambleel vastu võetud puuetega inimeste õiguste konventsioon ning kõigi isikute
organisatsiooni organ või ametnik. Üksikisiku vastutus Selle teemaga tegeleb rahvusvaheline kriminaalõigus. Rahvusvahelise kuriteoga on tegemist siis kui vastav õigusrikkumine on kuulutatud kuriteoks rahvusvahelise õiguse ning see eristub tavapärasest siseriiklikust kuriteost. Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on jurisdiktsioon järgmiste kuritegude osas: · Genotsiidikuritegu · Inimsusevastased kuriteod · Sõjakuriteod · Agressioonikuritegu Tagajärjeks võib Rooma Statuudi järgi olla vabadusekaotus, rahatrahv või kuritegevuse tulemusena saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimine. Tülide rahumeelne lahendamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt puudub riikidel üldine kohustus oma tülisid lahendada. Samuti ei saa riike sundida selleks, sest kõik riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed. Riigi tüli on kahe või enama riigi lahkheli, mid puudutab kas mingit faktilist küsimust, asjakohast kehtivat õigust või mõne riigi rakendavat poliitikat
11 ja 12 sätteid arvestades. Artikkel 36 1. Julgeolekunõukogul on õigus artiklis 33 tähendatud tunnustega tüli või olukorra igasuguses staadiumis soovitada kohast reguleerimise protseduuri või reegleid. 2. Julgeolekunõukogu arvestab poolte poolt juba rakendatud tüli lahendamise mis tahes protseduuriga. 3. Käesoleva artikli põhjal soovitusi tehes peab Julgeolekunõukogu ühtlasi silmas, et juriidilise iseloomuga tülid tuleb pooltel vastavalt kohtu statuudi sätetele edastada Rahvusvahelisse Kohtusse. Artikkel 37 1. Kui pooled ei lahenda artiklis 33 tähendatud tunnustega tüli samas artiklis mainitud vahenditega, annavad nad selle lahendamiseks Julgeolekunõukogule. 2. Kui Julgeolekunõukogu leiab, et antud tüli jätkamine võib tõeliselt ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, siis otsustab ta, kas tal tuleb toimida artikli 36 alusel või soovitada tema poolt sobivaks peetavaid tüli lahendamise tingimusi. Artikkel 38
Euroopasse. Kõikjal hakkasid maksud tõusma, mis süvendas kriisi veelgi. Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad. Kriisi ajal oli vaja edasi maksta reparatsioone, kuid Usa võttis oma kapitali välja. Toimus uus hüperinflatsioon. Usa-s lõi Roosevelt majanduse korda saamiseks New Deal'I poliitika. Riik peab sekkuma rohkem majandusse Kontroll pankade üle. Westminsteri statuut: 1931 Briti valitsus võttis vastu statuudi, mis kinnitas, et Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid. St, et neil on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Teema 6 Diktatuuride kujunemine; Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia pt. 8, 10, 14 Diktatuuride tekke põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed riigid, Saksamaa, Itaalia ja Jaapani olukord
Vastavalt rakendusvaldkonnale võib eristada KOV üksuse: Põhimäärus Eelarvemäärus Maksumäärus Ehitusmäärus Ametiasutuse põhimäärus Kaevetööde, heakorra-, koerte ja kasside pidamise jt eeskirju 8.5. Statuudid Statuudid - PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-is ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil.
Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I
o Reeglina sis määrused õigusnorme kui üldreegleid, siis üldisus pole alati vältimatu tunnus: nt valla ja linna eelarve tuleb volikogul seaduse kohaselt vastu võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda. o Vastavalt määrusega regul probleemistiku olemuslikule sisule kvalifits see statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks. Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme. Kohaliku elu küs-s võib volikogu või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV
Kuninganna Elisabeth II Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide riigipea. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. Sugupuu
hoida. Inglismaa: Suurbritannia loovutas oma juhtpositsiooni ja vaevles pikalt hääbuvast söetööstusest tingitud probleemide käes. 1923 moodustati esimest korda pahempoolne valitsus. Majanduskriisist väljus inglismaa kiiremini, võimaldades oma positsioone veidi tugevdada. 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. Suuremat iseseisvus hakkasid taotlema ka teised asumaad. 1931 võttis parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välisasjades täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine põllumajanduses. Tehnika kiire areng vähendas tööjõu vajadust, mis suurendas töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil ("must neljapäev" ja "must teisipäev" 1929.a. oktoobris). Majanduskriis
UK võimu alt, iseseisvust tahtsid Kanada ja Austraalia) - 1931 Briti parlament võttis vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS
Ei erista avalikku ja eraõigust. Riigi seadusandlikkuse jagunemine ei vasta kontinentaalõiguse jagunemisele. Avalik seadusandlus hõlmab ka eraõigust. Inimene ei tea, mis statuudis on õigus. Statuudid on üsna üksikasjalised, kui meie seadused on üldistatud, lakoonilised, abstraktsed. See teeb paragrahvid väga pikaks. Statuutide juurde kuuluvateks iseloomulikeks elementideks on lühike pealkiri (mille järgi tuntakse statuuti) ja pikk pealkiri (kirjeldab statuudi reguleerimisulatust, kõneleb statuudi enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda. Püha seadus sätestab, kuidas käituda. On riike, kus domineerib ilmalik pool, ja riike, kus domineerib jumalik pool. Tunvuvalt keerulisem kui teised õiguskultuurid. Jumalik pool on püha ja puutumatu
Kollektiivlepinguseadus (1993) näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning poolte kohustused kollektiivlepingu kehtivuse ajal. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (1993) kehtestab streikide ja töösulgude korraldamise tingimused ja riikliku lepitaja statuudi. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (1995) sätestab töövaidluskomisjoni töökorralduse. Tööstaaz Tööstaaz on töötaja teenistusaja pikkus. Töövaidluste - Lepitamine lahendamine - Vahendus - Arbitraaz (vahekohus) Töösulg e. lokaut Streigi vastand. Tööandja ei lase töölisi tööle, sulgeb
11.2 Rahvusvahelise õiguse allikad ja rahvusvahelise õiguse subjektid - Traditsiooniliselt olid rahvusvahelise õiguse subjektideks ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras