50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PinkLullaby
Õppematerjali autor
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on
1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine on liiga staatiline ega peegelda täit tegelikkust. RÕ on protsess, milles nii õigusnormidel kui ka poliitikal on tähtis roll; RÕ kui ’rahvusvaheliste suhete keel’. 1.2 Rahvusvaheline avalik ja rahvusvaheline eraõigus ❑ Rahvusvaheline (avalik) õigus erineb rahvusvahelisest eraõigusest, mis on oma
3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (I a kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on nõusoleku andnud või kui julgeoleku nõukogu on esitanud prokurörile otsuse... Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil
Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
-‐ sekundaarsed ehk osalised ehk piiratud – saavad olla teatud rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks (kõik ülejäänud subjektid mis on on sündinud kas riigi tahtest või nende õigused ja kohustusted sõltuvad riigi tahtest nt. taustorganisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, üksikisikud) Võimalik on eristada õigusvõimet ja teovõimet. Teo ja õigusvõime tulevad alati koos riigile. Riik on küll õigussubektina olemas, kuid ta ei saa õigussubjektina tegutseda-‐ nt kui riik on okupeeritud. Riigid -‐ Riigid on läbi aegade olnud kõige olulisemad subjektid
rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu
vägistamine oleks pidanud tõsisemalt suhtuma, mitte neid vahistama. Praktiliselt kas neid saab vastutusele võtta? Praktiliselt on neid väga raske vastutusele võtta ! KAASUS nr 4. Paar aastat tagasi, tegemist oli, et kohus vabastas ühe Abu Dhabi kuningliku perekonna liikme seoses süüdistusega, et ta oli piinanud ühte külas olevat Agfanistanist külas olnud sõjameest. Oli video, kus oli näha, et ta tõesti peksis teda mitmete asjadega, tulistas teda ja sõitis autoga üle ta jalgade. Rahvusvahelised organistatsioonid ootasid muidugi, et see kurjategija mõistetakse süüdi! Kohalikud aga mõistsid ta õigeks, kohtunik ütles, et peksja oli rohtude mõjuall sellel hetkel. Kohus mõistis aga 5 aastase vanglakaristuse inimestele, kes tegid video, millel oli näha kuidas peksja seda sõjameest peksab. Kindlasti oli see situatsioon alla miinimumi! NÄITED RIIGI VASTUTAMISEST Kujutame ette, et on üks diplomaat härra C, kes esindab B-d
1919 loodi töötajate õiguste kaitseks ILO Rv Tööorganisatsioon. Oluline progress tülikus lahendamisel rv-se kohtu ja vahekohtute korras. ÜRO põhikiri – külma sõja lõpp (1945-1989): 1945 loodi ÜRO. Rahu ja stabiilsus üldised eesmärgid, kiire relvastuse arengu tõttu. Siseriiklikult mõj rv õ-se arengut demokratiseerumine ja sotsiaalriigi idee levik. ÜRO põhikirja art 2 lg 4 keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu. Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III maailma riigid ja sotsialistlik blokk ÜRO Peaassamblees enamus, kuid võim Lääne riikidel. III maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks. 1970 rv õ printsiipide deklarats nende algatusel. Tekkisid valitsustevahelised organisatsioonid,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid