Kahe ms vahel (0)

Kahe ms vahel
Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS . Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tšeh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand- Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus , ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus , helde laenude jagamine, vaesumine , tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldada riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalseid valijaid. Nad keskendusid ka üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele kiiresti muutuvas maailmas. Sotsiaaldemokraadid : kaitsesid tööliskonna huve, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemaid makse, et aidata abivajajaid, nende eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel ei ole ebavõrdsust. AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Arenes kiiresti, kasvas kodanike jõukus, alkoholi tarbimine keelati, maffia tootis salaja alkot ja rikastus seeläbi, tuhande võimaluse maa, seda toetas vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas ettevõtluse tähtsust(herbert hoover ), seda valusam oli ameerikale majanduskriis, 1932 Roosevelt, kes lubas maa suurendamisel kriisidt välja viia, uus kurss majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu see eeldab sissetulekute kasvu. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust, R tõstis makse ja see tõstis riigivõlga. R algatatud reformid: riik organiseeris hädaabi töid, lõi uusi töökohti,kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, töötutele abiraha , vanadele pensioni jne, hakkas reguleerima põllumajandust (saadused ja hinnad hakkasid kasvama), panganus: kontrolliti ja taastati inimeste hoiused. 1933 hakkasid majanduskriisit üle saama, rahvas pidas R oma kangelaseks, ja ta valiti veel presidendiks. Isolatsioonipoliitika: üritati end teistes maailmaosadest eemale hoida. INGLISMAA. Kaotas maailmas juhtiva koha USAle, tähtsus maailma majanduses kahanes, söe-ja tekstiilitööstus vajusid, aeglane kaasamineks moodsate tehnoloogiatega, 1926 üldstreik söekaevurite lüüasaamisega, 1923 a Tööpartei moodustas pahempoolse valitsuse, poliitiline olukord jäi stabiilseks, väljus maailmasõjast kiiremini ja suutis euroopas oma positsioone tugevdada, 1921 a suutis suurem osa Iirimaast ennast inglismaa alt vabastada, 1937 kuulutas Iirimaa end täiesti iseseisvaks, varsti hakkasid Kanada ja Austraalia tahtma vabadust, 1931 võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid suveräänseks igatpidi., pannes sellega aluse Briti Rahvaste ühendusele. PRANTSUSMAA. liitis endaga suure tööstusliku potensiaaliga piirkonnad, võimasad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks, mõjutas vähem(kriis), lõplik tööstusriik, majanduslik areng kiire, polnud poliitiliselt stabiilne, valitsuse kiire vahetumine, 1919-1939 oli 41 valitsust, tekkitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias, kriisi tabades suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised(lubasid riigi karmi käega kriisist välja tuua), hoidmaks nende võimuletulekut sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas koostöö kodanlike erakondadega, rahvarinne sai võimule aga varises kooku kuid siiski suutis riigi poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis prant tähtsaimaks suurvõimuks, aktiivne ka Kesk-ja Ida Euroopas, puudus sõjaline ja majanduslik jõud, 1930 alustas koostööd Venemaaga, et olla vat Saksamaale.