Kogukonnatöö meetodid kordamisküsimused (0)

TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks.

EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel
KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava
KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning muidki tugitegevusi, mis Eesti kodanikuühiskonda läbi vabaühenduste tubli töö tugevamaks vormivad.
EMSL - Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks tugev kodanikuühiskond , kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad olla head, arukad ja aktiivsed kodanikud.
EMSLi missiooniks on aidata areneda vabaühenduste tegevust toetaval keskkonnal ja tugevdada ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda.
Kodanikuühiskond - Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit , tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
Kodanikeühendused - kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon , millel on püsivam juriidiline vorm. Need ei tegutse kasumi teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele
Sotsiaalne keskkond – meid ümbritsevad väärtused, traditsioonid, hoiakud jms, mis valdavalt läbi kirjutamata reeglite mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist.
Kestlikkus - Sotsiaalne kestlikkus tähendab võrdse kohtlemise, materiaalse heaolu, eneseteostuse võimaluste ja ühiskondlike hüvede jätkumist põlvkonnast teise.
Sotsiaalne kapital (selle kahandajad, kasvatajad) – inimestevahelisel usaldusel ning jagatud väärtustel põhinev koostöövõime ühiste eesmärkide saavutamise nimel. – soov ja/või vajadus kokku kuuluda ja koos tegutseda. Kahandajateks on näiteks heitunud, lootusetud inimesed. Kasvatajateks inimesed uute ideedega, lootustandvad olukorrad.
Inimvara - on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. See tähendab ühiskonnas elavate ja töötavate inimeste (tootmis)potentsiaali.
Esindusdemokraatia - on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega. Kõik tänapäeva läänemaailma riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks  Suurbritannia  on parlamentaarne monarhia  ja Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis)
Osalusdemokraatia – on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine selliselt , et kaasatud on võimalikult paljud need ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, keda see puudutab.
Kaasamine (selle vormid) – Avaliku võimu tegevus, kus otsustusprotsessi kaasatakse inimesed, keda tehtavad otsused otseselt mõjutavad.

• informeerimine, mille käigus antakse teada plaanitavatest otsustest ja/või õigusaktidest ning tehakse kättesaadavaks strateegiliste dokumentide eelnõud;
  
• konsulteerimine, mille käigus küsitakse selleks huvi avaldanud huvirühmadelt ja avalikkuse esindajatelt arvamusi ja ettepanekuid ;
  
• osalus, mis on võimalus osaleda strateegilise dokumendi eelnõu väljatöötamise töögrupi töös algataja kutsel.
  

Kogukond - teatud tunnuse (geograafiline piirkond, ühine töö või huvitegevus , emotsionaalne side jms) alusel ühiste eesmärkide saavutamise nimel tegutsevaid inimesi.
Kogukonnatöö (selle meetodid ja eesmärgid) - eesmärgistatud, professionaalne tegevus kogukonnas sotsiaalse kapitali kasvatamiseks.
Meetodid: Sotsiaalne planeerimine , Käraja, sotsiaalne aktsioon, jõustamine . (Teha kõik, et kogukond tuleks kokku ja suudaks ühtlaselt üksteist toetavalt eksisteerida).
Eesmärgid: Probleemide ennetamine, Probleemide lahendamine, Hoolivus ja turvalisus.
Sotsiaalne aktsioon - ühekordne lühiajaline ettevõtmine millegi ärategemiseks või meelsuse avaldamiseks.
Kodanikualgatus - Laiemalt võttes on kodanikualgatus igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. Väljend "kodanikualgatuse korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele. Tavalised kodanikualgatuse vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega , avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid , survegruppide ja liikumiste moodustamine.
Arvamusfestival - arutelufestival, kus vahetatakse mõtteid Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel . Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis
Kogukonna jõustamine - kogukonda liitev, arendav ja tunnustav, koostööks võimalusi otsiv ja loov tegevus. Avaliku võimu poolne tegevus kogukondade suutlikkuse kasvatamiseks.
Sotsiaalne planeerimine – kogukonna seisundi sh saadaoleva ressursi hindamine, lühi- ja pikaajaliste arengueesmärkide seadmine , tegevuskava koostamine ja elluviimine koos vahepealsete hindamiste ja korrektiivide sisseviimisega. Tegevuskava loomulik osa on viitamine olemasolevatele ressurssiallikatele ning vahendite juurdehankimise võimalustele.
Arengukava - strateegilisel planeerimisel arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ja see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ja kergesti mõistetav.
Kogukonnateenused - Kogukonnateenus on orienteeritud kohalikule arengule ja töökohtade loomisele. (määratletud kui mittemateriaalset väärtust, mis on suunatud külakogukondade, kus tururegulatsioon mingites valdkondades ei toimi, arengule ja seal töökohtade loomisele).
Avalike teenuste lepinguline üleandmine -  eesmärgiks on tagada, et avalik võim kui teenuse üleandja ja kodanikeühendused kui teenuse osutajad lähtuksid teenuse elluviimisel ühesugustest põhimõtetest tagamaks ühiskonnale oluliste eesmärkide saavutamise.
LEADER - Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid.
Kodukant - MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on 1997. aastal loodud vabaühenduste liit, mis ühendab oma kodukoha elukeskkonda ja külakogukondi arendavaid ühendusi. Toetatakse kohalikku algatust, kodanikuaktiivsust ja ettevõtlikkust.  
Külavanem - Külavanem on Eestis ühe või mitme küla elanike ühiste huvide esindaja, kelle valivad küla või külade elanikud.
Külavanema statuudi kinnitab vallavolikogu.
Sotsiaaltöötaja rollid ja partnerid kogukonnatöös –

• Luua kontaktid kohalike võimuesindajatega
  
• Saada ülevaade kogukonnast ja selle ajaloost
  
• Saada ülevaade neis piirkondades elavatest inimestest, ühendustest, leibkondadest jne ning nende andmete talletamine
  
• Omada ülevaadet piirkonna majanduslikust tegevusest
  
• Tegeleda piirkonda puudutavate sotsiaalsete probleemidega
  
• Omada ülevaadet KOV lävimisest kogukonnaga.
  

Partnerid:

• KOV
  
• Külavanem
  
• Ettevõtjad
  
• Kogukonnas töötavad inimesed
  
• Maavanem , maakorraldaja
  
• Kodu-uurija
  
• Võimuesindajad
  

Meedia rollid ja võimalused kogukonnatöös. (Hea kodanik, Külakiri jms) - Meedia võib toetada või kahjustada kogukonnatöö eesmärke ja tegevusi. Oleneb meedia sordist ja sihtrühmast.
Kodanikeühenduste tähtsus sotsiaaltöötaja jaoks – Lihtsam teavet ja andmeid saada. Koostöö kodanikeühendustega on positiivne mõlemale poolele. Üks eesmärk ja ühine tegutsemine viib eesmärgile kiiremini lähemale.
MTÜ (kogemusepõhine: isiklik + õppekäik )