Toomemäe skulptuurid (0)

Sinu kool
TOOMEMÄE SKULPTUURID
Referaat
Koostaja :
Hindaja :
Tartu 2011
Karl Ernst von Baeri monument
Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel.
Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekušini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekušin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886 . aastal. Mälestussamba püstitamise mõtte algatasid Tartu ülikooli professorid, kes panid aluse ka rahakogumisele. Raha laekus välismaalt, põhiliselt Venemaa suurematest keskustest. Kahe aasta jooksul koguti 22 000 kuldrubla. Samba projekti saamiseks kuulutati välja konkurss , mille võitis A. Opekušin. Kuju on valatud pronksi Peterburis. Monumenti piirav väike metallsepisaed on valmistatud Tartus G.E. Lesta töökojas. Monumendi alus on valmistatud graniidist . Baeri monument on muinsuskaitse all.
Volbriööl 30. aprillil vastu 1. maid on tavaks saanud, et Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed pesevad Baeri monumendi pead vahuveiniga. Traditsioon algas 1989. aastal Kaarel Tarandi eestvedamisel ja kestab siiani.
Ernst Bergmanni monument
Ernst Bergmann (1836-1907), täisnimega Ernst Gustav Benjamin von Bergmann, oli baltisaksa kirurg ja aseptika rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi 1860ndal aastal. Bergmann on olnud kirurgiaproffessoriks peale Tartu Ülikooli ka Würzburgi Ülikoolis ja Berliini Ülikoolis. Ta osales välikirurgina mitmetes sõdades, näiteks Preisi-Austria ja Vene-Türgi sõjas. Ta oli üks esimestest, kes hakkas haavaravis steriliseerima kirurgiainstrumente. Tema järgi on nimetatud Münchenis asuv sõjaväehaigla, mis on suuruselt teine hoone Pentagoni järel, mida USA sõjavägi on kunagi kasutanud. Samuti oli ta üks kolmest arstist, kes ravis Friedrich III, Saksa keisrit ja Preisimaa kuningat.
Bergmanni algatusel ehitati Toomemäele kirurgiakliiniku jaoks kaks uut hoonet, mis avati 1875. aastal. Uues kliinikus sai tänu soodsatele tingimustele käsitleda operatiivkirurgiat, mitte ainult üliõpilastega vaid ka Tartusse täiendkoolitusele tulnud sõjaväearstidega.
Toomemäele haavakliiniku taha (Lossi21/23) on püstitatud Bergmanni mälestussammas 1913. aastal ülikooli arstiteaduskonna poolt. Monumendi autor on saksa skulptor Adolf von Hildebrandt. Mälestusammas koosneb templiviilu kujutavast graniitseinast, mille ees asetseb postament Bergmanni pronksbüstiga.
On teada, et soojal ajal meeldib noortel Bergmanni kuju juures istuda, juttu puhuda ja õlut juua. Seda eelkõike tänu ümbritsevale rahulikule ja kaunile loodusele.
Friedrich Robert Faehlmanni monument
Friedrich Robert Faehlmann oli üks eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid , arst ja demokraat. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Arstiõpingute kõrvalt kuulas ka filoloogia - ja filosoofialoenguid, tänu millele hakkas ta tundma huvi eesti keele vastu. Faehlmann töötas Tartus arstina Vanas Anatoomikumis, mille ees ka tema monument asetseb tänapäeval. Ta oli ülikoolis eesti keele lektor ning luges ka õppeülesandetäitjana farmatoloogia- ja retseptuurikursust. Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule.
1838. aastal asutati tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, kus ta tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid , milles lõi Soome eeskujul eesti muinasjumalad (nt. Vanemuise). Kaunimad on „ Koit ja Hämarik“, „Vanemuise laul“ ja „Loomine“. Muistendis „Emajõe Sünd“ seletab ta rahvapäraselt Toomemäe teket. Ta oli rahvuseepose „Kalevipoeg“ kirjapanemise mõtte algataja , millest Friedrich Reinhold Kreutzwald hiljem eepose lõi.
Selleks, et Faehlmanni mälestada loodi Tartus Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi poolt komitee, millel oli kaks ülesannet. Esimene neist oli Faehlmanni haua korrastamine ja teiseks oli Toomemäele mälestussamba rajamine. Rahva hulgas läbi viidud korjandus aga ei täitnud komitee ootusi ja raha jätkus ainult hauaplatsi korrastamiseks. Hiljem korraldati uus korjandus, mis samuti ei kandnud vilja ja algselt plaanitud täiskuju tellimine jäeti ära ning telliti hoopis Faehlmanni büst. Mälestussamba lõi skulptor Voldemar Mellik. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus „Tegur“. Monumendi alus on tehtud graniidist. Mälestussammas avati 18. mail 1930. aastal ning sellest võttis osa üle 1000 inimese.
Kristjan Jaak Petersoni monument
Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) oli eesti kirjanik ja tõlk. Ta õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Peterson suri tiisikusse kõigest 21-aastasena. Tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999.aastal riiklikuks tähtpäevaks.
V. Reiman kirjutab temast: „Ta on esimene haritud eestlane, kes ennast eestlase tundis olevat ja kes seda südamlikult ja avalikult igal pool püüdis üles tunnistada, kui vaevalt keegi teine pärast teda. Selle asja poolest läks tema nii kaugele, et tema ajuti - 1820. a. aasta lõpul ja 1821 . a. alul - avalikult Riia linnas eesti rahvariides käis”.
Kristjan Jaak Petersoni monument kujutab proksist kirjaniku figuuri, paremas käes kepp , vasakus raamat. Kuju seisab hallidel graniitplaatidel, millel on pronksist tekst:
„Kas siis selle maa keel
Laulutuules ei või
Taevani tõustes üles
Igavikku omale otsida?“
Monument avati 1983. aastal ning selle autoriteks on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa.
Karl Morgensterni monument
Karl Morgenstern, täisnimega Johann Karl Simon Mogenstern, oli saksa päritolu õpetlane ja klassikaline filoloog . Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Samuti oli ta Tartu Ülikooli kõnekunsti, elokventsi ja klassikalise filoloogia, esteetika , kirjandus- ja kunstiajaloo professor ja raamatukoguhoidja . Ta osales ülikooli põhikirja e. statuudi koostamisel ning ülikooli juhtimises. Morgenstern valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Oli suur kunstihuviline – kirjutas kunstiteemalisi kirjutisi, joonistas, visandas maastikuetüüde, portreid ja kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Ta on maetud Tartusse Raadi kalmistule.
Morgensterni suureks teeneks TÜ taasavamisperioodil oli oma sõbra ja ehituskomitee liikme prof . Krause mõjutamine, et ülikooli hooned ehitataks Toomemäele. Samuti oli tema ideeks võtta Toomemäe haljastusprojekti aluseks Zürichi Pärnade promenaad. Ühe osa Toomemäest ostis ta isiklikult endale, et rajada sinna oma maja, kust oleks hea raamatukokku minna.
Mälestussamba püstitas ülikool oma kauaaegsele professorile Toome nõlvale veel tema eluajal, 1851. aasta. Kolmeastmelisel alusel paikneval lihtsal lubjakivist obeliskil on pronksplaat tekstiga : „Area Morgensterniana“, mis tõlkes tähendab Morgensterni ala, mis tähistab seal paiknenud Morgensterni aeda . Monument on rajatud K. Tooli poolt.
Kasutatud kirjandus:
Karl Aben, Eesti Kirjandusest nr. 6/1924
A. Suur, "Toomemägi". Tln. 1968
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast, Sulev Vahtre. Tln., 1997
EE, 6. kd. Tln., 1992; Tartu ajalugu. Tln., 1980
www.tartu.ee/ajalugu