Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu
võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs
meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele).
Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad.
Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides,
mis annab neile sotsiaalse tähenduse.
Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et
samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel.
Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need
võimalused tulevikus kaoksid.
Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud
töö võimalus.
4.5 Rahvusvaheline julgeolek
Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi.
ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek
elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt
mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat, kasutades kaasaegseid infotehnoloogili
Kursus Ühiskonnaõpetus II Kontrolltöö nr 3 teemad Loetletud teemasid, mõisteid ja väljendeid tuleb osata (oma sõnadega) lahti seletada, tuua näiteid kaasaja elust ja leida seoseid enda eluga. Teema järel sulgudes on õpiku vastava peatüki number. 1) Rahvusvahelise julgeoleku mõiste, valdkonnad, ohud (4.5) Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks. 2) Julgeolekulepingud ja kollektiivne julgeolek (4.5) Kollktiivne julgeolek- Grupp riike lepib kokku, et nad käsitlevad julgeolekut ühiselt ja kui keegi või miski ohustab seda või mõnda riiki siis on kõik liikmed ühiselt kohustatud kaitsma ohustatud osapoolt. Julgeolekulepingud- NATO,ÜRO, 3) Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud põhimõtted ja vahe
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi ?
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La
propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentiumis sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist? Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele. Ubi societas, ibi ius kus on ühiskond, seal on õigus. Kas on seda ühisosa, mis ühel hõimul (vms) on teisega, kas irokeesil on midagi ühist eskimoga? Kuni rahvusvahelise õiguse sünnini on olnud valitsev mõtlemine, mis on tahtnud teist allutada endale. Nt Hiinat nimetatakse hiina keeles Keskriigiks (middle kingdom). Reformatsiooni mõju Ius gentium kui vana-roomas olnud rahvaste õigust on peetud üheks rahvusvahelise õiguse eelkäijaks. Keskajal olid valitsevateks tegelasteks Püha Saksa riigi keiser ning ilmalikus paavst
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine on liiga staatiline ega peegelda täit tegelikkust. RÕ on protsess, milles nii õigusnormidel kui ka poliitikal on tähtis roll; RÕ kui ’rahvusvaheliste suhete keel’. 1.2 Rahvusvaheline avalik ja rahvusvaheline eraõigus ❑ Rahvusvaheline (avalik) õigus erineb rahvusvahelisest eraõigusest, mis on oma olemuselt siseriikliku õiguse osa, peamiselt ko
Kõik kommentaarid