Ühiskond, KT 3 (0)

Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu 
võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs 
meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele).
Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad.
Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, 
mis annab neile sotsiaalse tähenduse.
Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et 
samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel.
Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need 
võimalused tulevikus kaoksid.
Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud
töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek  Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. 
ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek 
elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt 
mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset
individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna 
ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna
säilimisele.  Poliitiline julgeolek – mõiste keskmes on riik ja selle eesmärgiks 
on elimineerida ohud, mis riiki nõrgestavad. See võib olla tihedalt 
seotud sõjalise julgeolekuga (kui riiki rünnatakse), kuid oht võib 
jääda ka ainult poliitilisele tasandile, näiteks võimalik siseriiklik 
ideoloogiline vastuolu.  Majanduslik julgeolek on seotud majandussüsteemi julgeolekuga 
nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks 2008. a alanud 
finantskriis mõjutas kogu maailma, aga ka iga maad üksikuna, ning 
turgude tasakaalu ja usalduse taastamine nõudis riikide ühist 
panust ja koostööd.  Ühiskondlik julgeolek on seotud sotsiaalsete identiteetide ja 
kultuuriga ning võimalike ohtudega nendele. Näiteks oht kaotada 
eesti keel kui eestlaste peamine identiteediallikas.  Keskkonnajulgeolek on seotud looduskeskkonnast tulenevate 
ohtudega (näiteks looduskatastroofid) ja samuti looduskeskkonna 
säästva kasutamise ning selle kaitsega. Subjektiivne oht  – oht on see, mida ohuna tajutakse. Lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest (2010), võib välja tuua sellised globaalset 
julgeolekukeskkonda mõjutavad ohud:  lääneriikide osatähtsuse vähenemine maailmamajanduses ja -poliitikas;  inforuumide manipuleerimine, mis võib põhjustada mõnede sotsiaalsete gruppide 
radikaliseerumist;  kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast väljapoole;  autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi;  loodusressursside nappus ja looduskatastroofid;  valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või 
põhjustavad väljarännet;


 majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset 
ebastabiilsust;  energiaressursside nappus;  puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik;  terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus;  küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. 
Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja 
tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases 
maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, 
Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4.11 Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid  Globaalsete   keskkonnaprobleemide   puhul   on   üheks   keskseks
teemaks   kliimamuutused,   mille   tulemusel   kannatavad   mitmed
piirkonnad   sagedamini   loodusõnnetuste   all.   Kliima   soojenemise
üheks põhjuseks on kasvav CO2 tootmine. Arengumaad leiavad aga,
et jõudmaks elustandardis arenenud riikidega võrdsemale tasemele,
on   neil   vaja   suurendada   tootmist.   CO2   piirangud   aga   pidurdaks
arengut.  Bioloogilise mitmekesisuse kadumine on seotud maailma ebavõrdse
arenguga. Ebavõrdne areng võib aga põhjustada teatud ohustatud
liikide   küttimist   või   nende   elukeskkonna   hävitamist.   Kasvav
maailma elanikkond võtab järjest enam kasutusele metsiku looduse
käes   olevaid   alasid,   ekspluateerides   neid,   et   saada   vajalikku
ressurssi   oma   elujärje   parandamiseks   (nt vihmametsade massiline
raiumine).   Bioloogilist mitmekesisust vähendab ka teatud kasumit tootvate liikide 
massiline kasvatamine, mis surub välja kohaliku mitmekesisuse – 
näiteks õlipalmi kasvatamine Indoneesias ja Malaisias ohustab sealseid
vihmametsi.  4.12 Piirideülene kuritegevus
Piirideülene kuritegevus on organiseeritud illegaalne tegevus, mis toimub rahvusvaheliselt ja 
võib kaasata inimesi erinevatest riikidest. Sellega võitlemine on tänapäeva riikide 
julgeolekupoliitika oluline osa ning alus järjest tihenevale riikidevahelisele koostööle – 
näiteks Interpol.
Piraatlus on vägivaldne röövkallaletung laevale või lennukile nii rahvusvahelistes vetes kui 
ka aladel, mis ei kuulu ühegi riigi kohtuliku võimu alla. Kui vanasti olid piraadid huvitatud 
eelkõige kaaperdatud aluste lastidest, siis tänapäeval tegelevad nad ka lunaraha nõudmisega 
laevade ja meremeeste vabastamise eest.
Illegaalne kaubitsemine kätkeb endas nii ebaseaduslike kui ka seaduslike kaupade ostu-
müüki. Legaalsed kaubad muutuvad illegaalseks, kui nende sissevedu ei ole seaduslikult 
registreeritud või on nende müük riigi monopol. Illegaalsetest kaupadest on kõige tuntumad 
narkootikumid, kuuluvad ka ohustatud liigid või nendest valmistatud tooted, näiteks 
elevandiluu. Relvakaubandus kuulub strateegilise kaubanduse alla ning riigid kontrollivad 
seda. Relvade müümine maadele, kelle vastu on kehtestatud relvamüügiembargo või kus 
toimub relvade ja lõhkeainete salakaubavedu, loetakse illegaalseks tegevuseks.


Illegaalsed immigrandid on inimesed, kes sisenevad teise riiki või viibivad seal õiguspäraste
dokumentideta. Rände põhjused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt on need seotud 
lootusega parandada oma elujärge. Illegaalseid immigrante saadetakse tavaliselt riigist välja 
või maale, kust nad asukoha riiki saabusid. Selle kartuses muutuvad nad tihti kergemini 
mõjutatavaks ning ekspluateerimise ohvriks.
Illegaalselt piiri ületades riskivad immigrandid eluohtlike meetoditega, mille tulemusena 
paljud neist surevad. Samuti kasutatakse riiki sisenemiseks kuritegelike rühmituste abi, kes 
teenivad inimeste üle piiri toimetamise eest suuri summasid. 
Alkohol, tubakatooted ja kütused on samuti ühed sagedasemad illegaalse sisseveo artiklid. 
Need on kaubad, millele on tavaliselt kehtestatud aktsiisimaks, et muuta nad kallimaks ja 
seeläbi vähendada nende tarbimist. Ebaseadusliku sisseveoga aga välditakse maksude 
maksmist. 4.13 Inimõigused ja rahvusvaheline poliitika
Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.
Enamik inimõiguseid on individuaalsed õigused ja puudutavad indiviidi õigusi tema suhetes
ülejäänud ühiskonnaga. Nagu õigus elule, sõnavabadus jne. 
Kollektiivsed õigused on sotsiaalse grupi õigused ning neid ei saa üle kanda indiviidile. 
Need õigused garanteerivad mõnele ohustatud sotsiaalsele grupile eristaatuse-põliselanikele 
teatud tavade või keele säilimise, teatud usuvähemusele mõnedest riiklikest seadusnormisest 
väljajäämise nagu sõjavägi.
Kolm põlvkonda:
Esimese põlvkonna õigused on kodaniku- ja poliitilised õigused. Siia alla kuuluvad õigus 
elule, piiramatu liikumisvabadus, eneseväljendusõigus, usuvabadus jt. Pärineb valguajastu 
ideedest.
Teise põlvkonna õigused on majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Siia alla 
kuuluvad õigus sotsiaalsele kindlustatusele, õigus tööle, vaba- ja puhkeajale, haridusele, 
õigus osaleda kultuurielus jt. Teise maailmasõja järgne periood
Kolmanda põlvkonna õigused on kollektiivsed arengu- ja keskkonnaõigused. Need on 
seotud eelkõige maailma arenguga. Siia alla kuuluvad õigus enesemääratlemisele, 
majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, tervislikule elukeskkonnale, loodusvaradele, 
kultuuripärandile ja jätkusuutlikule arengule. 1970-datel Eesti dokumendid
Eestis on inimõigused kaasatud siseriiklikku õigusesse kõrgeimal tasemel – meie 
põhiseadusesse. Põhiseaduse teine peatükk sisaldab mitmeid olulisi inimõigusi.
Lisaks põhiseadusega tagatud õigustele on inimõigused tagatud ka teiste seadustega, nagu 
näiteks soolise võrdõiguslikkuse seadusega, võrdse kohtlemise seadusega ja isikuandmete 
kaitse seadusega.
On veel palju teisi seaduseid, mis ei ole iseenesest inimõiguste dokumendid, kuid mis 
kaitsevad inimõiguste erinevaid tahke. NÄIDE Kriminaalmenetlusõigus sisaldab sätteid, mis tagavad inimõigused 
kriminaalmenetluses. https://www.inimoigustegiid.ee/ee/teemad/mis-on-inimoigused/mis-on-peamised-
inimoigustealased-dokumendid Inimõigused peaksid olema universaalsed ja kehtima kõikidele inimestele. Siiski ei ole see 
olukord nii üheselt mõistetav. Osad leiavad, et inimõigusi ei saa kelleltki ära võtta 


kultuuriliste või ühiskondlike eripärade tõttu. Teised, kes aga toetavad kultuurilisi eripärasid, 
leiavad, et inimõigusi tuleb vaadata kohalikust kultuurilisest kontekstist lähtudes.
Ühegi riigi välispoliitika ei kuulu täielikult ühte või teise suunda. Näiteks Euroopa Liit, kes 
on oma põhiväärtuseks seadnud inimõiguste kaitse, rakendab väärtustepõhist välispoliitikat 
Valgevene suhtes, rakendades sanktsioone, aga Venemaa puhul lähtutakse pigem 
pragmaatilisest suunast, piirdudes üksnes mõningate kriitiliste märkustega. Just inimõiguste 
kaitse vajadus on tänases maailmas seadnud küsimärgi alla riikide suveräänsuspõhimõtte. 
Varasemalt ei olnud riikidel eriti palju võimalusi inimõiguste kaitsega tegeleda, piirduti 
seisukohavõtuga, äärmuslikel juhtudel kehtestati sanktsioone. Viimase paarikümne aasta 
jooksul on toimunud oluline nihe suhtumises, mis võimaldab aktiivsemalt inimõigusi kaitsta. 4.14 Rahvusvaheline õigus Rahvusvaheline õigus on normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja 
rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka nende suhteid 
inimeste ja juriidiliste isikutega. Rahvusvaheliste suhete süsteem põhineb eeldusel, et kõik 
riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed.
Suveräänsuse kohaselt on riigid siseriiklikus ja rahvusvahelises käitumises vabad, kuid siiski 
piiratud rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega – näiteks kohustus järgida 
inimõigusi.
Rahvusvahelise õiguse kolm põhiallikat:  Rahvusvahelised lepingud ehk riikide vahel sõlmitud kokkulepped, mis toimivad 
olemuslikult nagu seadused. Lepingud on siduvad üksnes nende osalistele. Iga riik 
otsustab, milliste lepingutega ennast siduda. Samuti võib riik lepingust lahti öelda, 
näiteks loobus 2003. aastal Põhja-Korea seni ainsa riigina tuumarelva leviku 
takistamise konventsioonist.  Rahvusvaheline tavaõigus ehk õigusena tunnustatud korduv, järjepidev ja üldine 
käitumine. Kõikides valdkondades ei ole lepinguid olemas, sest kiiresti arenevas 
maailmas pole jõutud katta kõiki valdkondi (nt kübermaailm) või riigid ei ole suutnud
lepingu sisus kokku leppida (nt mitmed keskkonnakaitse teemad). Tavaõigus on 
justkui kirjutamata õigus. Tänapäeval kirjutatakse varasemat tavaõigust ümber 
lepingutesse. See ei tähenda, et tavaõigus on väljasurev, arhailine allikas, sest uut 
tavaõigust tuleb pidevalt juurde.  Õiguse üldprintsiibid aitavad lahendada näiteks olukordi, kus lepingud ja tavaõigus 
vaikivad või annavad vastuolulisi tulemusi. Selliseid printsiibid on omased õigusele 
kui sellisele, näiteks proportsionaalsus. Teised tulenevad konkreetsetest 
õigusharudest, näiteks kehtiv leping on täitmiseks kohustuslik või avameri on vaba 
kasutamiseks kõikidele riikidele. Samuti lähtutakse mitmetest loogilistest 
printsiipidest, näiteks hilisem samasisuline leping trumpab varasema üle. De facto tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega 
kinnistatud või fikseeritud.
de jure on mõiste, mis vastandub väljendile de facto.
Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja 
juriidilis-õiguslikult erinev. 4.15 Rahvusvaheline humanitaarõigus Neljast kesksest põhimõttest:


 Sõjaline vajadus lubab jõudu kasutada ainult ulatuses, mis on vajalik õiguspärase 
sõjalise eesmärgi saavutamiseks (vastase allutamiseks), ja lubatud viisil. Meelevaldne 
hävingu põhjustamine ei ole relvakonfliktis lubatud.  Humaansus keelab põhjustada kannatusi, vigastusi või purustusi, mis ei ole vajalikud 
õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks. Kuigi vastase võitleja surmamine on 
lubatud, ei ole vaja seda teha tahtlikult piinaval viisil.  Vahetegemine nõuab, et relvakonflikti osapooled teeksid alati vahet tsiviilisikutel ja 
võitlejatel. Tsiviilobjekte ja sõjalisi sihtmärke on oluline eristada, sest ainult niimoodi 
on võimalik suunata sõjalisi operatsioone vastase võitlejatele ja sõjalistele 
sihtmärkidele. Samas ei ole igasugune kahju tsiviilobjektidele koheselt sõjakuritegu, 
sest näiteks võib tsiviilisik saada surma põhjusel, et ta oli rünnatud sõjalisele 
sihtmärgile liiga lähedal.  Proportsionaalsus eeldab, et põhjustatavad vigastused ja kahjustused ei tohi olla 
ülemäärased võrreldes eeldatava otsese ja konkreetse sõjalise eelisega. Asula keskel 
olev vaatluspost on sõjaline sihtmärk, aga kui on teada, et selle ründamine põhjustab 
paratamatult kahju ka ümbritsevatele hoonetele, siis tuleb kaaluda, kas saadav sõjaline
eelis õigustab sellega kaasnevat tsiviilkahju. Inimõigused kehtivad iseenesest nii rahu- kui ka sõjaajal, kuid 
relvakonfliktis tuleb esmalt lähtuda humanitaarõigusest. Kui inimõigused 
ütlevad ühte, kuid humanitaarõigus teist, siis tuleb lähtuda viimasest. 
Näiteks ei tohiks inimõiguste järgi võtta kelleltki elu, kuid samas ütleb 
humanitaarõigus, et relvakonfliktis tohib võitleja vastase surmata. Mitmes 
punktis aga nõuavad mõlemad õigusharud samu asju, näiteks on 
piinamine keelatud nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigid peavad tegema kõik võimaliku, et alla 15-aastased lapsed ei osaleks
vahetus vaenutegevuses. Paljud riigid, sh Eesti on tõstnud eraldi 
lepinguga vanusepiiri 18. eluaastale.
Lapssõdureid värbavad tihti vastupanuliikumised, kes võitlevad riigi keskvalitsuse vastu. 
Lapsi on kerge mõjutada ja kujundada neist tapamasinad, kes täidavad vastuvaidlematult 
käske.  4.16 Rahvusvaheline kriminaalõigus + kohtud Genotsiidikuritegu peetakse kõige tõsisemaks rahvusvaheliseks kuriteoks. See on olukord, 
kui kavatsetakse hävitada osaliselt või täielikult inimrühm, keda ühendab kodakondsus, 
etniline, rassiline või usuline kuuluvus.
Inimsusevastased kuriteod hõlmavad tegusid, mis on teadlikult toime pandud osana 
massilisest või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu. Need kuriteod eeldavad 
mingisugust plaani (tihti on nende taga riiklik poliitika), mille tulemusena tapetakse teatud 
seaduspärasuse alusel ja organiseeritud tegevuse tulemusena suur hulk inimesi.
Sõjakuriteod on sõjapidamise reeglite olulised rikkumised, mida saab toime panna ainult 
sõjaajal. Iga eksimus nende reeglite vastu ei ole sõjakuritegu, tähelepanu pööratakse olulistele
rikkumistele – näiteks piinamine või ebainimlik kohtlemine, õiglase kohtumõistmise 
mittetagamine, pantvangide võtmine, vara õigusvastane ulatuslik hävitamine ja omastamine, 
tsiviilelanike või -objektide tahtlik ründamine, armuandmise keelamine. Rahvusvahelised kuriteod on aegumatud. Teiste kuritegude osas kehtib tavaliselt reegel, et 
kui inimest ei ole teatud aja jooksul vastava kuriteo eest vastutusele võetud, loetakse kuritegu
aegunuks ja sellega ei tegeleta rohkem. Rahvusvaheliste kuritegude puhul ei ole aga oluline, 


kui palju aega on möödunud teo toimepanemisest. Eestis mõisteti esimesed inimesed 1949. 
aasta küüditamise eest süüdi alles pool sajandit hiljem. Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib arutada kuritegu, kui on täidetud üks neljast 
tingimusest: 1. kuritegu on toime pandud Rooma statuudi osalisriigi territooriumil, näiteks Eestis;
2. süüdistatav on Rooma statuudi osalisriigi kodanik, näiteks Rootsi kodanik kusagil  maailmas; 3. juhtumi on kohtule edastanud riik, mis ei ole küll Rooma statuudi osalisriik, kuid on  konkreetsel juhul nõustunud, et kohus uurib juhtumit. Näiteks palus Côte d’Ivoire 
2011. aastal, et kohus uuriks kuritegusid, mis pandi toime samal aastal toimunud 
presidendivalimiste järel; 4. juhtumi on kohtule edastanud Julgeolekunõukogu, näiteks 2011. aastal paluti kohtul  uurida Liibüa kodusõjas toime pandud kuritegusid. Mõisted: 
Euroopa Liidu peamine seadusandlik organ- Euroopa Liidu Nõukogu
Rahvusliku, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine- Genotsiid
ÜRO peamine, 15-liikmeline otsustusorgan- Julgeolekunõukogu
NATO eestikeelne täisnimetus- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Ladinakeelne väljend riigi või valitsuse täieliku tunnustamise kohta- De jure
Teatud erikohus, nt sõjakohus- tribunal
Tähtsaim inimõigustealane dokument (kaks sõna)- inimõiguste ülddeklaratsioon
Ladinakeelne väljend uue valitsuse või režiimi olemasolu aktsepteerimise kohta- De facto
Euroopa Liidu institutsioon, mis määrab liidu üldised arengusuunad- Euroopa Ülemkogu
Õigusnormide ja põhimõtete kogum, mis määratleb relvakonfliktis osalevate riikide ja 
üksikisikute õigused ja kohustused- humanitaarõigus