Holland (0)

Holland .
Hollandi madalmaad ja ajalugu.
Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal.
Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam , kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid.
Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast.
Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist. Suriname ja Hollandi Antillid olid sel ajal Kuningriigi kolooniate Hollandi kolooniate seas. Aastal 1830 lõi Belgia Madalmaade Kuningriigist lahku ja 1890 lõppes personaalunioon Luksemburgiga.
Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Suriname ja Hollandi Antillid said kumbki maa staatuse ning sellega autonoomia sisemaise halduse valdkonnas. Statuudi vastuvõtmisega kutsusid Madalmaade Kuningriik, Suriname ja Hollandi Antillid ellu uue Madalmaade Kuningriigi.
Aastal 1975 astus Suriname Kuningriigist välja ning sai iseseisvaks vabariigiks.Aastal 1986 sai Aruba, mis seni oli olnud osa Hollandi Antillidest, maa staatuse ning sai sellega omaette maaks Kuningriigi koosseisus .(1)
Hollandi üks kuulsamaid
linna osasid Amsterdam.
Amsterdam pulbitseb elust ja on ka üllatavalt vaikne, on suurejooneline ja koduvillane, revolutsiooniline ja endale kindlaks jääv, eksootiline ja tolerantne. Pidevate muutuste eest hoolitsevad vaid aastaajad, mis näivad seal eriliselt silma paistvat.
Amsterdam, Hollandi pealinn, on kindlasti üks maailma sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril.
Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes.
Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega.
Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid.
Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky-stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.(2)
Hollandi poliitika
Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia . Kuningal on parlamendiga seadusandli võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees.
Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud , provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis.
Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali.
Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan Riiginõukogu, mille liikmed määratakse ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit ka juhatab.
Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi olgu need siis esitatud Kuninga või parlamendi poolt aga samuti ka kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid.
Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda, Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas (Teine Koda, Tweede Kamer) on 150 liiget.
Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant.(3)
Hollandi põllumajandus
Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina-ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast.
Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel.Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega.
Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid.
Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid.
Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400.
Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra , kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse.
Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks.
Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme.(1)
Metsamajandus ja Tööstuse areng
8% riigi pindalast katavad metsad , mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama. See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus.
Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad.
Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus . Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa.
Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell ( nafta - ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides.
Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused , juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin , õlu, kakao ja sokolaad .
Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas ( puuvill ), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud).
Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt rahvastikust.
Pärast Teist maailmasõda on arenenud must metallurgia , masina-, naftatöötlemise-, keemia- ja toiduainetööstus, vähenenud on tekstiilitööstuse osa.Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllu-masinaid.(2)
Hollandi turism
Holland on tuntud turismimaa Euroopas. Turismi arengueeldusteks on ilus loodus, hea asukoht, arenenud tööstus ja palju vaatamisväärsusi (Hollandi tuulikud, lilled jne.)
Holland on mingil kummalisel moel püsinud alati eestlaste unistuste- või lemmikmaade hulgas. Vähe on neid, kes sinna minna ei ihkaks, eesmärgiks ikka tuttavad Amsterdam, Keukenhofi lilleaiad või Zaanse Schansi imekaunid tuulikud. Hoopis rohkem on aga neid, kes seal juba kord käinuna ikka ja jälle tagasi kipuvad nagu armsama juurde.
Suvi on parim aeg seiklemiseksJust suvel avaneb Holland teie ees kogu oma ilus ja lõpututes võimalustes. Sest olgem ausad, ka hollandlased ise kiruvad oma viletsat ilma, lõõskavat tuult ja lõputut vihma ning kogu kevad-suve (tihti hilissügiseni välja) on neil hoolikalt planeeritud kalendris jäetud päevad "tervise, värske õhu ja perekonna jaoks".
Edam ja Alkmaar: Hollandi juustupealinnad.Et end linnamürast veidigi välja puhata ja pisut ehedaid elamusi koguda, tulekski kõigepealt alustada lähedalt, näiteks Edamist ja Alkmaarist, mis pealinnast ca 20 km kaugusel.
Kaunis teekond võib alata kohe esimesest rattalaenutusest, kui leiate kaardilt üles Amsteli jõe, mis otse linnasüdamest läbi voolab ning mis loogeldes hoiab teid eemale suurtest magistraalidest. Õige pea sõidate vaiksel kõrvalteel, kus teeäärt kaunistavad linnalähivillade kaunid siluetid , poldrimaastikul majesteetlikult sõudvad jõepargased, ja kindlasti märkate ka tuuleveskeid, kuidas siis muidu!
Jõe ääres näete mõnusaid väikesi peatuskohti, kus on kindlasti teade, millal järgmine pargas teid peale võtab ja kuhu te sellega edasi saate. Jääge julgelt ootama, kui jalad esimesest sõidupäevast tuld löövad - Hollandis käib kõik nagu kellavärk ja kindlasti saate peale.
Hollandlaste endigi seas tuntud kui "juustulinnad" Edam ja Alkmaar püüavad teha kõik, et oma lippu kõrgel hoida. Kuulsad juustuturud ei ole Edamisse ja Alkmaari aga mitte imporditud turistilõks, vaid selle tekkepõhjus peitub sealse maastiku ja loodustingimuste eriliselt heas sobivuses piimatootmiseks, mis on kvaliteetjuustu valmistamise alus.(3)
Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Madalmaade_Kuningriik............(1)
http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/reisiinfot/id/412/lan/ee(2)
http://wapedia.mobi/et/Holland................................................(3)