Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

Versailles ´ rahuleping
18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis.
Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad . Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.
Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi.
Lepingud tekitasid uusi pingeid.
Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit , mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise.
Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi.
Maailma kahe maailmasõja vahel
USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas
Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele
Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist
1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed .
Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.
Kõik see tõukas uue sõja poole.
Sõjajärgne majanduskriis
Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus.
Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks.
Komitern
1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern. Kuulutas välja ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Eesmärk haarata võim, kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur.“ Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks.
1923. relvastatud mäss Bulgaarias ja Poolas ning 1924 Eestis, kuid ebaõnnestusid. Rahvas ei liitunud ja mässukatsed suruti maha. Suured lootused Saksa osas, 1923. Rünnati valitsusasutusi, kuid see summutati. Komiterni katsed läbi kukkunud.
Natsionalistlike liikumiste teke- rahvuse kui terviku huvid, orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele.
Majandusliku tõusu aastad
Äärmusliikumiste mõju nõrgenes majanduse tõusuga. USA rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati saksa reparatsioonikoormat ja pikendati tähtaegu ning USA andis ka laenu. See mõjus Saksale elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus ülesmäge kogu Euroopas.
1920ndate teisel poolel majandusbuum, see tugines laenuvõimalustel. Osteti kokku aktsiaid. Suureneva tarbimise tõttu püsis tõusuteel, kuid areng oli ebaühtlane, kuna kasv ainult teatud aladel. Riikidevahelised keerulised laenusuhted muutsid riigid üksteisest sõltuvaks.
Rahvusvahelised suhted
1925. Locarno konverents- võtsid osa Ing, Pr, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksa, nad osalesid võrdõiguslike partneritena. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksale V’s paika pandud läänepiiri. Lepingud sõlmis Saksa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga
1928 Briand’i- Kelloggi