Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

Versailles ´ rahuleping
18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis.
Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad . Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.
Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi.
Lepingud tekitasid uusi pingeid.
Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit , mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise.
Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi.
Maailma kahe maailmasõja vahel
USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas
Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele
Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist
1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed .
Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.
Kõik see tõukas uue sõja poole.
Sõjajärgne majanduskriis
Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus.
Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks.
Komitern
1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern. Kuulutas välja ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Eesmärk haarata võim, kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur.“ Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks.
1923. relvastatud mäss Bulgaarias ja Poolas ning 1924 Eestis, kuid ebaõnnestusid. Rahvas ei liitunud ja mässukatsed suruti maha. Suured lootused Saksa osas, 1923. Rünnati valitsusasutusi, kuid see summutati. Komiterni katsed läbi kukkunud.
Natsionalistlike liikumiste teke- rahvuse kui terviku huvid, orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele.
Majandusliku tõusu aastad
Äärmusliikumiste mõju nõrgenes majanduse tõusuga. USA rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati saksa reparatsioonikoormat ja pikendati tähtaegu ning USA andis ka laenu. See mõjus Saksale elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus ülesmäge kogu Euroopas.
1920ndate teisel poolel majandusbuum, see tugines laenuvõimalustel. Osteti kokku aktsiaid. Suureneva tarbimise tõttu püsis tõusuteel, kuid areng oli ebaühtlane, kuna kasv ainult teatud aladel. Riikidevahelised keerulised laenusuhted muutsid riigid üksteisest sõltuvaks.
Rahvusvahelised suhted
1925. Locarno konverents- võtsid osa Ing, Pr, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksa, nad osalesid võrdõiguslike partneritena. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksale V’s paika pandud läänepiiri. Lepingud sõlmis Saksa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga
1928 Briand’i- Kelloggi pakti- kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48.
Ülemaailmne majanduskriis
I kriisinähud põllumajanduses, kus valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandus toodete hinnad hakkasid langema . Kuid hindasid ei alandatud ning vili jäi seisma.
29.10.1929 puhkes New Yorgi börsil paanika . Väärtpaberi hinnad langesid kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suurema osa oma varandusest, ei suudetud laene tagasi maksta, varises kokku pangandus. Pankroti laine tööstuses, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veel rohkem. USA nõudis Euroopast tagasi laene, kehtestati sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud . Kriis jõudis ka teistesse maailmajagudesse.
Põhjused:

Ületootmine

Vale majandamine - palju laene, ei suudetud tagasi maksta, laostas panganduse ja kogu rahanduse.

Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubandusest, kõrged tollimaksud, sellega loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kriis ülemaailmseks.
Tagajärjed: suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus. Kõige rängem USAs. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotati kodud ja varandus , millele järgnes vaesumine. Vähenes kaupade nõudlus, mis põhjustas veel tööpuuduse kasvu.
Inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldamisega hakkama, vajavad riigi ja valitsuse abi. Riik hakkas sekkuma majanduse korraldamisse. Arvati, et probleemid laheneks, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega probleemid lahendaks ja tööd annaks.
Demokraatia levik
I ms järgsed aastad olid demokraatia võidukäigu ajaks. Dem. riikide arv suurenes sõja järel järsult. Vabadused laienesid, valimisõigust laiendati.
Kuid dem. ei osutunud paljudes riikides jätkusuutlikuks. Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust „kõva käega“ valitsuse järele.
Dem. ideoloogiad
19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism , 20.saj olukord muutus. Konservatiivid hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele.
Liberaalid kaotasid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele e sotsiaaldemokraatidele. Pahempoolsed toetasid riigi sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust. Lootsid saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega, sattudes vastasseisu vägivaldse diktatuuri kehtestamist propageerivate kommunistidega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda.
Ameerika Ühendriigid
Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti. Otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele e kehtestati nn kuiv seadus. Aga inimesed ei loobunud ning hakkas levima maffia. Piirati riigi osalemist majanduselus ning rõhutati vaba ettevõtluse tähtsust. 1929. Alanud kriis oli valusaim.
1932. Valiti presidendiks Roosevelt , kes lubas riikliku sekkumisega maa kriisist välja viia. – UUS KURSS Majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning raha ostujõu langust.
Tähtsamad reformid :

Riik toetama uute töökohtade loomist ning org. hädaabitöid

Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus

Suurendati ametiühingute õigusi

Töötutele maksti abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi

Reguleerima põllumajandust, kehtestati tootmispiirangud

Riigi kontroll panganduse üle, tegutseda ainult elujõulised pangad
1933. hakati majanduskriist üle saama, järelnähud andsid tunda. Välispoliitikas isolatsionismipoliitika, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida.
Inglismaa
Osa maailma majanduses kahanes. Sütt hakkas asendama nafta ja tekstiilitööstuses mood muutus sageli. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja uute tööstusharudega. Kõrge tööpuudus.
1918. valimisreformiga suurendati valimisõiguslaste inimeste arvu kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurendamine tugevdas Tööparteid.
Poliitiline olukord oli üldiselt stabiilne, see aitas edukalt toime tulla majanduskriisiga . Väljus kriisist teistest varem ning see aitas positsiooni maailmamajanduses tugevdada.
Impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüded: vabastada Iirimaa . 1937. Kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Iseseisvust hakkasid taotlema ka teised Londonile alluvad. 1931 . Võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
Prantsusmaa
Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks.
Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. 1934. sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda stabiliseerida.
Välipoliitikas pürgis Pr. Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930ndatel hakkas otsima NSV Liiduga koostööd, lootes luua Saksale vastukaalu.
Diktatuurid Lääne- Euroopas
Paljudes riikides tekis dem. Kriis, kujunesid välja mittedem. liikumised, mis nõudsid diktatuuri.
I välja kujunenud kommunistlik liikumine soovis kehtestada kommunistliku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kodanluse. Fašistlik ja natsionalistlik liikumine tähtsustas rahvuse ühtsust ning oma vaenlaseks lugesid rahvuse reetureid, teisi rahvaid ja kommuniste. Kõik nägid edasiminekuks diktatuuri ning ei kohkutud vägivalla ees.
Tekke põhjused:

uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse: nende kogematusi ja rahulolematusi suutsid diktaatorid edukalt kasutada

pettumine V süsteemis: peeti rahutingimusi ülekohtuseks, toetasid juhte, kes lubasid ebaõiglust heastada

pettumine dem. Riigikorralduses: traditsioonide puudumine tekitas riigisisest võimuvõitlust ning ebastabiilsust, mis tõi igatsuse „kõva käega“ valitsuse järele

majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid abi riigi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist
Liigid:

autoritaarne- võim koondunud ühe isik või väikese rühma kätte; erakondade tegevus lõpetatud või piiratud; rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada; tähtsad konservatiivsed väärtused; ei propageeri vägivalda; tavaliselt ei nimetata diktatuuriks

totalitaarne- diktatuur; võim koondunud ühe juhi ning tema sõltlaste kätte; kontroll inimese elu üle; hirmuvalitsus : pidevalt rikutakse inimõigusi
Fašistlik Itaalia
I kehtestati diktatuur. I ms kandnud suuri kaotusi ja pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Seda kasutasid ära kommunistid, kes tekitasid veelgi suurema kaose. Nende vastu astusid fašistid, keda juhtis Benito Mussolini . Ta lubas taastada korra, tähtis rahvuse kui terviku heaolu (üksikisikul polnud tähtsust).
1921. valimistel edukad. Mussolini korraldas mustades särkides toetajate marsi Rooma ning 1922. määrati ta peaministriks. Likvideeris dem. riigikorralduse. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim. Loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror puudus, sellele aitas kaasa head suhted katoliku kirikuga. Majandus riigi kontrolli all.
Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda . Tegelikult ei suutnud ta Itaaliat aidata. Majanduse kasv jäi madalaks.
Natsionaalsotsialism Saksamaal
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler . 1923. Üritasid võimu haarata, kuid suruti maha. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose „Minu võitus“. Selles kuulutas Saksale suurt tulevikku.
Selleks tuli tühistada V rahu ja teised Saksat ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama dem, kommunismi, juutluse ja teised tegurid. Aaria rass pidi olema puhas.
Uus võimalus ülemaailmne majanduskriis. Majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära kommunistid, nad kritiseerisid dem. ja üritasid agressiivselt võimu haarata. Arvati, et „punast katku“ on võimalik peatada „pruuni katkuga“ (Hitler). See tõi kaasa natside populaarsuse kasvu.
1933. Hitler valitsuse kantsleriks. Esialgu tegutses põhiseaduse raames ning valitsusse kuulus ka teisi. Peagi kogu võim tema käes, kasutades Riigipäevhoone süütamist ning asus piirama dem. vabadusi. 1933 võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik parteid saateti peale NSDAP laiali. Hitler sai diktaatoriks.
Tähendas dem. institutsioonide ja vabaduste kaotamist, nende asemele riiklik meelsusjärelevalve. Majandus riigi kontrolli alla, hakati juhtima plaanidega. Kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Juutide tagakiusamine . 1935. piirati juutide poliitilisi, majandusikke ja kodanikuõigusi. Paljud sunnitud Saksast põgenema.
Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitler võimu tugisambaks SS, mida juhtis Himmler. SS-le allus Gestapo. Teisitimõtlejad paigutati koonduslaagritesse.
Ehitati rohkesti uut sõjatehnikat, rajati uusi teid. Tööpuuduse likvideerimine ning rahva elatustaseme tõus. Majanduslik areng, aga väga lühike.
Kommunistlik diktatuur Venemaal
NL loomine
Kommunism kehtestati relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga. Üheparteisüsteem. 1922. ühendati Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki Liiduga Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia NFSV. Ametlikult olid liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist ja keskus Moskva . Põhiseaduse kohaselt kõrgeim võim kommunistidele. 1936. jagati Taga-Kaukaasia Armeenia, Aserbaidžaani ning Gruusia NSVks.
Kommunistidega olid rahulolematud talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus ning nad alustasid mitmel korral mässu. Kuna neid oli palju ka Punaarmees, olid rahutused ka armee ridades. 1921. ülestõus Kroonlinnas, suudeti maha suruda, kuid rahulolematus ei lõppenud.
Uus majanduspoliitika
1921. olid kommunistid sunnitud muutma majanduspoliitikat – NEP. Toiduainete andmine asendati kindla suurusega maksuga, tasumise järel ülejääk turule. Rahareform- taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusel anti õigus tegutseda. Enamik majandusest riigi kontrolli all. Mõnel alal väliskapital. Kujunes välja omapärane segamajandus . Majandus hakkas taastuma ebaühtlaselt, kiiresti põllumajanduses. Majanduse arengu nõuded sattusid vastuollu kommunistidega, nende jaoks oli NEP ajutine lahendus.
Stalini tõus võimule
1924. suri Lenin , soovis järglaseks Trotskit, aga too ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Stalin , kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale ning pöördus seniste liitlaste vastu. Ta muutis oma seisukohti, et saada võim.
1927. õnnestus tal Trotski ja tema toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. 1930-1941 Molotov NL valitsusjuht. 1929. saadeti Trotski NL välja. Stalin oli saanud ainuvõimu. Stalini ülistamine, ta kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“.
Industrialiseerimine
Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu. Likvideeriti eraettevõtlus, k.a põllumajanduses. Kurss maailmarevolutsioonile. Käivitas relvastumisprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Panus suurtööstuse eelisarendamisele – industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane , kuid neid ei õnnestunud saavutada. Suurendati rasketööstuse osa ning NSVL muutus tööstusriigiks. Tootmismahtude poolest möödus teistest riikidest (va USA), toodangu kvaliteedi poolest jäi alla.
Kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud riiki ka ülemaailmne majanduskriis. Hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Elanike vaesumine.
1920ndate lõpus raskused viljavarumisega. Riiklikud kokkuostuhinnad madalad ja talupojad polnud huvitatud jääkide müügist. Riik aga vajas vilja ning hakkas kasutama vägivalda selleks. Viljatagavarad konfiskeeriti jõuga, varjamise eest surmanuhtlus. Viidi ellu sõjaväeüksuste abil. 1932-33. nälg, esines inimsöömist, hukkus 7miljonit inimest.
Sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosideks. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-33 9miljonit talupoega. Nende vastupanu murdus ning hakati ikka ühinema kolhoosidega. See andis põllumajandusele ränga hoobi, vähenes viljasaak ja loomade arv. Tagajärjed olid rasked, NSVL ei suutnud toibuda.
Suur terror
1934. alustas Stalin vägivallakampaaniat suur terror. Asuti vastaseid puhastama komparteist, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed.
1934. langes Sergei Kirov , 1937. Hävitatti peaaegu kogu Punaarmee juhtkond . Ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemlased.
Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Vangid ei pidanud tööle vastu. GULAG olulisemaks vahendiks oli rasketööstuse ülesehitamine.
Veriseim diktatuur. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks. Välispoliitika muutus agressiivsemaks. Stalin esines rahutoojana.