Minnesota (0)

Minnesota
Ajalugu
Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650 . aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odžibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803 . aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837 . aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862 . aastal toimunud Woods Lake’i lahing, kus Väikese Varese juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud indiaanlast mõrvati.
Nimi
Minnesota osariik sai nime Minnesota jõe järgi. Dakota sõna mnishota tähendab tõlkes ’ pilvine – piimjas vesi’.
Hüüdnimed
Minnesotat nimetatakse ka 10 000 järve maaks ja Hulguste osariigiks (The Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks (The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid.
Moto
L’Etoile du Nord ’Põhjatäht – Põhjanael’.
Laul
„Hail! Minnesota!“(„Elagu Minnesota“,1945).
Osariigiks saamise aeg
11. mai 1858. (32. osariik).
Lipp
Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815 (osariigiks saamise aasta), 1819 (Fort Snellingi rajamise aasta) ja 1893 (aasta, millal lipp ametlikuks tunnistati). Välisrõngal on viis kuldtähtede haru ja sõna MINNESOTA.
Pitsat ( vapp )
Esiplaanil künnab põldu farmer , kõrval musket ja püssirohusarv, tagaplaanil ratsutab koiduvalgel läbi preeria indiaanlane ; männid ja veejuga kujutavad osariigi looduslikke ressursse.. Selle kohal osariigi moto. Kogu pilti ümbritsevad sõnad: THE GREAT SEAL OF THE STATE OF MINNESOTA (Minnesota osariigi suur pitsat) ja aastaarv 1858.
Lind
Jääkaur ( Gavia immer; 1961).
Lill
Punane mänd (Pinus resinosa; 1953).
Kala
Heleuimkoha (Zizania aquatica; 1977).
Jook
Piim (1987).
Vääriskivi
Ülemjärve ahhat (1969).
Pindala
218 601 km (12. koht).
Pinnamood
Valdavad on järverikkad metsased tasandikud, põhjaosas on madalaid ahelikke (Mesabi), lõunaosa ulatub kunagise preeria alale .
Kõrgeim koht
Eagle Mountain (Cooki maakond), 701 m üle merepinna .
Madalaim koht
Ülemjärv, 182 m üle merepinna.
Suuremad jõed
Mississippi , Red River of North , Minnesota.
Suuremad järved
Red, Lake of the Woods, Mille Lacs , Leech, Winnibigoshish.
Rahvaarv
4 775 508 (1999; 20. koht)
Haldusjaotus
87 maakonda
Rahvastikutihedus
60,0 inimest ruutmiili kohta (1999; 20 koht).
Etniline koosseis
92,9% valgenahalisi (1,9% ladinaameerika päritolu), 3,1% mustanahalisi, 1,2% indiaanlasi , 2,7% asiaate (1999).
Pealinn
St. Paul.
Suuremad linnad
Minneapolis, St. Paul, Bloomington, Duluth, Rochester.
Majandus
Majanduse arengut on soodustanud Suure Järvistu ja Mississippi veeteed . Tähtsamad tööharud on must metallurgia ja laevaehitus (Duluth), põllutöömasinate-, arvutite- ja toiduainetööstus (või tootmiselt USA-s esikohal). Mesabi mäeahelikus paikneb 2/3 USA rauamaagivarudest. Kasvatatakse maisi, nisu, sojauba . Peetakse piimakarja ja kalkuneid (USA-s esikohal).
Suuremad firmad
Minnetoukas asuv Cargill Inc. On USA suurimaid toiduaine tootjaid. Minneapolises asuvad kaubamaja keti Dayton Hudson Corporation ning reisibüroode ja hotelliketi Carlson Companies peakorter . Eden Prairie ’s asub Supervalu Inc. (North-West Airlines ) on lennufirma ja Minneapolise Honeywell Inc. Valmistab suurtööstusele kontrollseadmeid. Minneapolises paiknevad ka tarkvarafirma Control Data Systems Inc. Ja meditsiiniaparaatide tootja Medronic.
Vaatamisväärsused
Minnesotas on registreeritud 133 muuseumi ja ajaloomälestist. Rochesteris asub Mayo meditsiinimuuseum, mille asutasid vennad William ja charles Mayo ning St. Paulis Minnesota kunstimuuseum . Minneapolises on Walker Art Center , Minneapolis Sculpture Garden , Minnehaha Falls (inspireeritud Longfellowi „Hiawathast“) ja Minnesota Ajalooühingu muuseum . Sauk Centre ’is asub kirjanik Sinclair Lewise majamuuseum. Kanada piiri ääres pakub puhkamismõnusid 89 000 hektaril paiknev kuulus Voyageursi rahvuspark .
Sport
Minnesota klubidest kuuluvad suurtesse profiliigadesse korvpallimeeskond Minnesota Twins ja ameerika pesapalli võistkond Minnesota Vikings . Mõni aasta tagasi oli ka jäähokiklubi Minnesota North Stars , kuid see müüdi Dallasesse. Alates 2000./2001. aasta hooajast on osariigil uus NHL hokiklubi Minnesota Wild . Minnesota ülikooli jäähokimeeskond on tulnus mitu korda NCAA meistriks ning andis 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA koondisse mitu põhimängijat ja peatreener Herb Brooksi.
Pühad
Uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, G. Washingtoni ja A. Lincolni sünnipäeva, mälestuspäev, iseseisvuspäev, tööpüha, Kolumbuse päev, veteranide päev, tänupüha, jõulupüha. Osariigi statuudi järgi peavad koolid eripühi naisõiguslase Susan B. Anthony päeval 15.veebruaril, metsaistutamispäeval aprilli viimasel reedel ja Leif Eiriksoni päeval 9.oktoobril.
Aeg
12 GTM = 6 CST (8 tundi Eesti ajast järel).
Tuntud inimesi
Poliitikutest on tuntuimad endine USA asepresident Walter F. Mondale (1920) ja senaator Eugene McCarthy (1916). Minnesotast on pärit ka õlimagnaat J. Paul Getty (1892-1976) ja firma Sears & Roebuck asutaja Rickhard W. Sears (1863-1914). Kirjanikest on Minnesotale Nobeli preemia laureaat Sinclair Lewis (1885-1951), kelle tuntud romaan „Peatänav“ jutustab kirjaniku oma elust ja kodutänavast ning pilab väikelinna provintslikkust. Osariigist on pärit veel teinegi kuulus kirjanik. Francis Scott Key Fitzgerald (1896-1940), kellele ta katoliiklastest vanemad andsid eesnime USA hümni „Tähed ja triibud “ autori Francis Scott Key järgi. Tema tuntuimad teosed on „Suur Gatsby “ (1925) ja „ Sume on öö“ (1934). Melvin Calvin pälvis 1961. aastal Nobeli keemiapreemia. Näitlejatest on nimekaimad Judy Garland (Õieti Frances Gumm; 1922- 1969) ja Jessica Lange (1949) ning muusikutest Bob Dylan (õieti Robert Allen Zimmerman ; 1941) ja Prince (Prince Rogers Nelson; 1958). Kunstnik Charles Schulz (1922) on populaarse koomiksisarja „Peanuits“ (ilmub aastast 1950) looja.
Kasutatud kirjandus: „Ameerika Ühendriigid“ lk. 173-175
6