ÜRO (0)

Q: Mis on Ühinenud Rahvad?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜRO

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on Ühinenud Rahvad?

Kuressaare Ametikool
Ettevõtluserialade osakond
Arvutiteenindus
ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON
Referaat
Kuressaare 2008

SISUKORD

SISUKORD 2
1.Sissejuhatus 3
2.Ajalugu 4
3.ÜRO eesmärgid 6
3.1Tegutsemispõhimõtted 6
4LIIKMESRIIGID 7
5ÜRO PEAKORTER 8
6OGANISATSIOONILINE STRKTUUR 9
6.1Peaassamblee (General Assembly) 9
6.2Julgeolekunõukogu ( Security Council) 10
6.3Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council) 11
6.4Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) 11
6.5Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) 11
6.6Sekretariaat (Secretariat) 12
7Eesti ÜROs 13
7.1Inimõiguste kaitse 15
7.2Arenguabi 16
7.3Katastroofiabi 16
8Kokkuvõte 18
9Kasutatud allikad 20

Sissejuhatus

Järgnev referaat teeb selgeks, mis on ÜRO üldises mõistes ja millega tegeleb. Saab lühida ülevaate ÜRO ajaloost ja peakorterist. Saab teada täpsemalt ÜRO organisatsioonidest ja millega tegelevad ning Eesti osast ÜROs.

Ajalugu

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu ( League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime.
Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta ( Atlantic Charter), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia , India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika 1943. a oktoobris Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni. Olulisimateks läbirääkimisteks loodava ühenduse põhikirja üle, lähtudes USA väljatöötatud ettepanekutest, kogunesid eelnimetatud riikide esindajad Washingtoni lähedal Dumbarton Oaks'is 1944. aasta sügisel. Ettepanekutes nähti ette ka ÜRO otsustamisprotsessi keskendamine rahu ja julgeoleku eest vastutava Julgeolekunõukogusse, milles oleks oluline roll ja vastutus alalist liikmestaatust omavatel suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel , millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused , otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis , ÜRO põhikiri (UN Charter) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt.
ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York , mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr.
ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Šveits ja Timor- Leste (Ida-Timor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro .

ÜRO eesmärgid

ÜRO põhilisteks eesmärkideks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine, rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ning võitlemine haigustega. ÜRO on võtnud eesmärgiks vähendada vahet maailma rikasel ja vaesetel riikidel. Nende eesmärkide täitmise nimel võeti aastal 1948 vastu inimõiguste deklaratsioon ( Universal Declaration of Human Rights).

Tegutsemispõhimõtted

kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed;
liikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi;
liikmesriigid lahendavad rahvusvahelised vaidlusküsimused rahumeelsete vahenditega;
liikmesriigid hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest teiste riikide territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu;
liikmesriigid abistavad ÜROd tema põhikirjast lähtuvas tegevuses;
ÜRO tagab, et organisatsiooni mitte kuuluvad riigid järgivad loetletud põhimõtteid niivõrd, kui see osutub vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks;
ÜRO ei tohi sekkuda riikide pädevusse kuuluvatesse küsimustesse, välja arvatud ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul.

LIIKMESRIIGID

Montenegro liitumesega 2006. Aasta 28. juunil on ÜRO’l 192 liikmesriiki. Liitunud on kõik rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvad riigid

Liikmesriigid ja liitumisaastad
Aasta Liikmesriikide arv Uued liikmesriigid
1945 51 Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Belgia, Boliivia , Brasiilia, Colombia , Costa Rica , Dominikaani Vabariik, Egiptus , El Salvador , Ecuador, Etioopia , Filipiinid, Guatemala , Haiti , Hiina (alguses Hiina Vabariik ( Taiwan ) hiljem Hiina RV), Holland , Honduras , India, Iraak , Iraan , Jugoslaavia , Kanada, Kreeka, Kuuba , Libeeria, Liibanon , Luksemburg , Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko , Nicaragua , Norra, Panama, Paraguay, Peruu , Poola, Prantsusmaa, Saudi Araabia , Suurbritannia, Süüria, Taani, Tšehhoslovakkia, Tšiili, Türgi, Ukraina NSV, Uruguai, Uus- Meremaa , Valgevene NSV, Nõukogude Liit (aastast 1992 Venemaa), Venezuela
1946 55 Afganistan , Island , Rootsi, Tai
1947 57 Jeemen (Põhja-Jeemen), Pakistan
1948 58 Myanmar
1949 59 Iisrael
1950 60 Indoneesia
1955 76 Albaania , Austria, Bulgaaria , Hispaania, Iirimaa , Itaalia, Jordaania, Kambodža, Laos, Liibüa, ..............................Nepal, Portugal , Rumeenia, Sri Lanka , Soome, Ungari
1956 80 Jaapan, Maroko , Sudaan , Tuneesia
1957 82 Ghana, Malaisia
1958 82 Guinea
1960 99 Benin , Burkina Faso , Elevandiluurannik, Gabon , Kamerun , Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo . Vabariik, Kongo DV, Küpros, Madagaskar , Mali , Niger , Nigeeria , Senegal, Somaalia , Togo, Tšaad
1961 104 Mauritaania , Mongoolia, Sierra Leone , Tansaania
1962 110 Alžeeria, Burundi , Jamaica , Rwanda, Trinidad ja Tobago, Uganda
1963 112 Keenia , Kuveit
1964 115 Malawi , Malta, Sambia
1965 117 Gambia , Maldiivid, Singapur
1966 122 Barbados , Botswana, Guyana , Lesotho
1967 123 Jeemeni DV (Lõuna-Jeemen)
1968 126 Ekvatoriaal -Guinea, Mauritius, Svaasimaa
1970 127 Fidži
1971 132 Araabia Ühendemiraadid, Bahrein , Bhutan , Katar , Omaan
1973 135 Bahama , Saksamaa LV, Saksa DV
1974 138 Bangladesh , Grenada, Guinea-Bissau
1975 144 Cabo Verde , Komoorid , Mosambiik , Paapua Uus-Guinea, São Tomé ja Príncipe, Suriname
1976 147 Angola , Samoa, Seišellid
1977 149 Djibouti, Vietnam
1978 151 Dominica, Saalomoni Saared
1979 152 Saint Lucia
1980 154 Saint Vincent ja Grenadiinid, Zimbabwe
1981 157 Antigua ja Barbuda, Belize , Vanuatu
1983 158 Saint Kitts ja Nevis
1984 159 Brunei
1990 159 Liechtenstein, Namiibia
1991 166 Eesti, Leedu, Lõuna-Korea, Läti, Marshalli Saared, Mikroneesia, Põhja-Korea
1992 179 Armeenia , Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia , Horvaatia , Kasahstan , , Moldova, San Marino , Sloveenia, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan
1993 184 Andorra , Eritrea , Makedoonia , Monaco, Slovakkia , Tšehhi
1994 185 Palau
1999 188 Kiribati, Nauru, Tonga
2000 189 Serbia ja Montenegro (aastast 2006 Serbia), Tuvalu
2002 191 Ida-Timor, Šveits
2006 192 Montenegro

ÜRO PEAKORTER

Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 1948-1952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 millioni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le.
Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide rühm mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid mitmed tuntud arhitektid nagu näiteks Le Corbusier (Prantsusmaa) ja Oscar Niemeyer (Brasiilia). Lõplik projekt koostati Le Corbusier-i visnadtud idee põhjal, mis koosnes vastandite taskaalust kõrge klaasist kontorihoone ja ja madala ümmarguse kupliga Peaassamblee hoonega. Valmides peeti lõpliku lahendust üheks modernsemaks arhitektuuri näiteks Manhattanil.
Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39-korruseline marmorist ja klaasist Sekretariaadi hoone. 1952 valmisid ka konverentside ja Peaassamblee hooned.
Kuigi peakorter asub New Yorgis , Manhattani saarel USA’s on see maa-ala, millel see hoone asub – rahvusvaheline territoorium.
ÜRO’l on ka palju erinevaid organisatsioonie, mille peakorterid asuvad paljudes erinevates kohtades nagu Haagis , Genfis, Viinis , Kopenhagenis, Montrealis ja paljudes teistes linnades.

OGANISATSIOONILINE STRKTUUR

ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat . Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank - IBRD) ja ÜRO Haridus -, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon ( UNESCO ). ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi ( UNICEF ) ja ÜRO Arenguprogrammi ( UNDP ).

Peaassamblee (General Assembly)

Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse korraldada ka PA erakorralisi istungjärke. 2005. aastal toimub Peaassamblee 60. istungjärk. Kuigi PA otsused ei kohustustava iseloomuga , on neil ometi rahvusvahelistes küsimustes tugev kaal. Olulistes küsimustes (rahu ja julgeolek, liikmete vastuvõtt ja väljaheitmine, eelarve) võtab PA otsused vastu kahe kolmandikulise häälteenamusega, muudel juhtudel piisab lihthäälteenamusest.
Peaassamblee tööd aitavad koordineerida 6 põhikomiteed:
* 1. komitee - desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek
* 2. komitee - majandus ja rahandus
* 3. komitee - sotsiaalsed, humanitaar- ja kultuurilised küsimused
* 4. komitee - poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine
* 5. komitee - administratiiv- ja eelarveküsimused
* 6. komitee - õigusküsimused

Julgeolekunõukogu (Security Council)

ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus.
ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; kui JN leiab, et valitseb oht rahule, on toimunud rahu rikkumine või agressioon , võib JN kasutada ka vastavalt ÜRO põhikirja artiklile VII mittesõjalisi (majanduslikke, poliitilisi) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Mittesõjaliste meetmete hulka kuuluvad näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu.
Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks on JN-l ka mandaat rahuvalvemissioonide loomiseks. Seisuga 30. juuni 2005 tegutses maailmas 16 ÜRO rahuoperatsiooni, milles osales üle 67 000 sõjaväelase, sõjalise vaatleja ja tsiviilpolitseiniku 105 riigist. Neile lisandus 14 000 tsiviiltöötajat ja vabatahtlikku. Vanim ja samas ka esimene ÜRO loodud rahuvalveoperatsioon UNTSO tegutseb Lähis-Idas. ÜRO rahuvalve selleaastane eelarve moodustas 5 miljardit USD.

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council)

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. ECOSOCi ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust. Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse. Sellesse kuulub 54 riiki, kes valitakse Peaassamblee poolt ECOSOCi kolmeks aastaks.

Hooldusnõukogu (Trusteeship Council)

ÜRO põhikirjas määratleti Hooldusnõukogu ülesandena jälgida ÜRO hooldussüsteemi (UN Trusteeship System) alla kuuluvate territooriumide haldamist. Praeguseks on kõik hooldusterritooriumid saavutanud omavalitsuse või iseseisvuse (viimasena iseseisvus 1. oktoobril 1994 Palau), seetõttu peatus Hooldusnõukogu tegevus 1994. a. 1. novembril.

Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice)

ÜRO peamine õigusorgan, Hollandis Haagis asuv Rahvusvaheline Kohus koosneb 15 kohtunikust, seejuures ei tohi kohtusse kuuluda ühestki riigist üle ühe kohtuniku. Kohtunikud valib ametisse Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovituse alusel. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi (juhul, kui riigid on kohtule selleks nõusoleku andnud) ja annab vajadusel nõuandvaid arvamusi nii ÜROle kui ka ÜRO agentuuridele.
Rahvusvahelisse Kohtusse saavad pöörduda vaid riigid. Riikidel on õigus keelduda aktsepteerimast kohtu jurisdiktsiooni (välja arvatud juhul, kui selline kohustus on määratletud rahvusvahelise lepinguga), kuid sellega nõustununa on riikidel kohustus järgida antud küsimuses kohtu otsuseid. Tänu kohtu positsioonile rahvusvahelises süsteemis moodustavad kohtu lahendid rahvusvahelise õiguse olulise osa.

Sekretariaat (Secretariat)

Sekretariaat tegeleb ÜRO tegevuse igapäevase korraldamisega ning seda juhib ÜRO peasekretär, kes valitakse Julgeolekunõukogu ettepanekul Peaassambleel viieks aastaks. Sekretariaadi ülesannete hulka kuulub muuhulgas rahuvalveoperatsioonide haldamine, rahvusvaheliste konverentside korraldus ning uurimuste läbiviimine maailma majandusliku ja sotsiaalse arengu ning inimõiguste vallas, samuti osutab Sekretariaat tõlketeenust ja levitab ÜROd puudutavat teavet.

Eesti ÜROs

Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson , Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude okupatsiooni vältel.
ÜRO 5 regionaalgrupist ( Aasia , Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi , Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi.
Eesti suursaadikud ÜRO juures
Eesti suursaadikud ÜRO juures New Yorgis
1991-1994 Ernst Jaakson
1994-1998 Trivimi Velliste
1998-2000 Sven Jürgenson
2000-2004 Merle Pajula
2004 Jaak Jõerüüt
2004-2008 Tiina Intelmann
Eesti alalised esindajad teiste ÜROga seotud organisatsioonide ja programmide juures:
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ( IAEA ), Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu organisatsiooni ettevalmistav komisjon (CTBTO
Preparatory Commission) ja ÜRO Viini büroo Katrin Saarsalu
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) Gita Kalmet
ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) Margus Rava
Toitlustus - ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Ilmar Mändmets
Eesti osa ÜRO tegevuses rahvusvahelise julgeoleku, inimõiguste ja arengu edendamiseks.
Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus.
Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis.
Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia-Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis.
ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis-Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat.
Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus , samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas.
Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
2005. a. 4.-15. aprillini toimus Tallinnas Eesti ja ÜRO ühisel korraldusel ÜRO rahuvalveseminar Train the Trainers , millel oli osalejaid kokku ligi 30 riigist.
Eesti on Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court - ICC) asutajaliige olles ratifitseerinud Kohtu statuudi 30. jaanuaril 2002. Kohtu statuut jõustus 1. juulil 2002.

Inimõiguste kaitse

Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid ning esitanud ka nendest tulenevad aruanded konventsioonide järelvalvekomiteedele. Viimati, 2007. aasta juulis arutati ÜROs Eesti 4. perioodilist aruannet naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooni (CEDAW) täitmise kohta. Augustis 2006 toimus rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (ICERD) täitmist puudutava Eesti kuuenda ja seitsmenda aruande arutelu.
24. septembril 2003 kirjutas president Arnold Rüütel New Yorgis alla ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollidele laste relvastatud konfliktidesse kaasamise keelustamise kohta ning laste müügi, lasteprostitutsiooni ja pornograafia keelustamise kohta - viimase protokolli ratifitseeris Eesti 2004. a. augustis. 21. septembril 2004 allkirjastas president Rüütel New Yorgis ka piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli.
Lisaks sellele võtab Eesti osa töögruppidest, mis töötavad välja rahvusvahelist inimõiguste alast õigust: hetkel valmistatakse ette rahvusvahelise majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti lisaprotokolli. Uusimaiks rahvusvahelisteks inimõigusalasteks kokkulepeteks on 2006. detsembris ÜRO Peaassambleel vastu võetud puuetega inimeste õiguste konventsioon ning kõigi isikute pealesunnitud kadumiste vastu võitlemise rahvusvaheline konventsioon. Mõlemad konventsioonid on riikidele allkirjastamiseks avatud, kuid pole hetkeks veel jõustunud.
Eesti osaleb ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumistel: Genfis koguneva ÜRO inimõiguste nõukogu (ning selle eelkäija, Inimõiguste komisjoni) istungjärkudel vaatlejana, samuti osades igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3. komitees.
Erinevate inimõigusteemade seas on Eesti erilise tähelepanu all olnud naiste ja lapse õigustega seotud küsimused - nendele teemadele on keskendunud Eesti igapäevane tegevus ja sõnavõtud, samuti toetab Eesti naiste ja laste õiguste edendamisega tegelevaid ÜRO fonde ja programme , sealhulgas Naiste arengu fondi (UNIFEM). ÜRO tegevuse suuremale sidususele suunatud reformiprotsessis on Eesti jaoks üheks olulisemaks eesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse aspekti tugevam kaasamine ÜRO programmidesse ja poliitikatesse.
Võrdväärselt oluline on Eesti jaoks maailma põlisrahvaste õiguste kaitse: lisaks selleteemaliste ÜRO resolutsioonide kaasesitamistele ja sõnavõttudele osales Eesti põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni välja töötanud ÜRO töögrupis; Eesti ekspert on aastateks 2005-2007 valitud Põlisrahvaste Alalise Foorumi liikmeks. Eesti on viimase 10 aasta jooksul vabatahtlike annetustega jätkuvalt toetanud ÜRO põlisrahvaste fonde (Vabatahtlik põlisrahvaste fond, Rahvusvaheline põlisrahvaste kümmeaastaku fond).
Eesti aruanded rahvusvaheliste konventsioonide täitmise kohta

Arenguabi

Eesti peab oluliseks ÜRO rolli rahvusvahelises arengukoostöösüsteemis ning arengueesmärkide saavutamisel ning püüab järjest aktiivsemalt lisaks kahepoolsele koostööle toetada ÜRO ja selle allorganisatsioonide tegevusi arengumaade toetamisel. Eesti on vabatahtlike annetuste näol toetanud ÜRO arengukoostööga seotud organisatsioone alates 1998. aastast: rahalisi annetusi on tehtud regulaarselt ÜRO Lasteorganisatsioonile (UNICEF), ÜRO Arenguprogrammile (UNDP), ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) JA ÜRO naiste arengu fondi (UNIFEM) (viimast alates 2007. aastast). Lisaks on sihtotstarbeliselt toetatud allorganisatsioonide temaatilisi programme, nt UNFPA reproduktiivtervise sihtfondi.

Katastroofiabi

ÜRO oluliseks ülesandeks on abistada loodus- või inimtekkeliste katastroofide tõttu kannatanud riike ning koordineerida rahvusvahelist humanitaarabiandmist katastroofide korral. Eesti püüab kasvava aktiivsusega toetada ÜRO katastroofiabisüsteemi tugevdamist ning ÜRO allorganisatsioonide tegevust katastroofide korral. Eesti leiab, et tõhusaim ja tihti operatiivseim viis on toetada looduse põhjustatud või inimtekkelistes katastroofides kannatanuid rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Enamik Eesti humanitaarabi panustest on abivajajateni toimetatud selliste rahvusvahelise organisatsioonide kaudu nagu ÜRO pagulaste ülemkomissari ( UNHCR ), Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC), ÜRO Lasteorganisatsiooni (UNICEF), Maailma Toiduprogramm (WFP). Juba aastaid on Eesti nimetatud organisatsioonide ja OCHA tegevust toetanud ka iga- aastaste vabatahtlike annetustega.
Alates 2000. aastast osalevad Eesti esindajad ÜRO alalises valmisolekus oleva kriiside ja katastroofide hindamise ja koordineerimisega tegelevas meeskonnas UNDAC (United Nations Disaster Assessment and Coordination team ). Eesti on osa võtnud UNDACi missioonidest Iraanis, Sudaanis, Kõrgõzstanis, Türkmenistanis, Jakuutias ja Gruusias, samuti oli Eesti päästemeeskond abiks 2005. a. alguses Kagu-Aasiat ja India ookeani piirkonda tabanud tsunami tagajärgede likvideerimisel Indoneesias Acehis ning 2005. a. sügisel peale maavärinat Pakistanis.

Kokkuvõte

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
Eesti keeles on juurdunud nimetus Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja vastavalt ÜRO, ehkki enamikes keeltes on nimetuseks Ühinenud Rahvad. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni, seades ülla rahvaste ühinemise idee tahaplaanile. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik “organisatsiooni”-lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee."1
________________________________________________________
1Mis on Ühinenud Rahvad? Sirp , 03.12.2004

Kasutatud allikad

Eneke nr.4
Sirp 03.12.2004
„Eesti kui ÜRO kliimamuutuste raamkonverentsi liikmesriik” Tiit Kallaste
http://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO
http://www.un.estemb.org/

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 78 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

-KA- Õppematerjali autor

referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Osce üro nato

Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle alu

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühinenud Rahvasteorganisatsioon

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Merlin Langebraun ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Prof. H. Koitel Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO). Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe maailma tähtsaima ja suurima organisatsiooniga. Eesmärgiks on anda ülevaade ÜRO struktuuri ja peamiste ülesannete kohta ning lühidalt tutvustada Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse; luua tingimused, milles võivad püsida õiglus ning lugupidamine lepinguist ja muudest rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevate kohustust

Õiguse alused

docx

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti

Referaat Üro ja Eesti Robert Rootsi LE10 2013 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 192 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu . ÜRO on kompleksne rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO-l on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn "ÜRO organisatsioonide perekond"), mille tegevusvaldko

Ühiskond

ppt

ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

ÜRO Jane Leppmets 9.c ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon loodi 26.juunil 1945. aastal. Algselt oli selles 51 riiki, kuid praegu on sellel liikmeid juba 193. ÜRO peakorter asub New Yorgis. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Ajalugu ÜRO loodi asendamaks Rahvasteliitu. Üheks esimestest sammudest ÜRO loomisel oli 14.augustil 1941 Roosevelti ja Churchilli avaldatud Atlandi Harta. Sellega nõustunud riigid allkirjastasid 1.jaanuaril 1942.aastal Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni. Organisatsiooni loomine pandi kindlalt paika 1943.aasta oktoobris Moskvas Üldise Julgeoleku deklaratsiooniga. ÜRO põhikiri ehk harta ÜRO aluseks on ÜRO põhikiri ehk harta. Sellele kirjutati alla 26.juunil 1945 ning jõustus 24.oktoobril 1945. Põhikiri tõlgiti viide keelde(inglise, prantsuse, vene, hispaania ja hiina), mill

Ühiskonnaõpetus

doc

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. · Peaassamblee

Ühiskonnaõpetus

docx

Organisatsioonid, eksamiks

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest ti

Ühiskond

docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll)

Politoloogia

pptx

ÜRO

ÜRO Nimetus Eesti keeles- Ühinenud Rahvaste eesti ja Organisatsioon inglise Inglise keeles- United Nations System keeles 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri Praeguseks on 193 riiki ÜROs ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, Ajalugu prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991 rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine riikidevaheliste sõbralike suhete ÜRO arendamine eesmärgi rahvusvahelise koostöö saavutamine d rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed; liikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi; liikmesriigid lahend

Ühiskond

Rohkem sarnaseid