Ajaloo vastused (0)

Ajalugu.
1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon , mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda.
2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants . Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa.
3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid .
4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes .
5.1923 valitses Saksamaal poliitiline kriis. Ameerika ühendriikide rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtsaegu, Ameerika andis Saksamaale repatarsioonide maksmiseks ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilisseerus, majandus pöörus ülesmäe kogu euroopas.
6.Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias vastu võetud Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping,millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel.See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles ' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist.
7.Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna majanduslikku õitsengut kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias . See pettumus ning hirm homse päeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlikele liikumistele . Nende liikumiste juhid süüdistasid rahva hädades demokraatlikke valitsusi ja lubasid, et juhul kui nad pääsevad võimule, seavad nad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. *Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, faðistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine.
8.Komitern- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Komintern loodi 1919. aasta märtsis.Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".
9.Majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumine aitas kaasa välispoliitiliste vastuseisude leevendamisele. 1925a. lõpul toimus Locarno konverets, millest võtsid osa Inglis , Prants,Itaalia, Belgia,Poola, Tšehhoslovakkia ning saksamaa. Konveretsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale versailles paika pandud läänepiiri. Locarno konveretsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Briand 'i - Kelloggi pakt- 1928.a. Prantsuse välisministri ja Usa riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 iiki, hiljem ühines veel 48 riiki.
10.Ülemaailmne majanduskriis puhkes 1929-1933. Ületootmine, kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine - riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. ei suudetud enam laene tagasi maksta. See laostas panganduse ja kogu rahanduse. Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubanduse põhimõttest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda. Mõjud- enneolematu tööpuudus, nälg , rahulolematus , vaesumine. toomise langus, inimeste lootus kadus ja paljud muutusid passiivseks. Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi.
11.a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus.
12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine.
13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal- demokraadid . 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega.
14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi ( 1931 ) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen-
15.Inglismaa kaotas peale I maailma sõda juhtuva koha, mis läks AÜ kätte. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. raskeks muutus olukord tööstusharudes, nagu söe -ning tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu.
16.Kuna valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsus suurenes valijate hulgas. Tätsamad parteid- tööpartei ehk leiboristide positsioon. 1923a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse.
17.Diktatuuri oht tekkis 1919 aastal , . Prantsusmaal oli 42 valitsust, st et valitusse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat. See tekitaski rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Olukord pingestus ning tekkis kriis. See likvideeriti tänu selelle, et prantsuse kommunistis ja sotsialistid sõlmisid 1934a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega.
18.Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Nende kodanike jõukus kasvas. Ameerika territoorium jäi sõjast puutumata ning tänu sellele kaotasid nad teiste maadega võrreldes vähe inimesi.
19. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.vabriiklased pooldasid vabaturumajandust, rõhutati vaba ettevõtluse tähtsust. demokraadid suurendasid riigi sekkumist majandusse.
20.Uus kurss - New deal. põhimõte: majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Roosevelt lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia.
21.Isolatsionism on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda läbikäimisest teiste maadega ja sekkumisest rahvusvahelistesse küsimustesse. Maailmasõdade vahl ajasid Ühendriigid isolatsionismipoliitikas, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida.