Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hollandi Monarhia (0)

1 Hindamata
Punktid
Monarhia Hollandis
Lühivaade monarhia ajaloost
1463.a. tulid esmakordselt kokku Generaalstaadid
(parlament). 1579.a. sõlmisid 7 kalvinistlikku
põhjaprovintsi Utrechti Uniooni, lõid 1581.a. Hispaaniast
lahku ja moodustasid Ühendatud Provintside Vabariigi.
Vahepeal sai Holland edu asumaadel. Suure Prantsuse
revolutsiooni ajal 1795.a. hõivasid Hollandi Prantsuse
väed, kelle toetusel loodi 1798.a. Bataavia Vabariik ja võeti
vastu esimene Põhiseadus.
Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta
praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist.Aastal
1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine
koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi
Antillide vahel.
Monarhia Hollandis
Kuningriigi asjade praegune riigiõiguslik korraldus on
viimastel aastatel osutunud ebarahuldavaks. Varsti
revideeritakse Madalmaade Kuningriigi statuuti.
Hollandi kuningas on ka kogu kuningriigi kuningas
ning Hollandi Antillide ja Aruba kuningas.
Monarhia Hollandis
Madalmaade Kuningriik
on alates 1954. aastast
liitriik ja koosneb praegu
kolmest oma
parlamendi ja
valitsusega osast:
Holland , Hollandi
Antillid ja Aruba.
Mademoiselle suhted
määrab kindlaks
Madalmaade Kuningriigi
statuut.
Monarhia Hollandis
Ta on föderaalne monarhia, mille riigipea on
Madalmaade kuningas.
Madalmaade Kuningriigi statuut on Kuningriigi
põhiseadus. Nn Hollandi põhiseadus on statuudile
allutatud ning kehtib ainult Hollandi kohta.
Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim.
Kuningriigi seadusandja koosneb Generaalstaatidest
ja Kuningriigi valitsusest.
Monarhia Hollandis
Madalmaade Kuningriik on föderaalne monarhia.
Riigipea on Hollandi kuningas.
Holland on Euroopa Liidu täisliige.
Holland on detsentraliseeritud unitaarriik, mille valitsus
koosneb kuningast ja (Hollandi) ministrite nõukogust.
Rahvast esindavad Generaalstaadid, mis koosnevad
esindajatekojast ja senaatoritekojast. Maa on jaotatud 12
provintsiks
Kuninga võimkond
Statuudi järgi kuuluvad Kuningriigi võimkonda:
Kuningriigi iseseisvuse säilitamine ja kaitse
madalmaalasus
Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi sätestamine
laevade lipumaa sätestamine ning
navigatsiooninõuete seadmine Kuningriigi lippu
kandvatele merelaevadele, välja arvatud purjelaevad
järelevalve ja üldreeglite kehtestamine
madalmaalaste maale lubamise ja maalt välja
saatmise kohta
üldiste tingimuste seadmine välismaalaste maale
lubamise ja maalt välja saatmise kohta
Kuningriigi võimkonda võidakse arvata ka teisi asju.
Monarhia Hollandis
Rahaühikuna on kasutuses euro.
Holland kuulub ka Euroopa Liitu.
Parlament koosneb kahest kojast. Ülemkojas on 75
saadikut ja alamkojas on 150 liiget.
Kuningast ja trooni pärimisest
§10.Hollandi Troon on antud Tema Kõrgusele Wilhelm
Federik, Oranski-Nassau Printsile ja jääb sellele, selleks, et
Tema seaduslikud järglased valdaksid seda pärimise teel
kooskõlas järgnevate määrustega.
§11.Troon päritakse Tema poegadele ja teistele otsestele
meesliini pärijatele esmasünni õiguse alusel selles mõttes,
et isiku, kellel see õigus on, surma juhul, ilma et ta seda
õigust oleks kasutada saanud, läheb Tema koht samas
korras edasi Tema poegadele või teiste otse alanevas
meesliinis ja et Troon ei lähe kunagi noorema liinile või
harule, seni kui vanemas liinis või harus on olemas alanev
meesliini esindaja.
Kuningast ja trooni pärimisest
§12.Kui puuduvad ülalpool paragrahvis nimetatud
järeltulijad, läheb Troon edasi viimase surnud Kuninga
vanemale elusolevale tütrele
§14.Trooni pärimise õigust, ülalpool toodud paragrahvide
alusel, omava järglase puudumisel, läheb see sellele
mehele või naisele, kes asub lähimais sugulussidemeis
viimase Kuningaga Tema Kõrguse Kuninganna
Wilhelmine, Oransei-Nassau Printsessi suguluse liinis, kuid
mitte kaugemal kui kolmandal veresuguluse astmel.
§55.Kuningas on puutumatu; ministrid kannavad
vastutust.
Hollandi praegune kuninganna
Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau
(sündis 31. jaanuaril 1938) on Madalmaade
kuninganna (Madalmaade Kuningriigi kuninganna)
alates 1980. aastast. Ta on kuninganna Juliana ja
prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda,
kui tema ema Juliana troonist loobus.
Kuningannana on Beatrix olnud konservatiivne ning
väärikas, püüdes avalikku ellu mitte sekkuda. Teda
hinnatakse kui professionaalset ja edukat
konstitutsioonilist monarhi.
Hollandi paraegune kuninganna
Beatrix abiellus 1966 saksa diplomaadi
Claus von Amsbergiga.
Beatrixil on abielust Claus von Amsbergiga
kolm poega:
* kroonprints (Oranje vürst) Willem-
Alexander (sündis 1967)
* prints Johan Friso (sündis 1968)
* prints Constantijn (sündis 1969)
Hollandi Kuninganna
Vasakule Paremale
Hollandi Monarhia #1 Hollandi Monarhia #2 Hollandi Monarhia #3 Hollandi Monarhia #4 Hollandi Monarhia #5 Hollandi Monarhia #6 Hollandi Monarhia #7 Hollandi Monarhia #8 Hollandi Monarhia #9 Hollandi Monarhia #10 Hollandi Monarhia #11 Hollandi Monarhia #12 Hollandi Monarhia #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hanna Lippo Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Holland
10
odp

Holland

Holland Valuoja Põhikool 9a klass Koostas:Kätlin Laas Juhendas:Maiga Purgats Holland Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland Pindala:41 526 km² Rahvaarv:16 515 100 Pealinn:Amsterdam Riigikeel:hollandi keel Rahaühik:kulden Holland Vapp Lipp Riigikord

Ühiskonnaõpetus
Holland
8
doc

Holland

Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast

Geograafia
Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas
1
docx

Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas

Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 1815­1890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele ­ kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas 1997. aastal oma 700. aast

Ajalugu
Holland
3
doc

Holland

Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise

Geograafia
Holland-referaat
17
doc

Holland, referaat

C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6

Geograafia
Holland
11
ppt

Holland

Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Hollandi vapp ja lipp Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast NIMI madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla[1]. Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest. Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven. Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes.

Geograafia
Holland
7
pptx

Holland

Alari issak holland Hollandi vapp Hollandi lipp Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Pealinn - amsterdam Rahvastik Amsterdam 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest pindala 41 526 km² Kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau Vaatamisväärsused Allard Pierson Muuseum Piibli Muuseum Nemo Muuseum Amsterdamis tulbid Hollandi tüüpi tuuliku varemed.

Geograafia
Suhted Eesti ja Hollandi vahel
11
doc

Suhted Eesti ja Hollandi vahel

.............................................................................9 Kokkuvõte................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11 Lisad.........................................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud Hollandi ja Eesti vahelised suhted, ning seda igas valdkonnas, sealhulgas majandus, kultuur, turism. Uurimisobjektiks just Holland, sest see, et riik on suurema tähelepanu alt välja jäänud, ei tähenda see seda, et tegu ei oleks huvitava sihtkohariigiga. Tahangi just teada saada, mida põnevat on riigil pakkuda. Töö eesmärgiks on nii endale kui kaasõpilastele tutvustada neile teada pisikest riiki hoopis teise nurga alt, et nii nemad kui ka mina saaksime midagi uut ja kasulikku teada.

Uurimistöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun