Liberalism ja konservatism (1)

Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi , mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fašistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaal, kus võimule tulid kommunistid . Fašistid tulid 1922 aastal võimule Itaalias ning natsionaalsolistid 1532 aastal Saksamaa. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks. Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus, siis hakkas paranema tänu rahvusvahelistele laenudele. Saksamaa sisepoliitiline elu oli kirev : vasakpoolsed ratsionaaldemokraadid ja kommunistid vaenutsesid, parempoolsed unistasid esimese maailmasõja aegse kaotuse tasa tegemist. Sellises olukorras elavnes natsionalistlik tegevus eesotsas Adolf Hitleriga. Natsistide 1923 aasta riigipööre oli ebaõnnestunud, kuid 1932 aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Majanduskriisi ajal kehtestasid ka paljud teised riigid diktatuuri, näiteks Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Eesti, Hispaania , Portugal jm.
Autoritarne – võimule pimesi alistumist nõudev.
Sotsialism – poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides.
Revanšistlik – kättemaksu taotlev.
Kapitalism – eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem.
Kodanlus – ühiskonna jõukad keskklassid. Kodanlik – kodanlusele toetuv
Kommunism – poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist.
Vabaturumajandus – riigi mittesekkumine majandusellu.
Sufražetid – naisõiguslased Inglismaal 19. saj ja 20 saj algul.
Autonoomia – omavalitsus , osaline iseseisvus , mis antakse seadusega mõnele riigi osale.
Statuut – põhikiri, erilist põhikorda määratlev seadus.
Agraarmaa – maa, mille majandus põhineb peamiselt põllumajandusel.
Koalitsioonivalitsus – erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus.
Sotsiaalsed tagatised – ühiskonnalt saadav abi toimetulemiseks haiguse, töötuse või mõne õnnetuse korral.
Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia Esimese ms järel? Riigis valitses tööpuudus, Inglismaa kaotas oma juhikoha rahamaailmas, tal oli USA ees suur võlg ja Inglise kaubad ei leidnud peale sõda küllaldaselt turgu.
Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee energial. Tulemuseks on olukord, kus Inglise süsi ei leidnud turgu, Kaevandusi suleti ja kaevurid vallandati
Millised abinõusid kasutas Inglismaa ülemaailmsest majanduskriisist väljumisest? 1)püüti vähendada sotsiaalkulutusi 2)valitsus loobus oma raha kindlustamisest kullaga 3)sisse seati kaitsetollid 4)Inglismaad mõjutas kriis siiski vähe, kui teisi Euroopa riike.
Kuidas mõjutas 1918. aastat valimisreform Inglismaa sisepoliitilist elu? 1) laiendati valimisõigust, naised said valida 2)tegevust alustas tööliste huve kaitsev tööerakondlik partei e. Leibmonistlik partei.
Millised põhimõttelised muutused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? 1931 . a võttis Briti valitsus vastu Westminsteri statuudi, mis kinnitas, et Kanada , Austraalia , Uus- Meremaa , Lõuna-Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid st neil on oma parlament , oma valitsus, oma kohtusüsteem, kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga.
Kuidas püüti lahendada Iirimaa probleemi? Iirlased alustasid peale I ms võitlust oma iseseisvuse eest. 1937. a sai Iirimaa vabariigiks.
Millised olid Inglismaa välispoliitilised eesmärgid? Kuidas neid püüti realiseerida? Inglismaa püüdis säilitada jõudude tasakaalu Euroopas, selleks püüdis ta takistada Saksamaa ja Prantsusmaa ülearust tugevnemist.
Milline koondpilt oli inglastest maailmas kujunenud? Kuidas hindasid inglased endid ise? Inglased pidasid Inglismaad kohaks, kus otsustatakse maailma tähtsamad küsimused. Nad ei tunnistanud seda, et Inglismaa oli kaotanud oma juhtpositsiooni.
Prantslaste kaotused Esimeses ms olid suuremad kui inglastel ja ameeriklastel, sest sõja ajal toimus põhiline sõjategevus just Prantsusmaa territooriumil. Pärast sõda oli Prantsuse poliitikute arvamus rahvusvahelisel areenil tihti otsustavaks , sest Prantsusmaal oli Euroopa tugevaim sõjavägi. 1920. aastatel arenes Prantsuse majandus kiiresti, sest Prantsusmaa sai Ersass-Lotringi maakonna, samuti sai Saksamaalt reparatsioone. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti parem erakonnad. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1530 aastal, kõige rohkem kannatasid traditsioonilised tööstusharud. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fašismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus. Rahvarinne lagunes 1938 aastal, sest rahvarindes olid sisevastuolud. Kommunistid nõustusid sotsiaalreformide jätkamist, sotsialistid olid selle vastu. Prantsusmaa püüdis kindlustada oma üleolekut Euroopas, selleks tuletas ta Saksmaale pidevalt meelde, et Saksamaa oli sõja kaotanud riik ja 1923. a viis Prantsusmaa oma väed Ruhri piirkonda. Prantsusmaa rajas oma julgeoleku riikide vahelistele lepetele, algas Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu lähenemine, mille tulemusena sõlmiti 1935.a vastastikkune abistamise leping. 1930. aastate teisel poolel tegi Prantsusmaa koostööd Suur Britanniaga.