Kaitseliit (4)

Sissejuhatus
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust . 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve , vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant.
Kaitseliidu sünd
I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks.
Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine , mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 18–60-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased – sakslased , lätlased, venelased jt – pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele..
Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes Roska–Orasmaa) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu . Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks . Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus.
Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune  okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990. aasta veebruarikuus, seega poolteist aastat enne Eesti ametlikku iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid.
Kaitseliidu seadus
Kaitseliidu mõiste
Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
Kaitseliidu ülesanne
Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides.
Mobilisatsioonikava ja riigikaitse üldkava alusel koostab Kaitseliidu Peastaap Kaitseliidu tegevuskava, mille kinnitab rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal – kaitseväe ülemjuhataja.
Põhikiri ja kodukord
Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kaitseliidu sõltumatus erakondadest
Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud.
Lipp , embleem , vormiriietus ja märgid
Kaitseliidul on üldlipp ja embleem. Oma lipu ja märkide õigus on ka maleval, malevkonnal ja nendega võrdsustatud üksustel.
Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus. Maleva ja malevast väiksema üksuse lipu kirjelduse ning nende märkide kirjelduse kinnitab kaitseminister .
Kaitseliidu vormiriietuse ja eraldusmärgid (ametikoha tunnused) kinnitab Vabariigi Valitsus, nende kandmise korra kehtestab kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja.
Kaitseliidul on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Maleva ja malevaga võrdsustatud üksuse teenetemärgi kirjelduse ja statuudi kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus.
Kaitseliidu ülesehitus ja juhtimine
Ülesehituse alused
Kaitseliidu üksuste moodustamisel, ümberformeerimisel ja laialisaatmisel lähtutakse Kaitseliidule mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas ja teistes riigikaitselistes tegevuskavades pandud ülesannetest. Kaitseliidu struktuuri, üksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise kinnitab rahuajal Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.
Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev. Maleva struktuuri kinnitab Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu palgalise koosseisu kinnitab rahuajal kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhataja.
Kaitseliidu liikmed
Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev–, au–, toetaja– ja noorliikmeteks. Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17–aastane Eesti kodanik.
Tegevliikmeks ei võeta isikut:

kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest;

kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid;

kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja ;

kes on kriminaalasjas kahtlustatav , süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;

kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;

kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat;

kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid.
Kaitseliidu üldjuhtimine
Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale , sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane. Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju. Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Sõjalise juhtimise, väljaõppe, lahinguvalmiduse ja muudes sõjalistes küsimustes on kõigil Kaitseliidu kollegiaalsetel organitel nõuandev sõnaõigus.
 
Kaitseliidu ülemad
Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks.
kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 – 4. aprill 1919)
 Eduard Alver (4. aprill 1919 – 24. oktoober 1919)
 polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 – 29. märts 1920)
 kolonel Aleksander Seiman (17. detsember 1924 –10. veebruar 1925)
kindralmajor Johannes Orasmaa (10. veebruar 1925 - 1940)
kolonel Kalle Istvan Eller (17.02.1990–10.11.1990)
kolonelleitnant Manivald Kasepõld (10.11.1990–16.11.1992)
Johannes Kert (16.11.1992–23.01.1996)
major Neeme Väli (kohusetäitja, 20.01.1996–7.04.1997)
kolonel Lui Jaanson (kohusetäitja, 7.04.1997–8.06.1999)
Benno Leesik (8.06.1999–25.03.2006)
kolonelleitnant Raivo Lumiste (6.09.2006–)
Kaitseliidu ülema ülesanded:
1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine ;
2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga;
3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve;
4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile;
5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt;
6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine;
7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole kehtestatudkodukorras;
8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine.
Kaitseliidu keskorganid
Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast.
Kaitseliidu keskkogu on Kaitseliidu tegevust korraldav kõrgeim organ, mille ülesanded on:

Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukohavõtmine;

vanematekogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmete ning Kaitseliidu auliikmete valimine;

riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve kinnitamine;

Kaitseliidu majandusaasta aruande kinnitamine;

kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise otsustamine käesoleva seaduse paragrahv 34 lõikes 5 nimetatud loa taotlemiseks;

ettepanekute tegemine põhikirja ja kodukorra muutmiseks;

Kaitseliidu eriorganisatsiooni põhikirja kinnitamine;

sisseastumis - ja liikmemaksu suuruse kinnitamine.
Kaitseliidu keskjuhatus on keskkogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan, mille ülesanded on:

riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve ning majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keskkogule;

eelarve täitmine;

Kaitseliidu nimel lepingute sõlmimine;

Kaitseliidu vara ja ettevõtete valitsemine, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus;

keskkogu ja vanematekogu koosolekute töö korraldamine;

Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ja nende kohta seisukohavõtmine;

põhikirja ja kodukorra muudatuste ettevalmistamine;

muude keskkogu ja vanematekogu antud ülesannete täitmine;

Kaitseliidu vara, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus, kasutamise, lepingute sõlmimise ja eelarveliste vahendite kasutamise korra kehtestamine.
Kaitseliidu vanematekogu on Kaitseliidu keskkogu poolt valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 kaitseliitlasest - silmapaistvast riigi- ja avaliku elu tegelasest.
Vanematekogu ülesanded on:

Kaitseliidu tegevuse üldeesmärkide määramine;

seisukohavõtmine Kaitseliidu kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise kohta;

Kaitseliidu sissetulekute eest hoolitsemine ning seisukohavõtmine eelarve ja selle täitmise aruande kohta;

seisukohavõtmine Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra muutmise kohta;

muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu keskkogu pädevusse.
Kaitseliidu eriorganisatsioonid
Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred.
Naiskodukaitse -Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti naiskodanike vabatahtlik ülemaaline organisatsioon. Naiskodukaitse asutamise peamiseks põhjuseks sai see, et naistest oodati abi Kaitseliidu ülesehitamisel. Nimelt jõudsid 1927. aastaks poliitikud üksmeelele selles osas, et Eesti vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Põhikirja kohaselt on Naiskodukaitse üheks põhiülesandeks toetada Kaitseliitu ja sellest lähtub ka suur osa organisatsiooni tegevusest. Et endale pandud ülesandeid võimalikult hästi täita, on Naiskodukaitse liikmed jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet.
Noored Kotkad - Noored Kotkad on Kaitseliidu juures tegutsev skautlik noorteorganisatsioon, mis on asutatud 1930. Organisatsiooni liikmeteks võivad olla kõik 8 - 18 aasta vanused Eesti Vabariigi meessoost kodanikud, kes armastavad oma isamaad ning tunnustavad ja järgivad noorkotkaste seadusi ja kombeid.
Kodutütred - Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik Kaitseliidu eriorganisatsioon, kellel on oma põhikiri ja kodukord. Kodutütarde organisatsiooni liikmeks võib olla vähemalt 8-aastane Eesti naissoost kodanik, kes austab Kodutütarde põhimõtteid ja seadusi.
Kaitseliidu koostöö teiste isikutega
Koostöö maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega
Oma ülesannete täitmiseks teeb Kaitseliit koostööd maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Koostöös maavalitsusega ning kohaliku omavalitsuse ja selle üksustega esindab malevat maleva pealik või tema volitatud isik. Malevast väiksema üksuse koostööd kohaliku omavalitsusega korraldab vastava üksuse pealik.
Koostöö politseiga
Kaitseliidu liige võib osaleda politseitegevuses abipolitseiniku seaduse alusel. Kaitseliidu liikmete poolt Kaitseliidu ja kaitseliitlaste isiklike relvade, laskemoona ja erivahendite politseitegevuses osalemisel kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu liikmel on abipolitseiniku ülesannete täitmisel abipolitseinikule abipolitseiniku seaduses sätestatud õiguslik seisund ja sotsiaalsed tagatised.
Koostöö piirivalvega
Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras osaleb Kaitseliit piirivalve abistamisel.
Koostöö päästeasutustega
Päästeasutuse volitatud isiku taotlusel võib Kaitseliidu lähima üksuse pealik anda oma alluvatele hädaolukorras käsu osaleda päästetöödel, kandes sellest ette oma vahetule pealikule. Päästetöödel osalemise ajal allub Kaitseliidu liige päästetööde juhile.
Koostöö teiste juriidiliste isikutega
Kaitseliidu üksused ja eriorganisatsioonid osutavad teistele juriidilistele isikutele nende palvel võimalustekohast abi riigikaitsealaste teadmiste õpetamisel ja riigikaitsetahte kasvatamisel . Sellekohase tegevuse korraldamiseks võib üksuse pealik või volitatud esindaja sõlmida koostöölepingu.
Kaitseliidu vara ja õigusvõime
Kaitseliidu vara
Kaitseliidu vara on:

enne käesoleva seaduse jõustumist tema omandis olnud vara;

vara, mis Kaitseliidu taotlusel antakse käesoleva seaduse alusel tema omandisse;

vara, mis soetatakse riigieelarvest selleks eraldatud vahenditega;

vara, mille teine isik võõrandab Kaitseliidu kasuks;

vara, mis soetatakse siseastumis- ja liikmemaksude arvel;

vara, mis on saadud muul seadusega lubatud viisil.
Kaitseliidu õigusvõime
Kaitseliidul ei või olla õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärkidega
Kaitseliidul on õigus:

sõlmida lepinguid;

asutada huvialaringe, harjutusväljakuid ja lasketiire;

avada puhkekodusid, puhke- ja spordibaase ning toitlustuskohti;

välja anda ajalehti, ajakirju, õpikuid, käsiraamatuid ja muid trükiseid;

korraldada korjandusi ning avalikke, sealhulgas tasulisi üritusi;

pidada töökodasid ja kauplusi;

olla keskkogu või keskjuhatuse otsusel osaühingu osanik ja aktsiaseltsi aktsionär;

asutada keskkogu või keskjuhatuse otsusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid oma seadusjärgse ja põhikirjalise tegevuse toetamiseks;

osutada põhikirjalisest tegevusest tulenevaid tasulisi valveteenuseid, kusjuures riigivara ja riigieelarvelisi vahendeid on lubatud kasutada ainult riigile osutatavate valveteenuste puhul.
Kaitseliidul ei ole õigust:

tagada oma varaga füüsiliste ja juriidiliste isikute kohustusi;

olla täisühingu osanik;

olla usaldusühingu täisosanik;

juhtida täis- ega usaldusühingut.
Kokkuvõte
Kaitseliit on oma 80 aastase ajaloo jooksul läbi käinud vägagi erinevaid etappe . Kaitseliidu tänane sõjaline jõud ei ole suur, kuid suur on just tema arengupotentsiaal, vabatahtlike kaitseliitlaste loovus ja initsiatiiv. Kogu Kaitseliidu edasist arengut tuleb eelkõige toetada riiklikul tasemel, kuna organisatsiooni ei ole siiani vajalikul määral väärtustatud. Võrreldes teiste riigieelarveliste asutuste ja ministeeriumite allasutustega on tunda, et Kaitseliit jääb oma arengus teistest maha, seda just võimaluste ja vahendite tõttu.
Kasutatud kirjandus
1)Kaitseliidu Seadus
2)Väike Entsüklopeedia
3) http://www.kaitseliit.ee
4) http://www.kodutytar.ee
5) http://www.naiskodukaitse.ee
6) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseliit
7) http://www.saare.ee/smv.nsf/0/8d4376b0da3c2917c2256cf6004bd54c?OpenDocument
12