Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku. 2. Sotsiaalriik. Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja
asendab? Tavaliselt võimukriis (pärast Muhamedi surma 632 taotles võimu väimees Husain ibn Ali, aga valiti kaliifiks ja imaamiks Abu Bakir (Ali võimule alles neljandas kalifaadis 909. Nii sündis šiitide uskkond) # Võimu hoidmise tehnikad: fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma) 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik,weberiaanlik või pluralistlik). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju autoriteet sundus Võimu kasutaja Isik Struktuur Isik Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi käes Kõigi ühiskonna- käes liikmete käes 21
Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. · Ühised väärtused.(Mida kõvem tümm seda parem bemm) · Personaalne ehk isuksuslik identiteet-MINAPILT Nüüdisühiskond
11. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium. Lepinguteooria,orgaaniline teooria, võimu teooria. Lepinguteooria-riik luuakse lepingu sõlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur,kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Võimuteooria-tänu yhe inimgrupi võimule luuakse poliitiline yhendus.riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 12. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? 1.õigus on käitumisreeglite kogum.2.riigi poolt kehetstatud normide kogum.3.õiguses väljendub riigi tahe4.on yldkohustuslike normide kogum.5.õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.6.õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt
ajutiseks võimusuhete ümberpöördumiseks." Teisal suleb aga Foucault selle "augu" kiiresti ise, nentides, et paindlik ja plastiline, salliv ja pluralistlik võimuvõrgustik neelab pikemata igasugused vastupanukatsed, muutes need osaks iseenesest ja rakendades omaenda tugevdamise teenistusse. Vastupanu võimule ei saa olla võimuväline, sest võim pole domineerimissüsteem, millel on sisemine ja välimine osa. Foucault' võimuteooria üheks keskseks teesiks on teadmiste ja võimu lahutamatu seos: võim toodab teadmisi ja teadmised omakorda fundamenteerivad establishmenti. Ka "teaduslikud" diskursused on üks võimuavaldusi. Selles vallas näeb Foucault kehtivatest suhetest kõrvalepõikamise võimalusena oma genealoogiaid, "antiteadusi", nagu ta neid nimetab. Need ei hakka vastu mitte niivõrd teaduse sisule, meetoditele või mõistetele, vaid ennekõike just tsentraliseerivatele võimuavaldustele, mis "on
kaasajal on omamine impersonaalne) 4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist - Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma ei oleks võimu, samuti mitte riiki. Mark(x)siste on olnud üsna erinevaid; mõned on pööranud tähelepanu ka poliitika ja mitte-materiaalsete tegurite osale võimu saavutamisel ja kindlustamisel. Pluralistlik võimuteooria: võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim = positiivne. Def. nt. Talcott Parsons: Võim = isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. Analoogiline rahaga: üldine võime. - võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. 16. Miks on üha raskem otsustada, kelle käes on võim?
6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või
· Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet
kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? 31 Inimese suhtes ümbritsevasse ei ole midagi määratletut, ei ole jäävat korda,
küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? (Iseseisvalt konspekti põhjal „Postkolonialism“ läbi töötada). Postkolonialism. Mis
Võimustavad ressursid: raha, kontroll töö üle, kontroll info üle, status, teadmised, populaarsus, karisma, seadused, etnilusus jne. Weberiaanlik, marxistlik ja pluralistlik võimukäsitlus kui võimu “terminaalsed” väljendused. Oluline on mikrovõim. Võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö “võimuinstitutsioone” 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane. Töödel põhinev teooria. Faucaulti võimuteoorija põhijooned: Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus
Võimustavad ressursid: raha, kontroll töö üle, kontroll info üle, status, teadmised, populaarsus, karisma, seadused, etnilusus jne. Weberiaanlik, marxistlik ja pluralistlik võimukäsitlus kui võimu "terminaalsed" väljendused. Oluline on mikrovõim. Võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane. Töödel põhinev teooria. Faucaulti võimuteoorija põhijooned: Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus
Võimustavad ressursid: raha, kontroll töö üle, kontroll info üle, status, teadmised, populaarsus, karisma, seadused, etnilusus jne. Weberiaanlik, marxistlik ja pluralistlik võimukäsitlus kui võimu “terminaalsed” väljendused. Oluline on mikrovõim. Võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö “võimuinstitutsioone” 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane. Töödel põhinev teooria. Faucaulti võimuteoorija põhijooned: Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus
Igaüks töötab nii enda kui ka teiste heaks. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus
vaja lepingut; Rousseau – ratsionaalne leping e ühistahte vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria – Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Hegel: maailma ajalugu kui maailmavaimu arengu kõrgeim vabadus ja mõistus, mille tipus on riik. Võimuteooria – tänu ühe grupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Totaalne riik ja haldusriik Liberaalriik (F. Lasalle: riik kui öövalvur) vs sotsiaalriik heaoluriik [riikliku tegevuse ulatus] Totalitaarriik vs õigusriik [riikliku tegevuse iseloom] Preestririik, feodaalriik, tehnokraatlik riik (teadlased ja mänedžerid), plutokraatlik riik (kapitali omanikud), mitmeparteiriik, üheparteiriik [võimu sisulise omamise järgi]
ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7 suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism (dekonstruktsioon) ˇ • Tekib 1970
- Eraldumine emariigist, kas rahulikul teel ( Norra rootsist 1905.a) või vägivaldsel teel (Hollandist Belgia 1831.a, Türgist Kreeka 1830.a); - Emariigi lagunemine ehk dismembratio (Austria-Ungarist Austria); - Liitumine ehk diffusio – võib liituda unitaar- või liitriigiks ehk föderatsiooniks. Nt USA 1789, NSVL 1922. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingu, orgaaniline ja võimuteooria: - Lepingu – riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest; - Orgaaniline – riik on inimese jaoks loomulik vajadus - Võimuteooria – tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus FAKTILINE LÕPPEMINE: - Füüsiline hävimine - Alistamine ehk debellatio – teise riigi poolt alistamine sõjalise jõuga (Gruusia NSVL poolt 1921.a)
Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? postkolonialistliku identiteedi problemaatika
ressursside ebavõrdsest omamisest tulenev võim. Ka: Kõneviisis (diskursuses) peituv võim, mis suunab inimeste mõtteid, kommunikatsiooni ja tegevust (Foucault). => abstraktne ja üldine mõiste, samas läbib peaaegu kõiki sotsioloogia teemasid => erinevad autorid ja teooriatraditsioonid on defineerinud võimu erinevalt - Praegu mõned põhilisemad suunad: Weberile tuginev; Marxile tuginev; pluralistlik võimuteooria; Foucault diskursiivse võimu teooria I Weber def: Võim = tõenäosus, et isik suudab sotsialses vahekorras teostada oma eesmärke vastupanule vaatamata. Lähedased mõisted domineerimine (Herrschaft): tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku; distsipliin: suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes (Weber 1921/1984: 89) - Märkimisväärset: 1) Võimu teostajana mainitakse indiviid => seostub valikute, tegevuse, kavatsustega (intentsionaalsus) * vrd
haldusriik. Riikide tekkimise teooriad: Lepinguteooria – riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad loomulikust vabadusest. Sofistid pidasid otsustavaks teguriks kaitsevajadust. Orgaaniline teooria, Aristotelese õpetuse põhjal. Inimesel on ümbritsevatest oludest kujundatud loomus, ta on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Üksikuna ei jääks ta ellu, aga ta peab omama ühiskonnas mingit funktsiooni. Võimuteooria. Väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Selle järgi ei saa riik tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb ka marksistlik teooria. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses on esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub ühiskonnaellu.
Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingi, orgaaniline ja võimu teooria. Lepinguteooria olemus seineb selles, et riik luuakse lepingu sõlmimisega. Nii loobuvad inimesed vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. H. Grotius käsitles suveräänsena mitte monarhi vaid rahvast. Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese õpetusse. Inimese on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus.Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses riigis seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma garanteerida avaliku korra ja julgeoleku. Viib heaoluriigini.
Sajandil. Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese õpetusse ,,Politeiast". Aristoteles väidab, et inimene eksisteerib kui laps, ema või ori. Ta on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Üksikindiviidina ei jääks ta ellu. Kusjuures ka inimene peab ühiskonnas elades sealt teatud funktsioonid üle võtma. Kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktruur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Ajalooline koguemus õpetab, et riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Sisuliselt rajaneb sellel teoorial marksistlik riigiõpetud; marksism tahab klassivastuolusid ületada klassideta ühiskonna teostamisega. 80. Õigusnormi struktuur: Normide struktuurid on teatud mõttes inimetse poolt kunstlikult konstrueeritud. Nad on omapärased mõttepildid, mis
Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku. 2. Sotsiaalriik. Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja
Rousseau ratsionaalne leping e ühistahte ja vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja; kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Hegel: maailma ajalugu kui maailmavaimu arengu kõrgeim vabadus ja mõistus, mille tipus on riik. Võimuteooria tänu ühe grupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb marksistlik riigiõpetus. Riikliku tegevuse ulatuse järgi: · Liberaalne riik esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama, kuid garanteerima avaliku korra ja julgeoleku. (F. Lasalle: riik kui öövalvur).
peaga otsustame. On selge, et uus pakkumine läheb kultuuris ringlusse, ja on võimalik külge kleepida mõiste või sildi, mis tema edule kaasa annab, siis see on midagi mis aitan nähtuse levikule ja kollektiivsele aktsepteerimisele kõvasti kaasa. Kultuuris hoiab sümboolset võimu, see kes suudab luua konstrueerida ja ringlusse saata mõisteid, millega kultuurilist maailma kirjeldatakse. Võimuteooria Hannah Arendt (1906 1975) Teine mõttetraditsioon, õppis filosoofiat Heiddegeri käe all ja ehki ta oma tööd ona hoopis teistsuguse iseloomuga võib ka nendest leida juhtmotiive, midagi mis teda Heiddegeriga ühendab, selline janu väärika, vaba, autentse olemise järele. Heiddegeri jaoks on see kõrgematasandi filosoofiline mõiste, Arendt loeb seda sotsiaalsete olukordadega.
Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad. Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus. Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi. Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks.4 Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus, riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt. 5 ÕIGUSE DEFINITSIOON 3 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. 4 Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits
orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium. Lepinguteooria,orgaaniline teooria, võimu teooria. Lepinguteooria-riik luuakse lepingu sõlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur,kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Võimuteooria-tänu yhe inimgrupi võimule luuakse poliitiline yhendus.riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. II. Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. 15. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. // Õiguse
annaabi.ee 
