Sissejuhatus sotsoloogiasse (0)

Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“
perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks , uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.
“ Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias
Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas , et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna , peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon ,poliitika )
„Verstehen“ – Weber . Verstehen mõistmine= antipositivism.
Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme
Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile. – oluline , et selle täitmist kontrollitakse ( abielu )
Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel
Peegelpildi-mina – „mina“ inimese ettekujutluste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas meid nähakse, kuidas hinnatakse. Suhtleme läbi rollide,mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide.
Rolliootused –normid, mille täitmist oodatakse .Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise.
Rollikonflikt - tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli.
rollidistants - Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Seotus oleneb sellest, millises sotsialiseerumise faasis ta on omandatud. Eemaldumine, uude rolli elamise
Primaar- ja sekundaarrühmad - Primaarsed rühmad- väikesed, otsene suhtlemine kõikide rühmaliikmete vahel. Isiklikud kontaktid. Nt perekond.# Cooley - Oluline sümpaatia , tunded. Ei eeldata hüvesid ega kasu inimestevahelistest suhetest. #Sekundaarsed rühmad- suuremad, iga liige ei pruugi suhelda iga teise liikmega. Formaalne organisatsioon, valitud juhid. nt töökollektiiv , poliitilised parteid. Tegevus suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele.
Referentrühm – referentrühm on see mingi rühm, millele viitame kui räägime "teistest"
Oligarhia raudne seadus - võimulolijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks. Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused.
15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast.
Demokraatia miinimumdefinitsioon – eliitide väljavahetamise mehhanism
Haabitus – Bourdieu . Lapsepõlves omaks võetud käitumis- ja mõtlemisviisid jäävad Bourdieu’ arvates terveks eluks põhiliseks ning sotsiaalne päritolu on haabituse alus. Haabitus on eristavate lahknevuste süsteem, mis määratleb erinevaid positsioone sotsiaalse ruumi kahes määravas dimensioonis. Igale positsioonide klassile vastab haabituste klass, mis on vastava positsiooniga kaasnevate sotsiaalsete tingituste tulemus. Haabitused on eraldatud ja eristatud , nad on samas ka eristuste teostajad , nende abil eristatakse head ja kurja, õiget ja valet jne, ent eristused ei ole kõigile ühesugused, nii näiteks võib üks ja seesama käitumine olla ühe jaoks peen, teise meelest hooplemine ja kolmanda jaoks maitselagedus.
Mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus - Durkheim . Mehhaaniline solidaarsus- traditsioonilised ühiskonnad- individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile . See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt.
Orgaaniline solidaarsus-kaasaegsed ühiskonnad- inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem.
Gemeinschaft ” (kooskond)-valitseb loomulik tahe , instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad . Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus . Nt küla.
“Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine , ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud . Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt
Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia. Hegemoonia tõttu alluvad inimesed vabatahtlikult võimule, nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik ; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia.
„Kultuuriline pööre“ – *plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada
*uut tüüpi („kultuuriliste“) uurimisobjektide konstitueerimine mitmes teadusharus
*metodoloogiline selgus ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadus uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses
*kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katsed e. kultuuriteooriate teke
Serious Leisure – süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) – sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine.
Konformism - inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest; kalduvus käituda nagu grupp
Legitiimsus-võim on õiguspärane, valitsetakse kehtivate seaduste põhjal
Autoriteet- isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud)
Gini koefitsent - ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja, mida mida suurem indeks, seda suurem ebavõrdsus valitseb- kasutatakse riikide iseloomusatmisel jne