Tallinna ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäev...
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis) Parton rõhutab siinjuures, ...
Sotsiaaltöö kui tulevikueriala Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise metoodikat, kas...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..........................................................8 3.1. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..............................................8 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku......................................................9 3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks.................................................11 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Essee VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Mõdriku 2014 ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda,, Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Ametialase eetikajuhendi kasutamine pole alati lihtne. 1 Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele : 1. Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus, võrdsus, vabadus, rahu, sotsiaalne progress, enesemääratlemine ja enese aktualiseerimine. 2. Kesktase ehk vahen...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Eetika ehk inimeste valikud mille aluseks on nende ja ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangud ja väärtused ehk uskumused selle kohta, mis on inimsele hea või soovitav on sotsiaaltöö kindlaks osaks. Koguni võib öelda, et eetika ja väärtused on sotsiaaltöö teostuse süda. Mõeldes, milline on siis eetiline käitumine, tuleks esile tuua näiteks empaatiavõimelisus. Empaatiavõimest algab minu arvates kogu sotsiaalabi pakkumise põhi. Empaatiavõime on põhjus, miks üldse tahetakse kedagi aidata ehk miks üldse teha sotsiaa...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 Viidatud allikad.........................................
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Tallinn 2015 Hi-viirus ja AIDS HI-viirus ning AIDS on ülemaailmne pandeemia, mis mõjutab üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadm...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist s...
Margit Metsma 12/13 S AÜ I KODUTÖÖ Making Sense of social work Mõtted: 1) Miks ikkagi suhtutakse sotsiaalabi saajatesse halvustavalt, miks sellel on natuke halb maik küljes. Kas inimesed on sellest lihtsalt väheteadlikud. Ehk peaks koolides varasemalt juba lastele õpetama väärtusi ja arusaama sotsiaaltööst laiemas mõistes meie kõigi igapäevaelus ja tegemistes. 2) Heaolu riikides on sotsiaaltöötaja eesmärk laiemalt parandada ühiskonna puudujääke. Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga". 3) See on valdkond, kus alati toimuvad muutused ja pole olemas kindlaid valemeid probleemide lahendamiseks. Seega on tegemist eluk...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Triin Vahur Mõdriku 2012 On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused. Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks. Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb i...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Eetika all mõeldakse erinevaid käitumisreegleid ja norme. Sotsiaaltöös on eetika väga tähtsal kohal, sest on oluline inimest ära kuulata ja leida koos probleemile paremat lahendust. Üleolev ja ülbe käitumine ei sobi selle ametiga kohe kuidagi kokku. Selle ameti valiku tegemisel tuleks endaga kindlasti aru pidada ja teha endale selgeks, kas on elus prioriteet teisi aidata ja juhendada abivajajaid. Selgitada inimesele kuidas on õige käitumine ja kui...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 KÕ2 Eve Lillepuu VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 „Mis on eetika? Eetika on teadus sellest, mis on inimese käitumises hea ja mis on halb ning kuidas me peaksime elama. Rohkem valgust heidab asjale, kui ütleme, et eetika katsub avastada, mis on elus tõeliselt tähtis, mis annab elule mõtte ja teeb ta elamisväärseks. Aga niiviisi esitades osutame selgelt, et eetikas huvitab meid õige elamisviis selle viimases tähenduses.“ (Kerner 1996:13) Eetikat tuleks vaadelda kui käitumisstandardite ja kohustuste kogumit nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil. Eksisteerivad üldised moraalinormid, mis peegeldavad väärtusi ja ühiskonna arusaamu õigest ja väärast käitumisest kui ka ...
Sissejuhatus sotsiaaltöösse - Kodutöö II Andrus Tins Sotsiaaltöötaja kutsestandardit lugedes jääb silma kohe alguses, et sotsiaaltöötaja töö iseloom ja roll on sarnased advokaadi omaga. Ükskõik, millise toimetulekuraskustega inimeste rühmaga tegu on – töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused, haigus, puue, riskikäitumine või väärkohtlemine – on sotsiaaltöötaja ja tema kliendi koostöösuhe suunatud usaldusele ja kliendi raskustele ja probleemidele lahenduse leidmisele. Kvalifitseeritud ja õppinud spetsialistina on sotsiaaltöötajal teadmised ja oskused, et kliendiga suheldes pakkuda kliendile parimaid võimalikke kättesaadavaid lahendusvariante. Kliendikesksus seisneb selles, et sotsiaaltöötaja töö põhialus on olla kliendi jaoks olemas ja parimal võimalikul viisil abiks olla. Sotsiaaltöötaja metafoori advokaadiga võib veel lahti seletada nii, et sotsiaaltöötaja on spetsialist, kes tunneb nii seadusandlust (juriidiline alus ehk õ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikat...
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat t...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova SEKKUMISPLAAN Iseseisev töö Juhendajad: Airi Mitendorf, MSW Reeli Sirotkina, MSW Tallinn 2014 HINDAMINE Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi. Enne Alicega kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Antud juhtumi selgitamiseks esmalt peab tegema sotsiaalvõrgustiku uuringu, ehk tausta uuringu. Selgitama välja Alice sugulaste olemasolu ja sugulusastet, vajadu...
TALLINNA ÜLIKOOL JÕUSTAMINE Portfoolio KOOSTAS: LISETTE ELMIK TALLINN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Termin „empowerment”..............................................................................................................4 Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis...............................................................................................6 Artiklite ülevaade........................................................................................................................8 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)..........................................................................8 „Jõustamine”...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari Mets " VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA " Essee Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Eetika kajastab endas mitmesuguseid käitumisreegleid ja norme. Kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Nii ka sotsiaaltöös, kus peaks eriti tähtsal kohal olema inimeste kuulamine ja probleemidele koos lahenduse leidmine. Mitte ülbus ja teiste abivajavate inimeste üle irvitamine. Enne kui valida endale amet, mida tulevikus pidada, tuleks enda jaoks kõik läbi mõelda kas just sinus peitub selline isiksus, kes sooviks teisi aidata, neid kuulata ja vajadusel...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Jekaterina Andrjuskova Lastekaitsetöötaja võimalused lapsekeskse lähenemise edendamiseks Essee aines ,,Lastekaitsetöö meetodid" Juhendaja: Karmen Toros Tallinn 2013 Sotsiaaltöö on sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav töö, mis kitsamas mõistes tähendab tööd, mida teeb sotsiaaltöötaja või muu vastava erialase kõrgharidusega spetsialist kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks. Sotsiaaltöö on väga lai valdkond, mille alavaldkonnaks on lastekaitse. Lastekaitse põhieesmärgiks on kaitsta last ja tema õigusi, arvestades tema soove ja vajadusi. Meie ühiskond on väga muutunud aastate jooksul ning laste osatähtsus nüüdses ühiskonnas on tõusnud suuresti, kuna...
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum..............................................................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus...........
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna toler...
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes mõningane pinge ning kriisisekkumine on hea näide justnimelt teoreetilise mudeli vajalikkuse kohta praktiliseks tegutsemiseks. Kriisisekkumise definitsioon Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. Kriisi olemus ja liigid Kriisisekkumise kui ...
ESSEE "Miks ma näen ennast tulevikus tööl omavalitsuse sotsiaaltöötajana" Mõned filosoofid väidavad, et inimese missioon on kodeeritud tema lapsepõlve unistustes. Mõeldes nendega kaasa tuletasin meelde, kes ma olin lapsepõlves - milline olin, millised asjad olid olulised? Kõige rohkem mäletan, et tähtis oli õigluse eest seista ning nõrgemaid kaitsta. Mulle meeldis konfliktide reguleerimine, ühiste tegevuste korraldamine ning mängude organiseerimine. Ma tahtsin alati olla olemas nende jaoks, kes seda soovisid ja vajasid. Tihtilugu pöörduti just minu poole , kui oli tekkinud riid ning vajati lepitust või keda eirati mängus või kui tunti end kurvana. Nii palju, kui ma mäletan, olen ma alati tahtnud aidata teisi inimesi ning ma ei salli tõrjuvat käitumist inimeste suunal, kes on mingi põhjuse pärast teistsugune (välimus, probleemid perekonnas jne.). Kui ma märkasin, et noritakse ja kiusatak...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalame...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 199...
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus.......................................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT15 KÕ Astrid Strandberg VAATLUSPRAKTIKA Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. Pansionaat „Kuldne Sügis“........................................................................................4 2. AS Rakvere Haigla Õendusabi Osakond....................................................................5 3. Rakvere Sotsiaalmaja.................................................................................................6 4. Rakvere Toidupank................................................................................................
LÄÄNE – VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 Anna Filatova REFERAAT SUBKULTUUR Mõdriku 2013 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Liikumise tekkimine......................................................................................... 4 Tavad ja kombed............................................................................................... 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid...............................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Er...
Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Kerli Metsis 10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik......................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Sandra Suviste ERGONOOMIKA Referaat Juhendaja: Kristiina Klaas Mõdrku 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.ERGONOOMIKA.................................................................................................................. 4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI....................................................................................................... 6 2.1Töökoht Feng Shui reeglite järgi......................................................................................... 6 2.2Tugitool edu võti ..................
Tartu Ülikool Pärnu kolledź Sotsiaaltöö korralduse osakond Eesti Töötukassa Essee Juhendaja: MA Sulev Alajõe PÄRNU 2013 Selles töös vaatleb autor Eesti Töötukassat haldusorganisatsioonina. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja väljendub see paraku töötute arvu kasvuna. Autor vaatleb Eesti Töötukassa majandamise läbipaistvust, bürokraatia astet, analüüsitakse võrdlust erasektoriga. 2 Vaadeldaks organisatsiooni tööjõu ressursside kasutamise kultuuri ja analüüsitakse Eesti Töötukassa struktuuri ratsionaalsust. Viimastes osades püüt...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus.........................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majanduslik...
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus vähene...
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
annaabi.ee 
