Lastekaitsetöötaja võimalused lapsekeskse lähenemise edendamiseks (0)

Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Jekaterina Andrjuškova
Lastekaitsetöötaja võimalused lapsekeskse lähenemise edendamiseks
Essee aines „Lastekaitsetöö meetodid“
Juhendaja : Karmen Toros
Tallinn 2013
Sotsiaaltöö on sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav töö, mis kitsamas mõistes tähendab tööd, mida teeb sotsiaaltöötaja või muu vastava erialase kõrgharidusega spetsialist kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks. Sotsiaaltöö on väga lai valdkond , mille alavaldkonnaks on lastekaitse . Lastekaitse põhieesmärgiks on kaitsta last ja tema õigusi, arvestades tema soove ja vajadusi. Meie ühiskond on väga muutunud aastate jooksul ning laste osatähtsus nüüdses ühiskonnas on tõusnud suuresti, kuna lapsed on meie tulevik. Kuna Eesti rahvastik viimaste andmete kohaselt aina vananeb, siis ongi oluline toetada ja kaitsta lapsi, et nendest kasvaksid tulevikus täisväärtuslikud kodanikud, kes suudaksid oma eluga iseseisvalt toime tulla ning säilitada meie ühiskonda heal tasemel.
Lastekaitsetöötaja on võtmefiguur lastega tegelemise valdkonnas. Lastekaitsetöötaja töö on väga vastutusrikas ja raske nii vaimses kui ka füüsilises kontekstis. Kuna lapsed vajad rohkem järelevalvet, toetust ja suunamist, siis peaks nendega tegelavatele töötajatele esitama kõrgemad nõudmised. Viimastel aastatel on hakatud lastekaitse ja laste hoolekande valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama: valminud on hoolekande ja lastekaitse kontseptsioon , lastekaitsetöötaja näidisametijuhend, paraneb seadusandlus, toimuvad lastekaitsetöötajate võrgustikukoolitused ja lastekodude kasvatajate koolitused . Puudusteks on lastekaitsetöötajate ebapiisav arv ning mõningatel juhtudel siiski ei toimi see koostöövõrgustik nii hästi kui peaks. Kuigi meil riigis on olemas vajalikud instutsioonid , siiski jääb mingi informatsioon kuskilt saamata või tekkivad muud vastuolud ning see tekkitab märkimisväärseid lõhesid võrgustikutöös. Ma arvan, et paljud töötajad on seda tähele pannud ning loodan, et on üritanud anda oma panuse selle efektiivsemaks toimimiseks.
Lastekaitsetöö hõlmab laste ja perede informeerimist,erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse korraldamist ja järelvalvet selle üle, lastele ja peredele teenuste korraldamist, koostööd ametiasutustega, organisatsioonidega, lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamist ja planeerimist ning statistikat ja aruandlust. Mõningatel juhtudel on neid tööülesandeid veelgi, aga see kõik sõltub kogukonna suurusest . Lastekaitsetöös on olulisemaks printsiibiks lapsekesksus. Lapsekesksus üldisemalt tähendab lapse vajaduste ja arvamusega arvestamist ehk siis ka tema õigustest kinnipidamist.
Juhtumi lahendamisel on oluline, et laps oleks protsessi kaasatud, st tal on sõnaõigus, ta saab kaasa rääkida, sest alati peab lähtuma lapse huvidest. Alati aga lapsed ei tea, kas just „need“ on tema parimad huvid, kuid siiski annab see töötajale parema ettekujutuse, millised on lapse ootused. Sama olukord aitab lapsel aru saada, et temaga arvestatakse, vaatamata sellele,et ta on veel väike. See annab talle rohkem enesekindlust ning julgust . Oluline on lapse motiveerimine , sest see omakorda loob efektiivsema tee lahenduseni. Kui lastekaitsetöötaja ei kasuta motiveerimist või alahindab selle tähtsus, siis laps justkui ei näe väljapääsu ning olukord võib muutuda veel halvemaks. Motiveerimine peab olema pidev ja selle eelduseks on usalduslikud suhted lapsega kui ka mingil määral tema vanematega. Siia alla kuuluvad ka tunnustamine ning kiitmine, mis toovad välja lapse tugevused. Arvan, et konkreetse lapsega ja tema juhtumiga peaks tegelema üks lastekaitsetöötaja, sest see aitab nii ühel kui teisel isikul paremini asjasse kontsentreeruda, loob stabiilsuse ning eelkõige on see lähtumine lapse huvidest.
Laste õiguste ja huvide esindajana peab lastekaitsetöötaja aitama kaasa probleemide ennetamisele ja riskide maandamisele oma piirkonnas. Seega on lastekaitsetöötajal justkui järelevalvaja roll. Jälgida tuleb laste õiguste tagamist kohalikus omavalitsuses (meediaüritustel, reklaamikampaaniates, poliitilistel agitatsioonidel, massiürituste korraldamisel, kauplemislubade väljastamisel meelelahutusega, alkoholimüügiga, hasartmängudega tegelevatele ettevõtetele lasteasutuste vahetus läheduses jne). Lastekaitsetöötaja ülesanne on ka jälgida, et lapse huvid oleks kaitstud kohtuistungitel ja eeluurimistel, kus otsustatakse alaealise karistamise üle, koosolekutel ja kohtumistel. Lapse probleemid ja abitu seisund ei saa olla meedia objektiks , sellega tegeleb vaid lastekaitsetöötaja ning seepärast peab ta olema on töös konfidentsiaalne ning pädev kontrollima informatsiooni kulgu .
Lastekaitsettöötaja eetikakoodeks (K. Suislepp, refereerinud T. Tulva 1996) ütleb, et töö lähtekohaks peab olema eelkõige lapse huvid ning tuleb kaitsta lapse au. Lapsele tuleb selgitada tema õigusi ja kohustusi, sest paljud ei tea või teavad väheseid. Lapsesse tuleb suhtuda kui kordumatusse isikusse, võttes seejuures arvesse tema vanust , päritolu, arengutaset , kasvukeskkonad. See tähendab, et ei tohi olla silditamist ning diskrimineerimist. Kuna lapsed on väga kiinduvad, siis saavad nad kergesti usaldada lastekaitsetöötajat pärast lühikest koostööd, seega tuleb austada lapse tundeid ning säilitada usaldussuhet, sest läbi selle saavad probleemid lahenduse. Kõik me teame, et lapse kasvukeskkond peab olema kodu. Seepärast on lastekaitsetöötaja eesmärk teha kõik selleks, et laps saaks elada turvalises kodus koos oma vanematega. Lapsed ei sünni siia maailma probleemsetena – ebasoodne kasvukeskkond muudab nad selliseks . Kuid isegi kui lapsevanemad on probleemsed ning tundub, et lapsel ei ole seal turvaline olla, peab andma lapsevanematele veel võimalusi oma elu muutmiseks, sest ka see on lapsekeskne lähenemine.
Tulles tagasi lapsele tema õigustest teavitamise juurde, peab ütlema, et see peaks toimuma palju efektiivsemalt. Lastele peaks organiseerima lasteaedades, koolis, huviringide ja muul moel ühiseid koosolekuid, kus tullakse rääkima laste õigustest ja kohustustest. Väiksematele lastele võiks seda teha rohkem mängulisemaks, et neil oleks kergem neid õigusi mõista. Seda õpetliku tööd võiksid teha ka kasvatajad ja õpetajad, viies läbi erinevaid viktoriine ja etendusi, sest läbi praktika jääb lastele paremini meelde. Peale selle on praegu ka olemas erinevaid voldikuid UNICEF’I poolt loodud, mis räägivad laste õigustest. Kindlasti arvan, ei neid tuleks jagada erinevatel üritustel kasvõi lastevanematele, et nad need lastele koju viiksid.
Kokkuvõttes võin öelda, et lastekaitsetöötajal on väga tähtis roll meie ühiskonnas. Kaitstes lapsi me hoiame neid ära võimalikest probleemidest ja ohtudest. Lastega töös on oluline nende kaasamine, suunamine, nendega arvestamine ja ära kuulamine. Lapsed tahavad ja armastavad, et neid märgataks, mille tulemusena muutuvad nad avatumaks. Lapsekeskne lähenemine peab olema kasutusel mitte ainult lastekaitsetöös, vaid ka igas perekonnas lapse kasvatamise juures.
Kasutatud kirjandus
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/lapsed/lastekaitse/Lastekaitsetoeoetaja_20kasiraamat.pdf